Maailmareligioonid ja nende ajalugu
Religioonide ajalugu: lühike ülevaade viiest suurimast usundist Religioon on justkui mitmeharuline puu. Harude kaupa võime öelda, et religioone on palju, aga kui vaadata puud tervikuna, on religioon üks ja ühine.Mahatma Gandhi Ligikaudu 85% maailma elanikkonnast peab end mõne usundi järgijaks.1 Inimesed erinevatest usunditraditsioonidest leiavad oma religiooni õpetustest, kommetest ja praktikast lohutust ja suuniseid. Kristlus on[…]
22 aprill 2025∙9 minutit lugemist
Minevik mõjutab meie tänast ja homset. Kas soovid ajalugu avastada?
Tsiteerides Juhan Liivi: „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.“ Just seetõttu tasubki laiendada oma ajalooalaseid teadmisi meie informatiivsete artiklite abil.
Oled sa põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamiks valmistumas, õppimas ajalugu ülikoolis või soovid lihtsalt paremini mõista mõnd ajajärku – just siit leiad sobiva ajaloo eraõpetaja.
Kui soovid võtta ajaloo eratunde veebipõhiselt, oled samuti õiges kohas! Paljud meie õpetajad pakuvad paindlikku e-õpet mugavalt veebikaamera vahendusel.
Ajalugu on teadus, mis uurib minevikus aset leidnud sündmusi, eelkõige neid, mis on seotud inimühiskonnaga. Ajalugu õpitakse koolides üle kogu maailma ning iga rahva ajalugu on ainulaadne. Kuigi ajalugu käsitletakse põhikoolis, gümnaasiumis ja paljudel juhtudel ka ülikoolis, ei tee see ainet iseenesest lihtsaks. Kui aga õpilased õpivad hindama ajaloo tähendust, suudavad nad ka keerulisemad teemad edukamalt omandada.
Miks õppida ajalugu?
Selleks et mõista, miks ajalugu koolis õpetatakse, tuleb esmalt mõista, milline on selle õppesuuna eesmärk ja väärtus. Ajaloo õppimine aitab meil mõista, kuidas minevikusündmused on kujundanud maailma, milles me elame. Samuti aitab see paremini mõista meie kultuuri ning neid olulisi hetki, mis on toimunud meie ühiskonnas. Lisaks loodavad õpetajad, et ajaloo analüüsimine aitab õpilastel mõista muutusi ja õppida inimkonna varasematest vigadest. Kui ajalootunnid läbi saavad, loodetakse, et õpilased on nende põhimõtetega kaasa läinud.
Tähtsad ajaloosündmused Eestis
Eesti ajalugu on mitmekesine ja tihedalt seotud meie rahvusliku identiteedi, keele ning kultuuri kujunemisega. Meie minevikus on olnud nii kangelaslikke kui ka traagilisi hetki, mis kõik on jätnud jälje tänasesse päeva. Olulised sündmused, mida käsitletakse ajalootundides ja mis on kujundanud Eesti arengut, on näiteks muistne vabadusvõitlus, Jüriöö ülestõus, orduaeg, rahvuslik ärkamine 19. sajandil, 1918. aasta iseseisvuse väljakuulutamine, Vabadussõda, okupatsiooniperioodid Teise maailmasõja ajal ja järel, 1980ndate laulev revolutsioon ning 1991. aasta iseseisvuse taastamine. Kõik need sündmused on kujundanud eestlaste eneseteadvust ja ühiskonda tervikuna. Ajaloo tundmine aitab meil paremini mõista, kes me oleme ja kuhu oleme teel.
Kuidas korraldatakse ajalooõpet Eestis??
Eestis õpetatakse ajalugu põhikoolis ja gümnaasiumis vastavalt riiklikule õppekavale. Põhikoolis keskendutakse üldistele ajalooetappidele – alates esiajast kuni lähiajalooni. Õpilased õpivad ajaloo mõisteid, ajatelge, sündmuste seoseid ning analüüsivad erinevaid allikaid. Gümnaasiumiastmes käsitletakse põhjalikumalt maailma ja Eesti ajalugu, sealhulgas poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid protsesse. Ülikoolis on võimalik ajalugu edasi õppida juba süvitsi, spetsialiseerudes kindlatele ajajärkudele või teemadele, nagu näiteks kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu või rahvusvahelised suhted.
Nõuanded ajaloo õppimiseks
Ajalugu võib tunduda keeruline või faktipõhine, kuid selle õppimist saab muuta palju huvitavamaks. Esiteks: loo loogiline ajatelg ja seosta sündmusi omavahel – see aitab paremini mõista ajaloo kulgu. Teiseks: kasuta erinevaid õppemeetodeid, nagu visuaalsed skeemid, märksõnakaardid või ajaloodokumendid ja -filmid. Kolmandaks: arutle ja kirjuta – ajaloo mõistmine paraneb, kui saad mõtteid väljendada nii suuliselt kui kirjalikult. Ja mis kõige tähtsam – püüa leida ajaloo õppimises isiklik tähendus või huvi. Kui tunned, et mõni ajastu või teema sind kõnetab, on õppimine palju nauditavam.
Ajaloo õppimine aitab mõista meid ümbritsevat maailma ja kujundada kriitilist mõtlemist.