Ma olen hindu, sest just hinduism muudab maailma elamisväärseks. Ma olen hindu ning seetõttu armastan mitte ainult inimesi, vaid kõiki elusolendeid.
Mahatma Gandhi
Dharma. Samsāra. Karma. Brahman. Mokša.
Mida need sõnad õigupoolest tähendavad?
Sellele küsimusele vastamiseks tuleb teha väike rännak läbi aja ja ruumi, et avastada üht maailma vanimat ja mõjukaimat usundit: hindusimi. Uurime hinduismi ajaloolist kujunemist, sümboleid ja põhiveendumusi.
Hinduismi päritolu ja areng läbi ajaloo
Kui kristlus ja islam on kaks maailma suurimat usundit, siis neile järgneb kolmandana hinduism. Üle miljardi järgijaga moodustab hinduism ligikaudu 15% kogu maailma rahvastikust.1 Teisisõnu peab ligikaudu iga kaheksas inimene maailmas end hinduks.
ehk ~15% maailma rahvastikust
Hindud võivad täiesti õigustatult öelda, et nad järgivad maailma vanimat religiooni. Hinduismi juured ulatuvad enam kui 4000 aasta tagusesse aega. Hinduismi täpset algusaega ja kujunemislugu on keeruline määratleda, sest usundil puudub üks kindel rajaja. Hinduism ei ole ühetaoline õpetus, vaid mitmesuguste traditsioonide ja filosoofiate kogum, mis on kujunenud ja arenenud tuhandeid aastaid.
Paljud teadlased usuvad, et hinduistlik maailmavaade kujunes välja ajavahemikus 2300-1500 eKr, ajal, mil õitses Induse oru tsivilisatsioon tänapäeva Pakistani aladel. Samas usuvad paljud hindud, et nende uskumused on igavesed ja seega alati eksisteerinud ning nad ei ole seotud ühegi konkreetse alguspunkti või geograafilise asukohaga.
Sanātana Dharma tähendab „igavene seadmus“ või „igavene traditsioon“. Paljud hindud peavad just seda hinduismi õigeks nimetuseks.
Tänapäeval on hinduism eriti levinus Indias ja Nepalis ehk riikides, mis paiknevad hinduismi sünnikoha lähedal. Samuti on see laialt levinud Mauritiusel, kus suur osa elanikkonnast järgib hindu traditsioone.
Umbes 1500 a eKr saabusid Induse orgu indoaaria hõimud, kelle keeled ja tavad segunesid kohalike elanikega. See kultuuriline ja keeleline lõimumine ja sulandumine pani aluse hilisemale hinduistlikule mõttemaailmale.
Hinduismi arengus oli oluliseks ajajärguks Veedade periood (1500-500 a eKr), mil kirjutati esimesed hindu pühatekstid ehk Veedad. See ajastu kujundas hinduismi filosoofilise, rituaalse ja ühiskondliku korra vundamendi.
Hinduismi ajalugu jaguneb mitmesse perioodi. Veedade perioodi iseloomustasid loitsud, rituaalsed laulud ja ohverdustseremooniad. Seevastu eepiline, puraaniline ja klassikaline ajastu tõid endaga kaasa jumalakultuse, mil hakati kummardama jumalusi nagu Vishnu, Shiva ja Devi.
Hinduismil on mitmeid eri harusid, kuid tänapäeval on kõige levinumad järgmised neli:
- Vaišnavism - keskendub Vishnu ja tema kehastuse (nt Krishna, Rama) kummardamisele
- Šaivism - Shiva kui peajumala austamine
- Šaktism - keskmes on jumalanna energia ehk Shakti
- Smartism - filosoofilisem ja vabameelsem lähenemine, mis austab mitut jumalust võrdselt.
Erinevate religioonide tundmaõppimine aitab kasvatada tolerantsus ja empaatiat ehk omadusi, mida vajab meie tänapäevane maailma rohkem kui kunagi varem. Mõistmine loob silla seal, kus teadmatus võib pahaaimamatult müüre ehitada.
Olulised faktid hinduismi kohta
Usundite puhul on mitmeid eristatavaid tunnuseid, näiteks pühakojad, pühad tekstid, tähtsad tegelased ja sümbolid, mis aitavad neid paremini mõista. Alljärgnevalt teeme ülevaate hinduismile iseloomulikest tunnustest.
Hindude pühakohad
Kui kristlased läbi ajaloo on alati kogunenud kirikutesse ja moslemid mošeedesse, siis kus kummardavad hindud on jumalusi? Kuna hinduismil on palju eri harusid ja kohalikke tavasid, varieeruvad ka nende pühad paigad. Siin on neist levinumad:
- Templid: Hindu templid erinevad suuruse ja arhitektuurilise rikkus poolest, ent nende eesmärk on alati sama: luua ühendus inimese ja jumala vahel. Templi arhitektuuris kasutatakse sageli ringide ja ruutude sümboolikat, mis pärineb Veedade traditsioonist. Iga tempel on pühendatud konkreetsele jumalusele ning seda peetakse tema maiseks elupaigaks. Tuntumate templite hulka kuuluvad Brihvadishvara tempel Indias ja Angkor Wat Kambodžas. Templites ei toimu kindlaksmääratud jumalateenistusi ning on järgijate jaoks alati avatud, et palvetada ja annetusi teha.
- Altarid: Paljud hindud loovad oma kodudesse väikese pühakoja ehk altari, kus nad igapäevaselt jumalusi kummardavad. See võib olla kas jumala kuju, foto või mõni muu hinduismi sümbol, mida ümbritseb altar koos kõiki viie meelega tajutavate elementiga, et kogu inimese olemus oleks palvesse kaasatud.
Hindu pühakohad ei ole ainult füüsilised paigad, vaid olulised vaimsed keskused, kus toimub ühendust maiste ja jumalike tasandite vahel. Nii templite külastamine kui ka kodused altarid kuuluvad miljonite hindude igapäevaelu toimingute hulka.
Pühad tekstid
Erinevalt kristlusest (Piibel) ja islamisusust (Koraan), kus keskmes on üks põhitekst, on hinduismil rohkem kui üks püha tekst.
Hinduismis loetakse Veedasid kõige vanemateks ja olulisemaks tekstide kogumiks. Need loodi umbes 1500 eKr sanskriti keeles ning koosnevad pühadest värssidest, lauludest ja õpetustest, mille muistsed targad ehk rishid nägemustena said.
Veedad (sanskriti k „teadmised“) ei ole üks raamat, vaid kogum neljast põhitekstist: R̥gveda, Sāmaveda, Yajurveda ja Atharvaveda.
Lisaks Veedadele kuuluvad hinduismi oluliste pühakirjade hulka veel:
- Upaniṣad: filosoofilised tekstid, mis käsitlevad hinge, maailma ja absoluutse tõe olemust
- Bhagavad Gītā: dialoog Arjuna ja jumal Krishna vahel
- Ramayana: eepiline jutustus Sri Rāma elust
- Mahābhārata: suurim eepos maailmas, kus sisaldub ka Bhagavad Gītā.
Tähtsad hinduismi tegelased ja isikud
Kuna hinduism on polüteistlik usund, leidub seal sadu, isegi tuhandeid jumalusi ja mõjukaid tegelasi. Siin on mõned, keda tasub kindlasti teada:
- Guru: hinduismis tähendab guru midagi enamat kui õpetaja. Ta on vaimne juhendaja, kelle roll on aidata õpilasel jõuda sügavama arusaamani enesest ja universumist. Gurud on traditsioonide edasiandjad ning neid peetakse tihti jumaliku tarkuse vahendajateks. Paljud hindud usuvad, et ilma guruta ei ole võimalik saavutada mokšat ehk vaimset vabanemist.
- Sri Rāma (Ramachandra): Vishnu seitsmes kehastus, kelle elu on eeskujuks dharma järgimisel. Tema lugu on kirja pandud Ramayana'sse.
- Sītā: Sri Rāma abikaasa, kelle truudus, tugevus ja vaimsus on eeskujuks paljudele hindu naistele. Temagi lugu on lahutamatult seotud Ramayana eeposega.
- Sri Krishna: Vishnu kehastus, kelle õpetused on olulised Bhakti Yoga ehk pühendumuse tee jaoks.
- Arjuna: väljapaistev sõdalane ja Krishna õpilane Mahābhārata's
- Mahatma Gandhi (1869-1948): India rahvajuht, poliitik ja rahumeelse vastupanu eestkõneleja, kes ammutas inspiratsiooni hinduismist ning austas ka teisi maailmareligioone. Ta seisis naiste õiguste ja sotsiaalse õigluse eest ning juhtis vägivallatuid proteste Briti võimu vastu.
Hinduismi sümbolid
Nagu kõikidel suurtel religioonidel, on ka hinduismil mitmed tuntud ja tähendusrikkas sümbolid. Neist kaks olulisemat on:
- Om (Aum): kõige universaalsem hinduismi sümbol. Seda heli ja häälitsust kasutatakse palvete ja meditatsiooni alguses ning see tähistab universumi olemust ja ülimat reaalsust.
- Svastika: iidne sümbol, mis tähistab hinduismis head õnne ja edukust. Selle neli haru sümboliseerivad Veedade nelja suunda. Hoolimata selle hilisemast väärkasutusest 20. sajandil (eelkõige Euroopas) on svastika ehk haakrist hindu kultuuris püha märk.
Om-sümbol ühendab hinduismis heli, teadlikkuse ja kogu eksistentsi algprintsiibi. Koos svastikaga kehastavad need kaks märki hinduismi sügavat sümbolismi ja universaalset maailmakäsitlust. Usundite sümbolid pole vaid visuaalsed märgid, need kannavad endas ideid, filosoofiat ja ajalugu, mille kaudu religioonid end väljendavad.
Hinduismi ja budismi võrdlus
Hinduism ja budism on mõlemad suured Aasia religioonid, millel on sügavad filosoofilised juured ja pikaajaline kultuuriline mõju. Kuigi tegemist on eri usunditega, jagavad nad mitmeid olulisi kontseptsioone. Näiteks käsitlevad mõlemad usundid elu tsüklilisust, karmat, reinkarnatsiooni ehk taassündi ning vaimset vabanemist kui kogu eksistentsi lõppeesmärki.
Erinevused tulenevad aga lähenemisviisidest. Kui hinduismis on tähtsal kohal mitmed jumalused ja rituaalid, siis budism keskendub vaimsele praktikale, isiklikule kogemusele ja Buddha õpetustele, mis ei eelda jumaluse kummardamist. Budism tekkis 6. sajandil eKr just India aladel ehk keskkonnas, kus hinduismi traditsioonid juba eksisteerisid. Seetõttu on ka loomulik, et mõlemad usundid jagavad teatud maailmavaatelisi aluseid.
Hinduismi põhiveendumused
Igal usundil on oma põhimõtted ja arusaamad, mis seda teistest eristavad. Need aluspõhimõtted ja usulised õpetused kujundavadki religiooni tuuma. Kui järgijad nendest lähtuvad, peetakse neid pühendunud usu praktiseerijateks.
Hinduism on üles ehitatud väärtustele ja tõekspidamistele, mis määravad selle järgijate eluviisi ja maailmavaate. Toome esile neist mõned oluliseimad.
Samsāra ja karma ehk elu ringkäik ja tagajärgede seadus
Valdaval enamusel hindudest on sügav veendumus samsārasse ja karmasse. Samsāra viitab pidevalt sündide, surmade ja taassündide ringile. Karma on aga põhjus-tagajärg seadus, mille kohaselt iga tegu, nii hea kui halb, mõjutab inimese ehk tegija praegust ja tulevast elu.
Dharma järgimine ehk õige tee leidmine
Sõna dharma on keeruline täpselt tõlkida, kuid selle tähendus hõlmab õiglust, moraali, kohusetunnet ja eetilist eluviisi. Dharma tähendab õigesti elamist nii iseenda, teiste ja ka ühiskonna suhtes üldiselt. Hindud usuvad, et inimene, kes täidab oma dharmat, liigub vaimses arengus edasi ja kogeb elu harmoonilisemalt.
Looduse ja elu austamine
Kuna hinduismis usutakse, et inimese mõtted ja teod mõjutavad tema praegust ja tulevast elu, on looduse ja loomade austamine olulisel kohal. Paljud hindud väldivad liha söömist, eriti veise- ja sealiha, ning praktiseerivad taimetoitumist. Loomi peetakse tihti pühaks ning elu ja kõiki elusolendeid hinnatakse väga kõrgelt.
Mokša, jooga ja pühendumuspraktikad
Üks hinduismi keskseid eesmärke on mokša. See on vabanemine samsāra tsüklist ehk taassünni ja kannatuste ringist. Selle saavutamine tähendab hinge täielikku ühtsust jumaliku absoluutse tõega (brahman). Mokšani viivad mitmed teed, millest olulisemad on meditatsioon, pühad tekstid (nt Veedad) ning igapäevane vaimne praktika.
Kuigi Läänes nähakse joogat eeskätt kui kehaliste harjutuste süsteemi, sisuliselt kui trenni, on selle algupärane tähendus hinduismis palju sügavam. See on vaimse distsipliini ja sisemise ühenduse tee. Sõna „jooga“ tuleb sanskriti juurest yuj, mis tähendab „ühendama“ ehk universumi ja hinge liitmist.
Hinduismis eristatakse nelja peamist jooga vormi, mis kõik viivad vabanemise suunas:
- Bhakti-jooga: tee jumalusele pühendumuse kaudu
- Jñāna-jooga: tee teadmise ja sisemise taipamise kaudu
- Karma-jooga: tee isetute tegude ja teenimise kaudu
- Rāja-jooga: tee meditatsiooni, hingetöö ja meele kontrolli kaudu.
Igaüks neist on omaette rada, kuid neil kõigil on sama eesmärk: vaimne kasv ja vabanemine.
Hinduismi tundmine aitab paremini mõista mitte ainult usundit, vaid ka kultuuri, mille keskel paljud populaarsed reisisihtkohad nagu Bali, India ja Nepal eksisteerivad. Kui mõistame kohalikke väärtusi ja maailmavaadet, muutub iga reis tähendusrikkamaks.
Kui sind huvitavad ka teiste maailmausundite juured ja põhimõtted, siis loe ka meie artiklit, kus tutvustame judaismi põhialuseid ja ajaloolist kujunemist.
Viited
- World Population Review. Religious People by Country 2025. Kasutatud 21.04.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
