Ükski teist ei usu tõeliselt enne, kui sa soovid oma vennale seda, mida sa soovid iseendale.
Prohvet Muhamed
Tänapäeval kuulub islam maailma suurimate usundite hulka ning selle järgijaid leidub igal mandril. Islami ajalugu ulatub tagasi 7. sajandi Araabiasse, kus prohvet Muhamed edastas ilmutusi, mis said aluseks uuele monoteistlikule usule.
Alates oma sünnist on islam kujunenud mitte ainult usuliseks vaid ka sotsiaalseks ja poliitiliseks jõuks. Et mõista islami väärtusi ja õpetusi, tuleb heita pil selle usundi ajaloolisele kujunemisele.
Islami sünd Meka ja Mediina linnades
Islam on tänapäeval maailma suuruselt teine religioon, millel on miljoneid järgijaid üle kogu maailma. Eriti suure mõjuga on see Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, kuid viimaste aastekümnete jooksul on islami kohaloleks märgatavalt kasvanud ka Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Rände ning kultuurilise mitmekesisuse suurenemisega on paljud lääne inimesed hakanud lähemalt tundma islamiusku ja sellega seotud traditsioone.
Aga kust see kõik alguse asi?
Usuteadlased ja ajaloolased paigutavad islami juured 7. sajandi Araabia poolsaarele, eelkõige Meka ja Mediina linnadesse. Islam sai alguse ligikaudu 600 aastat pärast kristluse religiooni sündi.
Kuigi lääne kultuuriruumis peetakse islami rajajaks sageli prohvet Muhamedi (ning tal oli tõepoolest usundi arenguloos võtmeroll), näevad moslemid ise usku palju vanemana. Nende jaoks ei ole islam uus religioon, vaid algne ja igavene Jumala sõnum, mida on edasi andnud juba varasemad prohvetid enne Muhamedi. Siia hulka kuuluvad näiteks Aadam, Noa, Aabraham, Mooses, Taavet ja ka Jeesus. Muhamed on nende hulgas viimane prohvet, kelle kaudu sai Jumala ilmutus oma lõpliku ja täiusliku kuju.
Võrreldes teiste suurte usunditega nagu judaism, budism ja kristlus on islam võrdlemisi noor religioon, ent selle mõju ulatus ja tähendus on olnud erakordselt kiire ja võimas.
ehk ~25% maailma rahvastikust
Islamil on ligi 2 miljardit järgijat ning usundi populaarsus kasvab kiiresti.1 Prognooside kohaselt võib 21. sajandi lõpuks islam järgijate arvu poolest kristlusest mööduda.2 See areng ei ole seotud ainult islamimaade rahvastiku kasvuga vaid ka usundi väärtuspõhise ja kogukonnakeskse loomusega, mis paljusid kõnetab.
Prohvet Muhamed ja tema ilmutused
Prohvet Muhamed on islami usu keskne tegelane, sest just tema olevat saanud 610. aasta paiku ilmutuse peaingel Gabrieli (Jibriili) kaudu. Nendest ilmutustest sai alguse Koraan ehk islami püha raamat, mida peetakse Jumala (Allahi) igaveseks ja täiuslikuks sõnaks.
Allah on araabiakeelne sõna Jumala kohta. Moslemite jaoks on Allah universumi kõige kõrgem ja kõikvõimas looja. Huvitaval kombel kasutasid araabiakeelsed rahvad seda terminit ka juba enne islami religiooni tekkimist.
Väljakutsed ja hidžra – pöördepunkt islami ajaloos
Pärast esimeste ilmutuste saamist kogus Muhamed kiiresti toetajaid, kuid tema sõnum ei meeldinud Meka mõjuvõimsatele hõimupealikele. Pärast seda, kui Muhamedi kaitsja ja onu Abu Talib suri, muutus olukord tema jaoks ohtlikuks ning Muhamed oli sunnitud Mekast lahkuma. Ta siirdus koos 70 muslimi perekonnaga 622. aastal Yathribi linna, mida hiljem hakati kutsuma Mediinaks. See väljaränne Mekast Mediinasse, mida nimetatakse hidžraks (ar hijrah), tähistab islami kalendri algust.
Sunniidid ja šiiidid on islamiusundi kaks suurimat haru. Mõlemad järgivad Koraani ja tunnistavad Muhamedi Jumala viimase prohvetina.
Sunniidid (enam kui 80% moslemitest) usuvad, et kogukond peab ise valima prohveti järglase. Esimeseks sai Abu Bakr.
Šiiidid (umbes 10-15% moslemitest) pidasid õiguspäraseks juhiks Muhamedi veresugulast Ali ibn Abi Talibibit.
Pärast Muhamedi surma 632. aastal tekkis suur vaidlus selle üle, kellest peaks saama islami järgmine juht. See oli pöördepunkt, millest kujunesid hiljem välja erinevad islami harud, sealhulgas sunniidid ja šiidid. Muhamedi peetakse tänapäevani viimaseks Jumala prohvetiks kõigis islami peamistes suundades.
Islami põhiõpetused ja viis sammast
Sarnaselt teistele maailma suurtele religioonidele põhineb islam kindlatelt usulistel tõekspidamistel ja igapäevast elu suunavatel põhimõtetel ehk sammastel. Paljude jaoks on islam tee sisemise rahuni ja tõelise õnneni, mis saavutatakse Jumala tahtele alistumise kaudu.
Moslemid usuvad kuut keskset õpetust:
- Üheainsa Jumala (Allahi) olemasolu: Allah on kõikvõimas, kõike nägev ja kogu universumi looja.
- Inglite olemasolu: inglid on Jumala loodud vaimsed olendid, kes täidavad tema käske.
- Pühad raamatud: moslemid usuvad mitmesse pühakirja, sealhulgas Toorasse, mis ilmutati prohvet Moosesele, ja Koraani, mis ilmutati prohvet Muhamedile.
- Prohvetid: islami traditsiooni kohaselt on Jumal saatnud läbi ajaloo mitmeid prohveteid, nende hulgas Noa, Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Mooses, Jeesus ja kõige viimasena Muhamed. Erinevalt kristlusest ei näe islam Jeesust Jumala pojana vaid ühe olulise prohvetina.
- Viimne kohtupäev ja elu pärast surma: islami õpetuse järgi ootab iga inimest pärast surma aruandmine tehtud tegudest ja elatud elust. Head teod viivad Jumalale lähemale.
- Ettemääratus (qadar): kõik toimub Allahi tahte järgi.
Araabiakeelne sõna „islam“ tähendab alistumist, pühendumist ja rahu.
Islami praktilist poolt juhivad viis sammast. Need on igapäevased ja eluaegsed kohustused, mis aitavad järgijatel hoida usulist ja moraalset tasakaalu. Sarnaselt hinduismile, kus rituaalid ja eluviisid mängivad vaimse arengu juures olulist rolli, on ka islami viis sammast suunatud enesedistsipliinile, kogukonnale ja Jumala meelespidamisele:
- Šahada (shahādah) ehk usutunnistus: shahada on islami kõige olulisem alussammas ja deklaratsioon: „Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet.“ Selle tunnistamine on islami usku astumise ja selle järgimise aluseks. Seda korratakse igas islami palves.
- Şalāh ehk palvetamine: moslemid palvetavad viis korda päevas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Palvused toimuvad araabia keeles ning palvetades pööratakse end islami kõige pühama linna Meka suunas. Palvetamiseks kasutatav koht peab olema puhas, tavaliselt kasutavad moslemid selleks spetsiaalset vaibakest.
- Zakāh ehk annetamine: ühiskondliku vastutuse väljenduseks on zakah, mis tähendab, et moslemid annetavad igal aastal 2.5% oma säästudest vaestele ja abivajajatele.
- Şawm ehk paastumine: paast toimub igal aastal ramadaani kuul. Ramadaani kuu on islami kalendri üheksas kuu. Päevasel ajal ehk päikesetõusust päikeseloojanguni loobuvad moslemid toidust, joogist ja muudest naudingutest, et keskenduda vaimsele puhastumisele ja enesedistsipliinile.
- Hadž (hajj) ehk palverännak: iga moslem, kes on selleks füüsiliselt ja majanduslikult võimeline, peab vähemalt kord elus külastama Mekat ning läbima palverännaku Kaaba pühamuni, olenemata nende elukohast. Kaaba seostub islami traditsioonis Aabrahami ja tema poja Ismaeliga ning on moslemite jaoks ülimalt püha ja sügava vaimse ja tähendusega.
Islamiusundi põhialustega tutvumine aitab luua paremat arusaamist maailmast meie ümber. Kui inimesed erinevatest kultuuridest ja usutraditsioonidest on kursis ja teadlikud üksteise väärtuste ja õpetustega, suureneb ka vastastikune lugupidamine ja ühiskondlik sidusus.
Islami sümbolid ja pühad paigad, pühakirjad ja tähtsad isikud
Üle islami maailma leidub arvukalt pühakodaasid, sümboleid, pühakirju ja prohvetilugusid, mis kõik peegeldavad selle usundi sügavat tähendust ja mõju. Siin on ülevaade mõningatest olulisematest elementidest.
Islami sümbolid
Erinevalt kristluse ristist või juutide Taaveti tähest ei ole islamil ametlikku sümbolit. Küll on aga välja kujunenud üks märk, mida islamiusuga laialdaselt seotakse – kuusirp ja täht.
See sümbol kaunistab paljusid mošeesid ja islamiusuliste riikide lippe, näiteks Türgi, Pakistan, Alžeeria, Liibüa, Tuneesia, Azerbaidžaan, Malaisia. Ajalooliselt on see sümbol pärit Osmanite impeeriumist ning ei pärine otseselt islami varasest ajaloost. Ometi on sellest saanud tänapäeval islamiusku rahvusvaheliselt tähistav kujund.
Pühad paigad ja kohad
Peale juba mainitud oluliste linnade Mediina ja Meka on moslemite jaoks pühad paigad veel ka:
- Mošee: araabia keeles masjid on islami palvekohad, kuhu kogunetakse viieks igapäevaseks palvuseks. Peale religioosse funktsiooni täidavad mošeed ka haridus-, sotsiaal- ja kogukondlikke rolle. Arhitektuurselt on mošeed sageli silmapaistvad ning neile omasteks elementideks on kuplid, minaretid ja suured palvesaalid.
- Kaaba: islami kõige püham paik Mekas, mis on üle kogu maailma paiknevate moslemite jaoks vähemalt kord elus palverännaku sihtkohaks. Kaaba on oluline osa hadžist, mis on üheks islami viiest sambast. Legendi järgi ehistasid Kaaba pühamu Aabraham ja tema poeg Ismael.
Pühakirjad
Moslemid usuvad mitmesse Jumalalt pärinevasse pühakirja, millest igaüks on erinevatele prohvetitele ilmutatud. Koraan on neist kõige olulisem, kuid ka teised on kõrgelt austatud.
- Koraan (al-qur'ān): islamiusundi põhitekst, mida peetakse Allahi täiuslikuks sõnaks ja otseseks ilmutuseks prohvet Muhamedile. Koraan on jagatud 114 suuraks ehk peatükiks, mis on omakorda jagatud salmideks. Koraan sisaldab peamiselt käske ja hoiatusi ning ei ole kronoloogilise ülesehitusega.
- Toora (tawrāh): usutakse, et Jumal ilmutas Toora prohvet Moosesele. Kuigi seda teksti peetakse ka judaismis üheks kõige olulisemaks pühakirjaks, õpetab Koraan, et algne tekst on aja jooksul moondunud ega ole enam algupärast säilinud, mistõttu ei peeta seda islami kontekstis enam täielikult ehtsaks.
- Zabur: seda peetakse Jumala ilmutuseks prohvet Taavetile ning seda samastatakse sageli Piibli psalmidega. Mitmed moslemi õpetlased tunnustavad selle vaimset ja luulelist väärtust.
Tuntud tegelased islami ajaloos
Igal suurel religioonil on isiksusi, kes on selle kujunemises olulist rolli mänginud. Islam ei ole siinkohal erand. Islami ajalugu ja õpetused on tihedalt seotud konkreetsete tegelastega, kelle kaudu usk kujunes ja levis. Siin on mõned neist:
- Prohvet Muhamed (u 570-632): islamiusu keskne ja tähtsaim tegelane. Ta on moslemite jaoks Jumala kõige viimane prohvet, kelle kaudu Koraan ilmutati. Muhamed suutis ühendada Araabia hõimud ühtseks islami kogukonnaks, mis pani aluse kogu edasisele islami ajaloole.
- Abu Bakr (574-634): Esimene sunniitide kalif (järglane) pärast Muhamedi surma. Teda austatakse eelkõige selle eest, et ta suutis säilitada islami kogukonna ühtsuse kriitilisel perioodil. Abu Bakr oli Muhamedi lähim sõber ja üks esimestest, kes tema sõnumit tunnistas.
Islami ajalugu on mitmekihiline ja kaugeleulatuv. See ei puuduta vaid religiooni, vaid ka kultuuri, teadust, õigusteadust, arhitektuuri ja poliitikat. Nii nagu islam, on ka teised suured usundid mõjutanud ühiskondi läbi ajaloo erinevatel viisidel, näiteks budism oma vaimse distsipliini ja mõttelaadiga Aasias. Usundi tekkeloo ja arengu mõistmine aitab paremini tajuda maailma religioonide mitmekesisust ja kultuurilisi mõjutusi.
Viited
- World Population Review. Religious People by Country 2025. Kasutatud 21.04.2025.
- Wormald, Benjamin. 02.04.2015. The Future of World Religions: Population Growth Projections, 2010-2050. Pew Research Center. Kasutatud 21.04.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
