Oma mõtetega loome maailma.
Buddha
Inimese uskumused on sügavalt isiklikud ning teevad igaühe meist ainulaadseks. Neid ei saa kergesti ümber lükata ega väliste standardite alusel hinnata. Uuringud on näidanud, et religioossed inimesed kogevad oma elus sagedamini rahulolu ja tähenduslikkust. Miks see nii on?
Tavaliselt püüavad sügavalt usklikud inimesed järgida oma usu põhitõdesid siira pühendumusega. See aitab neil kaastlastega häid suhteid luua, olla teiste kultuuride ja tavade suhtes avatumad ning tulla isikliku identiteedi kriisidega paremini toime.
Et anda parem ülevaade maailma usunditest, vaatleme lähemalt järgijate arvu poolest maailma neljandat usku, milleks on budism. Uurime budismi ajalugu, selle õpetusi ja põhiväärtusi.
Budismi päritolu
Budism üle maailma on üks mõjukamaid usundeid, mida järgib enam kui 500 miljonit inimest.1 Just seetõttu on oluline mõista selle religiooni päritolu ning uurida, mida budism tema järgijate jaoks igapäevaelus tähendab.
ehk ~7% maailma rahvastikust
Tänapäeval on budism levinud eelkõige Sri Lankal ning sellistes Kagu-Aasia riikides nagu Tai, Myanmar ja Laos. Tegemist on mitmekesise usulise süsteemiga, mis ühendab endas traditsioone, uskumusi ja vaimseid praktikaid.
Enamik budistlikke tavasid ja uskumusi põhineb algsetel õpetustel, mille autoriks oli Siddharta Gautama ehk Buddha.
Budism ei ole küll nii iidne kui hinduism, kuid selle juures ulatuvad siiski tagasi 6. sajandi eKr teise poolde. Siddharta Gautama sündis 563. aasta eKr Himaalaja mäestiku jalamil. Hiljem asus ta õpetama Benaresi kandis.
Sellel ajastul oli Indias levinud hinduistlik idee, et tõde otsivad pühamehed peavad maisest elust loobuma, sealhulgas perekonnast, varast ja mugavusest. Gautama oli kuningliku pere sõdalasesest poeg, kuid tema kogemused ja nägemused aitasid tal inimliku kannatuse kohta sügavate järeldusteni jõuda. Ta taipas, et maine nauding on mööduv ja ei suuda varjata inimkonna sügavat, vältimatut valu.
Otsides viisi, kuidas kannatusest vabaneda, lahkus Gautama oma perekonna juures ja liitus rändmunkadega metsas. Nad keeldusid söögist ja üleüldiselt ühiskondlikust elust osa võtmast, kuid peagi sai neile selgeks, et enese näljutamise kaudu ei jõua nad kaugele ning see ei lahenda tõelisi probleeme.
Ühel hetkel lõpetas ta paastumise ja jäi viigipuu alla mediteerima. Mõned allikad väidavad, et ta veetis seal mediteerides vaid ühe päeva, teised seevastu, et meditatsiooniperiood kestis lausa kuus kuud. Meditatsiooni pikkusest olenemata saavutas ta selle tulemusena Nirvaana.
Nirvaana on seisund, mida kõik budismi järgijad tahavad saavutada. See on vabanemine kannatustest, valgustatus ja tõeline sisemine rahu.
Pärast Nirvaanasse jõudmist hakkas Gautama võimalikult paljudele oma õpetusi jagama ning teda hakati ametlikuks Buddhaks kutsuma. Tema põhilised õpetused, milleks on „Neli üllast tõde“ ja „Kaheksaosaline tee“, on budistide elukorralduse aluseks tänase päevani.
Kuigi Buddha tegutses 6. sajandil eKr, said tema elu ja tegevus kirja pandud alles sajandeid hiljem. Kõige esimene ulatuslik elulugu pealkirjaga „Buddha Charita“ pärineb 1. või 2. sajandist ja selle autoriks oli Ashvaghosa. Kuigi tekst on säilinud vaid osaliselt sanskriti keeles, on see tänapäeval tõlgitud ja tuntud ka hiina ja tiibeti keeles.
Budismi õpetused ja peamised doktriinid
Nagu kõikidel suurematel usunditel on ka budismil mitmeid olulisi põhialuseid. Kuid erinevalt paljudest teistes religioonidest keskenduvad budistlikud väärtused ja juhised eelkõige kannatuse ületamisele ning taassünni tsüki katkestamisele. Tavaliselt saavutatakse see kas Nirvaanasse jõudmise või Buddhaks saamise teel.
Budismi mitmekesise õpetuse hulgast tõstame esile mõned kõige tähenduslikumad põhitõed. Nendeks juba mainitud Neli üllast tõde ja Kaheksaosaline tee.
Neli üllast tõde
Need neli tõde moodustavad budistliku maailmavaate vundamendi. Igaüks neist avab erineva tahkuse inimkogemusest ja pakub suuniseid, kuidas mõista kannatuse olemust ning sellest vabaneda.
Dukkha: kannatus on elu osa
Esimene tõde kirjeldab elu kui kannatust. Budistid eristavad kolme kannatuse vormi, mis peegeldavad Buddha nähtud kolme ilmutust: vanadus, haigus ja surm. Budistid teavad, et elu ei vasta alati ootustele ning rahulolutunne on ajutine. Tõe aktsepteerimine tähendab elu reaalsel kujul nägemine ilma liigse optimismi või pessimismita.
Samudāya: kannatuse algpõhjus
Teine tõde keskendub sellele, kust kannatuse alguse saab. Kuigi pinnapealsed põhjused võivad olla näiteks janu, nälg, kurbus või lähedase kaotus, nägi Buddha nende sügavamt allikat. Selleks on tanhā ehk iha, soov. Ahnus, viga ja teadmatus on kolm kurjuse juurt, mis põhjustavad valu ja kannatusi.
Nirodha: kannatuse lõppemine
Kolmas tõde kinnitab, et kannatusest on võimalik vabaneda. Selleks tuleb loobuda kiindumusest ja soovidest. Nirvaanani viib iha kustutamine. See on seisund, kus indiviid on täielikult vaba ja tunneb kaastunnet kõigi elusolendite vastu.
Magga: tee kannatuse lakkamiseni
Neljas tõde ongi Kaheksaosaline tee, mida nimetatakse ka Keskteeks. Tegemist on tasakaaluga, mis aitab vältida nii üleliigset naudinguiha kui ka liigset askeetlust.
Kaheksaosaline tee
Kaheksaosaline tee on budismi praktiline juhis, mis aitab inimesel saavutada valgustuse. Erinevalt lineaarsest loendist toimivad need kaheksa sammu koos ja harmoonias, üksteist toetades ja tugevdades. Loetletud tegevused ei ole tähtsuse järjekorras ning budismi järgija peaks neid pidevalt praktiseerima.
- Sammā ditthi ehk õige vaade: see tähendab Buddha õpetuste mõistmist ja sisulist aktsepteerimist. Buddha ei soovinud, et teda pimesi järgitakse. Ta uskus, et igaüks peab ise veenduma tema õpetuste õigsuses.
- Sammā san̄kappa ehk õige kavatsus: õige hoiak ja siiras soov kasvatada endas kaastunnet, leplikkust ja isekusest loobumist.
- Sammā vācā ehk õige kõne: tuleb hoiduda valedest ja kahjulikest sõnadest. Kuulujutud, solvangud ja laim ei lähe teadliku eluviisiga kokku.
- Sammā kammanta ehk õige tegu: rahumeelne ja harmooniline käitumine. Ei tohi varastada, tappa ega lubada liigseid seksuaalseid ihasid.
- Sammā ājīva ehk õige eluviis: elamisviis ei tohi kahjustada teisi inimesi ega elusolendeid. Budist püüab valida elukutse, mis ei kahjusta elusolendeid.
- Sammā vāyāma ehk õige püüdlus: teadlik pingutus, et hoida meeles positiivseid mõtteid ja vältida negatiivsete seisundite kujunemist.
- Sammā sati ehk õige teadvustamine: keha, meele ja tunnete pidev teadlikkus, et arendada tähelepanelikkust ja kohalolu.
- Sammā samādhi ehk õige keskendumine ja meditatsioon: vaimne keskendumine ja sügav meditatsioon, mis toetavad teekonda valgustuseni.
Tehes järjepidevalt tööd nende sammude järgmise nimel seab budist end valmis, et saavutada valgustus ehk jõuda Nirvaanasse. See ongi tõelise sisemise rahu ja õnne eelduseks.
Oluline teave budismi kohta
Ehkki maailma suurimad religioonid, eelkõige kristlus, judaism, islam, hinduism ja budism võivad näida oma uskumuste ja praktikate poolest väga erinevad, leidub nende struktuuris sarnaseid jooni.
Kuigi õpetamised ja tõekspidamised võivad erineda, on igas usundis olemas kindlad kategooriad, mis korduvad. Nendeks on pühakojad, pühakirjad, võtmeisikud ja sümbolid.
Alljärgnevalt vaatleme mõningaid olulisi tunnuseid, mis aitavad budistlikku maailmapilti paremini mõista.
Pühakojad ja pühad paigad
Budistide kõige levinum pühakoda on tempel. Budistid kogunevad templitesse, et austada Buddha õpetusi. Neid pühasid hooneid kutsutakse eri piirkondades erinevalt: vihara, chaitya, stupa, wat ja pagood. Tempel sümboliseerib ideaalset puhast keskkonda, mis on Buddhale pühendatud.
Lisaks igapäevastele pühapaikadele on budistidel neli kõige olulisemat palverännakute sihtkohta, mis on otseselt seotud Buddha elu ja valgustumisega:
- Lumbinī ehk koht, kus Siddharta Gautama sündis. Tänapäeva Nepalis asuv Lumbini on vaikne ja sügavalt austatud paik.
- Bodh Gayā ehk paik, kus Gautama saavutas valgustatuse ehk Nirvaana, istudes bodhipuu (püha viigipuu) all. See on budistide jaoks kõige tähtsam koht kogu maailmas.
- Sārnāth ehk piirkond, kus Buddha pidas oma esimeses jutluse ja õpetas nelja üllast tõde. See asub Varanasi lähedal Põhja-Indias.
- Kushinagar ehk Buddha surmapaik ja koht, kus ta jõudis lõplikku Nirvaanasse ehk parinirvaanasse.
Need kohad on palverändurite jaoks sümboolsed ja tähendusrikkad ning neid külastatakse aastasadu kestnud traditsioonide järgi tänaseni.
Pühakirjad
Nii nagu kristlus toetub Piiblile ja moslemid läbi ajaloo on õpetusi leidnud Koraanist, siis budistide ühest tähtsaimaks pühakirjaks on Pali kaanon.
See on tuntud ka kui Tripitaka ning sisaldab paljusid Buddha kõnesid ja õpetusi. „Pali kaanon“ tähendab tõlkes „Buddha sõna“. Tuleb märkida, et erinevad budismi koolkonnad suhtuvad kanoonilistesse ja mittekanoonilistesse tekstidesse erinevalt.
Tuntud isikud ja tegelased
Budismi mitmetuhandeaastase ajaloo jooksul on esile kerkinud mitmeid mõjukaid ja sümboolseid tegelasi, kellest osa on saanud usundi tähenduse kandjateks nii õpetuslikus kui ka kultuurilises mõttes
- Gautama Buddha: Budismi keskne kuju Siddharta Gautama ehk Buddha, kelle õpetused ja mõtlemine on kogu usundi aluseks. Buddha ei pidanud end jumalaks ega loojaks, vaid inimeseks, kes mõistis elu olemust ja leidis tee kannatuse ületamiseks. Buddha ei soovinud, et teda kummardataks kui jumalat.
- Dalai-laama kui institutsioon: Dalai-laama on Tiibeti budismi (eriti Gelugi koolkonna) vaimne juht ja ühtlasi sümbol kogu maailmale tuntud budistlikust kaastundest, tarkusest ja rahu taotlemisest. Sõna „dalai“ tähendab mongoli keele ookeani ja „laama“ tähendab ülemõpetajat. Seega tähistab Dalai-laama tarkuse ookeani. Usutakse, et iga uus dalai-laama on eelmise taaskehastus, kes sünnib siia maailma, et jätkata oma vaimset missiooni.
- 14. dalai-laama Tenzin Gyatso: Praegune ehk juba 14. dalai-laama on ehk tänapäeva kõige tuntum budist. Ta sündis 1935. aastal nimega Lhamo Dhondup. Ta tuvastati juba kaheaastaselt kui eelmise dalai-laama reinkarnatsioon ning temast sai ametlikult Tiibeti vaimne ja poliitiline juht. Aastate jooksul sai temast rahu ja kaastunde sümbol kogu maailmas, mida kinnitab ka 1989. aastal pälvitud Nobeli rahupreemia.
Need isikud pole vaid ajaloolised või usulised figuurid, vaid ka eeskujud vaimsest sügavusest, kaastundest ja eetilisest eluviisist, mille poole budistid püüdlevad.
Budismi sümbolid
Nagu kõikidel usuvooludel, näiteks rist kristluses või Om hinduismis, on ka budismil oma sümbolid, mis väljendavad õpetuste sügavamat tähendust.
- Dharmaratas: tuntud ka kui Dhamma Chakka, sümboliseerib see Buddha õpetusi. Rattal on kaheksa kodarat, mis tähistavad Kaheksaosalist teed.
- Igavene sõlm: keerulise kujuga sümbol, mis tähistab kõikide asjade omavahelist seotust. Sõlme tähendus hõlmab nii maiseid kui ka vaimseid tasandeid, ühendades kaastunde ja tarkuse. See sümbol on teriti oluline Tiibeti budismis ning seda võib sageli kohata mandalate ja rituaalsete esemetega seotud kujutistes.
Lisaks Aasiale on budismi õpetused leidnud kindla koha ka Läänes, kus neid rakendatakse nii vaimse arengu kui ka igapäevase heaolu toetamiseks. Budism hakkas Lääne ühiskonnas peamiselt levima 20. sajandil, eriti pärast Teist maailmasõda, mil hakati huvituma idamaade filosoofiatest, meditatsioonist ja teadlikust eluviisist.
Budism on enamat kui religioon. See on elufilosoofia, mis keskendub teadlikkusele, kaastundele ja kannatustest vabanemisele. Selle õpetused on aktuaalsed ka tänapäeval, aidates paljudel leida rahu enda sisemuses ning mõtestata oma igapäevaelu.
Viited
- World Population Review. Religious People by Country 2025. Kasutatud 21.04.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
