Füüsika

Füüsika aitab maailma seaduspärasid mõista

Füüsika uurib looduse põhimõtteid: liikumist, energiat, jõude, valgust, elektrit, soojust ja aine käitumist. See on õppeaine, mis ühendab teooria, loogika, arvutamise ja päriselulised nähtused. Just seetõttu võib füüsika olla korraga põnev ja nõudlik.

Koolis ei tähenda füüsika ainult valemite kasutamist. Õpilane peab aru saama, mida mingi suurus kirjeldab, kuidas nähtused omavahel seotud on ja miks teatud lahenduskäik töötab. Kui mõni põhiteema jääb ebaselgeks, võib eraõpetaja aidata luua selgema süsteemi ja liikuda edasi rahulikumas tempos.

Mida füüsikas koolis õpitakse?

Põhikoolis kujuneb arusaam füüsika alustest: mõõtmine, liikumine, jõud, energia, soojusõpetus, valgus, heli ja elekter. Gümnaasiumis muutuvad teemad põhjalikumaks ning suuremat rõhku pannakse seoste loomisele, ülesannete lahendamisele ja nähtuste selgitamisele.

Füüsikatundides võivad fookuses olla näiteks:

• mehaanika, liikumine, jõud ja energia
• soojusõpetus ja termodünaamika põhimõtted
• võnkumised, lained, heli ja valgus
• elekter, magnetism ja elektromagnetism
• aatomi- ja tuumafüüsika alused

Need teemad on omavahel seotud. Kui õpilane mõistab põhimõtteid, muutuvad ka valemid ja arvutusülesanded palju loogilisemaks.

Miks võib füüsika keeruline tunduda?

Füüsikas tuleb korraga kasutada mitut oskust. Õpilane peab lugema ülesande teksti, leidma olulised andmed, valima sobiva valemi, tegema arvutused ja tõlgendama vastust. Kui mõni samm jääb ebakindlaks, võib kogu ülesanne tunduda keeruline.

Raskusi võivad tekitada ka abstraktsed mõisted, näiteks energia jäävus, elektriväli, rõhk, takistus või lainepikkus. Eraõpetaja saab neid teemasid selgitada näidete, skeemide ja samm-sammuliste lahenduskäikude abil, et õppija ei peaks toetuma ainult päheõppimisele.

Kuidas füüsikat paremini õppida?

Füüsika õppimisel aitab kõige rohkem arusaamisele keskendumine. Valemite päheõppimisest üksi ei piisa, sest ülesanded nõuavad sageli olukorra tõlgendamist. Kasulik on iga teema juures küsida: mida see suurus tähendab, millal seda kasutatakse ja kuidas see on seotud teiste mõistetega?

Õppimist toetavad näiteks:

• jooniste ja skeemide tegemine enne ülesande lahendamist
• ühikute kontrollimine ja teisendamise harjutamine
• lahenduskäigu kirjalik selgitamine oma sõnadega
• päriseluliste näidete otsimine, et teooria ei jääks liiga abstraktseks

Kui õppija oskab selgitada, miks ta mingit valemit kasutab, on arusaam tavaliselt juba palju kindlam.

Leia füüsikaõpetaja endale sobivas linnas

Superprofis saad otsida füüsika eraõpetajaid erinevates Eesti linnades. Võid leida füüsikaõpetaja Tallinnas, võtta füüsika eratunde Tartus või otsida juhendajat Pärnus.

Samuti on võimalik leida füüsika eraõpetajaid Narvas ja Kohtla-Järvel. Paljud õpetajad pakuvad ka veebitunde, mis sobivad hästi siis, kui soovid õppida paindliku graafikuga või valida juhendaja teisest linnast.

Füüsika eratunnid kontrolltööks, eksamiks ja sügavamaks mõistmiseks

Füüsika eratunnid sobivad nii neile, kes vajavad abi konkreetse teemaga, kui ka neile, kes tahavad ainet põhjalikumalt mõista. Tundides saab keskenduda kodutöödele, kontrolltööks valmistumisele, gümnaasiumi kursuste kordamisele, arvutusülesannetele või teooria selgitamisele.

Enne õpetaja valimist tasub läbi mõelda, milline osa füüsikast kõige rohkem tuge vajab. Kas keeruliseks osutuvad valemid, ühikud, graafikud, ülesannete tekstid, katsed või nähtuste selgitamine? Selge eesmärk aitab õpetajal planeerida tunnid nii, et õppija saab keskenduda just neile oskustele, mida tal parasjagu kõige rohkem vaja on.