Judaismi ilu seisneb selles, et see nõuab meilt küsimuste esitamist, eriti iseendalt.
Edgar Bronfman Seenior
Judaism ehk juudi usk on vanim monoteistlik usk maailmas, mille juured ulatuvad mitme tuhande aasta taha. See ainulaadne usutraditsioon on mõjutanud sügavalt nii lääne kultuuri ja eetikat kui ka paljusid teisi usundeid ja ühiskonnakorraldusi.
Rääkides maailma suurimatest religioonidest jääb judaism küll järgijate arvu poolest nii mõnestki teisest usundist maha, kuid selle mõju ja pärand on proportsionaalselt oluliselt suurem. Monoteismi rajajana andis judaism aluse nii kristlusele kui ka islamile ning on mõjutanud tugevalt ka sekulaarset eetikat ja õigussüssteeme.
Tänapäeval elavad juudid paljudes maailma piirkondades, olles osa erinevate ühiskondade kultuurilisest ja usulisest mitmekesisusest. Judaismi mõju ulatub aga kaugemalegi kui pelgalt geograafiline levik. See religioon seab keskmsesse teadmised, enesereflektsiooni ja moraalsed küsimused.'
Vaatleme lähemalt, kuidas kujunes juudi usk, millised on selle ajaloolised juures ja kuidas on see aja jooksul kujunenud.
Judaismi algus ja usulised põhialused
Paljude jaoks seostub juudi usk esmalt võib-olla kipat kandvate meestega või 20. sajandi traagilise ajalooga, ent tegelikult on tegemist väga vana, kihilise ja mõttetiheda usutraditsiooniga, mille juured ulatuvad enam kui nelja aastatuhande tagusesse aega.
Tänapäeval on juudi kogukond arvuliselt võrdlemisi väike, kuid kultuuriliselt ja intellektuaalselt erakordselt mõjukas. Kuigi järgijate arv ei küündi teiste suurte maailmareligioonide tasemele, on judaismi ajalugu ja õpetused mänginud disproportsionaalselt suurt rolli lääne eetilise ja religioosse mõttemaailma kujunemisel.
ehk ~0.2% maailma rahvastikust
Judaism sai alguse muistse Kaanani aladelt ehk tänapäeva Iisraeli ja Palestiina aladelt. Just seal sõlmis Jumal lepingu Aabrahami ja tema järeltulijatega, lubades teha neist püha rahva ja anda neile oma maa. See leping on judaismi keskne alus ning tähistab ka monoteismi sündi: juudid usuvad ainult ühte ja ainsasse Jumalasse, kes ilmutas end prohvetitele nagu Aabraham ja Mooses.
See arusaam Jumalast kui ühest kõikvõimsast pühast olendist erineb oluliselt polüteistlikest religioonidest nagu budism ja hinduism, kus austatakse mitmeid jumalusi. Judaismis on Jumal isiklik ja eetiline olemus, kes annab inimestele moraalsed juhised ning premeerib head ja karistab kurjust.
Judaismis peetakse väga tähtsaks esiisasid Aabrahami, Iisakut ja Jaakobit ning prohvet Moosest, kelle kaudu Jumal andis Siinai mäel iisraellastele oma seadused, sealhulgas kümme käsku. Nende heebreakeelsete tekstide kogum, mida tuntakse Toorana, on judaismi vaimne ja kogukondlik kese.
Toora tähendab heebrea keeles „õpetust“ või „seadust“. See koosneb viiest Moosese raamatust ning on juudi usu ja kogukondliku elu aluseks.
Lisaks usuvad kõik juudid, välja arvatud messiaanlikud juudid, et messias ei ole veel saabunud, kuid tema tulekut oodatakse endiselt. Messiast nähakse kui tulevast juhti ja taastajat, kes toob maailmale rahu ja õiglust.
Judaismis on suur rõhk identiteedil ja kuuluvusel. Traditsiooni kohaselt loetakse inimest juudiks juhul, kui tema ema on juudi päritolu. Samuti on paljudes kogukondades tavaks, et juudi abielu sõlmitakse ainult kahe juudi vahel, et säilitada rahvuslik ja usuline järjepidavus. Need tavad on aidanud juudi kogukonnal säilitada oma eripära isegi disaporaas.

Siit alates viib judaismi ajalugu meid läbi mitmete ajastute, kus juudi kogukond on pidanud oma usku hoidma nii diasporaas kui ka kodumaal, millest arenesid välja mitmed suunad ja mõttevoolud. Alates Egiptuse orjusest Babüloonia vangipõlveni ja sealt edasi üle kogu maailma.
Tänapäeva juudi kogukond on mitmekesine ning jaguneb erinevateks harudeks. Neist olulisemad on ortodokssed, reformistlikud, konservatiivsed, rekonstruktsionistlikud, humanistlikud ja messiaanlikud juudid. Need suunad erinevad oma tõlgenduste, usukommete ja ühiskondlike vaadete poolest, kuid põhialused – usk ühte Jumalasse ja Toora tähtsus – on kõigi jaoks ühised.
Juutluse sümbolid, pühapaigad ja tuntud tegelased
Judaism ei ole vaid uskumuste kogum, vaid lisaks ka rikas kultuuriline ja vaimne süsteem, mida iseloomustavad pühad paigad, sümbolid, õpetused ja ajaloolised isikud.
Pühad paigad
Nii nagu kristlased käivad kirikutes, budistid templites ja moslemid mošeedes, on juudi kogukonna kõike olulisemaks usuliseks ja kogukondlikuks keskuseks sünagoog. Sõnagoog ei ole üksnes palvepaik, juutide jaoks on see ka õppe- ja kogukonnakeskus, kus kohtutakse, õpitakse, arutletakse ja tähistatakse.
Teenistusi viib tavaliselt läbi rabi ehk juudi koguduse juht. Ortodokssetes sünagoogides toimuvad teenistused sageli iidse heebrea keeles. Palvetamine, Toora ettelugemine ja Tanahi uurimine on sünagoogis igapäevased tegevused.
Sünagoog tähendab kreeka ja heebrea keeles „kogunemiskoht“.
Juudi pühakirjad
Iga suur religioon tugineb tekstidele, mis kannavad edasi õpetusi ja traditsioone. Juudi usk põhineb ennekõike Tooral ehk viiel Moosese raamatul (ehk Pentateuh), mis sisaldavad seadusi, õpetusi ja lugusid, mille kaudu juudi rahva identiteet kujunes.

Toora on osa suuremast tekstikogumist, mida kutsutakse Tanahhiks ehk heebrea Piibliks. See jaguneb kolmeks osaks: Toora (õpetus), Nevi'im (prohvetid) ja Ketuvim (kirjutised). Tanahh vastab ligikaudselt kristliku Vana Testamendi sisule, kuid järjestus ja rõhuasetused on erinevad.
Toorat loetakse sünagoogides avalikult ja kindla lugemiskava järgi. See pole pelgalt püha tekst, vaid alus, mille järgi juudid elavad, arutlevad ja kasvavad.
Lisaks Tanahhile on judaismis oluline veel Talmud, mis on ulatuslik kogumik rabide aruteludest ja tõlgendustest Toora seaduste üle.
Tuntud isikud judaismi ajaloos
Juudiusu ajaloos leidub palju inimesi, kelle elutööl ja sümboolsusel on sügav tähendus. Nende hulgas on nii religioossed suurkujud kui ka kultuurilised ja teaduslikud mõjutajad.
- Aabraham – juudi rahva esiisa, kellega Jumal sõlmis lepingu ning kellest sai monoteistliku traditsiooni alguspunkt.
- Mooses – prohvet ja seaduseanjda, kes juhatas iisraellased Egiptusest Punase mere kaudu välja ning tõi rahvale Toora ehk viis Moosese raamatut.
- Albert Einstein – saksa-juudi päritolu füüsik, kelle relatiivsusteooria muutis jäädavalt arusaamu teadusest ja aegruumist.
- Anne Frank – teismeline juuditüdruk, kelle päevik holokausti ajast on üks tuntumaid isiklikke tunnistusi Teise maailmasõja õudustest.
Judaismi sümbolid
Igal religioonil on sümboleid, mis kannavad edasi selle olemust ja vaimsust. Judaismis on kõige tuntumad menoraa ja Taaveti täht.
Menoraa on seitsmeharuline küünlajalg, mis sümboliseerib Jeruusalemma templit ja vaimset valgust. Tegemist on ühe vanima ja auväärsema sümboliga juudi kultuuris, mille ajalugu ulatub tagasi Vana Testamendi aegadesse. Menoraa põlemine sümboliseerib Jumala kohalolekut rahva keskel.
Menoraa on nähtav ka Iisraeli riigivapil. Erinevalt Hanuka menoraast, millel on üheksa haru, on traditsioonilisel menoraal alati seitse haru.


Taaveti täht ehk kuueharuline täht (heebrea k Magen David) on saanud rahvuslikuks ja usuliseks judaismi sümboliks. Traditsiooni kohaselt usutakse, et see kujutas kuningas Taaveti kilpi, mis sümboliseeris kaitset ja jumalikku juhatust.
Tänapäeval kohtab seda sümbolit paljudes juudi kogukondades üle maailma. Taaveti tähte on alates 1948. aastast kujutatud ka Iisraeli riigilipul. Sümbolit võib veel näha sünagoogidel, juudi kalmistutel, juudi organisatsioonide logodel ja paljudel pidulikel rituaalidel.
Need sümbolid kannavad endas judaismi ajalugu, identiteeti ja väärtusi. Nende tähenduste mõistmine aitab paremini süveneda ka usutraditsiooni sisulistesse alustesse.
Judaismi põhiveendumused
Ehkki judaism jaguneb mitmeks erinevaks usulahu- ja mõttevooluks, on olemas kindlad põhimõtted ja uskumused, mida enamik juudi usu järgijaid tunnistavad. Neid ideid ühendab usk Jumala olemasolusse, elu pühadusse ja kogukonna tähtsusesse. Toome välja mõned judaismi kesksed arusaamad.
Monoteism
Judaism on monoteismile rajatud usutraditsioon, mis tähendab, et usutakse ainult ühte Jumalasse kui kõikvõimsasse, nähtamatusse ja igavasse olendisse, kes lõi maailma ja kelralel on jätkuv mõju kõige toimuva üle. Jumal on isiklik ja kättesaadav, kellega iga juut võib läbi palvetamise, seaduse järgmise ja korrektse elukorralduse suhestuda.
Juudi usk rõhutab, et igas eluvaldkonnas, st nii tööelus, kodus ja kogukonnas, tuleb pühaduse poole püüelda. Seetõttu on religioosne eluviis igapäevaste harjumuste ja valikutega läbi põimunud ning selle kõige keskmes on Juamal seaduste järgimine.
Juudi kogukond
Juudi rahvas peab end Jumala valitud rahvaks, kelle ülesanne on olla eeskuju puhtuses, õiguses ja pühaduses. Sellest tulenevalt mängib kogukond judaismis väga olulist rolli. Paljud usutalitlused, palvused ja kombetalitlused on mõeldud kollektiivseks kogunemiseks. Kogukondlikkust peetakse vaimse elu vältimatuks osaks.

Erinevalt paljudest teistest usulistest traditsioonidest, kus kasutatakse valdavalt isiklikke kõnevorme (mina, minu), kasutab juudi palveraamat reeglina meie-vorme. See peegeldab juutide arusaama, et usuline kuuluvus ei ole individuaalne ning on läbipõimunud kogukonna ja rahvusliku kuuluvustundega.
Perekond ja kodu väärtustamine
Judaism on tugevalt perekeskne usund, kus mitmed olulised rituaalid ja kombed on seotud elu varajaste etappidega ning koduse eluga. Näiteks tehakse juudi poisslaste ümberlõikamine (brit milah) juba kaheksandal elupäeval, järgides lepingut, mille Jumal Aabrahamiga sõlmis.
Samuti on paljud juudi pühad ja rituaalid seotud koduga. Kõige selgemini väljendub see šabatipidamises, mil pere koguneb, süüdatakse küünlad, loetakse palveid ning einestatakse koos. Kodu on koht, kus püha ja argine põimuvad ning usk muutub igapäevaseks elu osaks.
Judaismis levinud mõisted ja traditsioonid
Uue usutraditsioonidega tutvudes kohtame sageli termineid ja sümboleid, mida igapäevakeeles ei kastata. Siin on mõned olulisemad mõisted, mis judaismis sageli esile kerkivad:
- Šabat – iganädalane hingamispäev, mille tähistamine on otseselt seotud Jumala käsuga. Šabat algab reede õhtul päikeseloojalgul ja kestab laupäeva õhtuni, kokku 25 tundi. Selle aja jooksul loobutakse tavapärastest töödest, keskendutakse perele, palvetamisele ja vaimsele puhastumisele. Sõna „šabat“ tähendab heebrea keeles „puhkama“ või „lõpetama“. Selle tähenduse taga on arusaam, et Jumal puhkas pärast loomistööd just seitsmendal päeval, mis juutide jaoks on laupäev. Erinevalt judaismist, kus mitmed rituaalid on seotud üheainsa Jumala tahtega, on paljudes polüteistlikes usundites, näiteks hinduismis, religioosne praktika rajatud mitme jumaluse austamisele.
- Kipa ehk jarmulke – väike ilma servata peakate, mida juudi mehed pealael kannavad, eriti ortodokssetest kogukondades. Selle kandmine on seotud traditsioonilise uskumusega, et pühade tegevuste, eelkõige palvuse ajal, peab pea olema kaetud, et näidata alandlikkus Jumala ees. Mõnedes kogukondades kantakse kipat kogu aeg, teistes vaid usuliste toimingute ajal.
- Koššer – toitumisreeglid, mis määravad ära, millised toidud on lubatud. Näiteks on judaismis piimatoodete ja liha üheaegselt tarbimine keelatud. Samuti ei söö juudid sea-, jänese ja hobuseliha. Mereandidest on lubatud ainult kalad, kellel on soomused ja uimed, ülejäänud mereannid on keelatud. Koššeri järgimine on oluline osa juutide eluviisist. Heebrea keeles tähendab kosher „sobilik“ või „kõlblik“.
- Bar mitzva ja bat mitzva – nooruki täiskasvanuks saamise sündmused. Juudi kogukonnas leiab see poiste puhul aset 13-aastaseks saades (bar mitzva) ja tüdrukutel 12-aastaseks saades (bat mitzva). Reeglina tähistatakse seda palvusega, millele sageli järgneb suur pidu.
- Hanuka – kaheksa päeva kestev valgusepüha, mil mälestatakse Jeruusalemma templi taaspühitsemist 165. aastal eKr ja imeväärset sündmust, kus üheks päevaks jagunud lambiõli kestis kaheksa päeva järjest. Tähistatakse spetsiaalse hanuka küünlajala süütamisega. Püha võib langeda mistahes ajavahemikku alates novembri lõpust kuni detsembri lõpuni.
Juudi usu ja kultuuri tundmaõppimine aitab paremini mõista mitte ainult üht religiooni vaid ka seda, kuidas maailmavaated kujunevad ja miks need on inimestele tähenduslikud. Alates Aabrahami lepingust Jumalaga kuni kaasaegsete diasporaakogukondadeni on juudi usk säilitanud oma põhimõtted, kohanenud oludega ning teisi maailma religioone erinevat moodi mõjutanud.