Mis on kliimamuutuse tagajärjed?
Kliimamuutuse sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud Kliimamuutus on tõeline. See on praegu toimumas, see on kõige pakilisem oht kogu meie liigile ja me peame ühiselt tegutsema ning lõpetama venitamise.Leonardo DiCaprio Kliimamuutus ei ole lihtsalt järjekordne trend või hashtag sotsiaalmeedias, millega tuntud näitlejad, miljardärid ja filantroobid kaasa lähevad, et paista silma või näida „kaasaegne”. Tegemist on tõsise[…]
22 september 2025∙7 minutit lugemist
Avasta, kuidas geograafia seob looduse ja ühiskonna
Geograafia on teadus, mis uurib Maa pinda, inimesi, paiku ja keskkonda. See ühendab loodus- ja sotsiaalteadusi ning aitab mõista, kuidas looduslikud tingimused ja inimtegevus on omavahel seotud. Õppides geograafiat õpid tundma kliimat, loodusvarasid, linnade arengut ja rahvastiku liikumist, aga ka seda, kuidas need teemad mõjutavad meie igapäevaelu.
Põhikoolis ja gümnaasiumis käsitletakse nii füüsilise kui ka inimgeograafia teemasid: näiteks kliimavöötmeid, rahvastiku ja majanduse seoseid ja keskkonnaküsimusi. Ülikoolis lisanduvad sügavamad analüüsid ja teadustöö, kuid ka lihtsalt teadmishuvilisele avab geograafia võimaluse näha maailma uue nurga alt.
Meie blogi artiklitest leiad nõuandeid, õppestrateegiaid ja inspiratsiooni, mis aitavad teadmisi kinnistada ja õpingutes edasi liikuda. Soovi korral saad teadmisi täiendada ka geograafia eraõpetaja toel – kas üle Eesti kontaktõppevormis või mugavalt veebitundidena.
Geograafia õppimine
Geograafia on teadus, mis uurib maid, rahvaid, maastikke ja keskkonda – teisisõnu maailma, kus me elame. Koolis õpitakse geograafiat nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, et mõista Maa füüsilisi omadusi ja inimühiskonna arengut. Mida enam geograafiat uurida, seda selgemaks saab, kui mitmekesine ja suur on meie planeet ning kui tihedalt on seotud looduslikud protsessid ja inimtegevus.
Geograafiat tasub õppida ka täiskasvanuna. Kui nooruses jäi mõni osa tähelepanuta, pakub aine alati uut avastamist – alates kliimamuutustest kuni linnade ja majanduse arenguni.
Miks õppida geograafiat?
Geograafia on mitmekesine õppeaine, mis ühendab loodus- ja sotsiaalteadused. Lisaks maastike ja keskkonna tundmaõppimisele seob see endas ka ajaloo, majanduse ja kultuuri mõistmist. Geograafia õppimine arendab oskusi, mis on väärtuslikud igas valdkonnas:
- andmete kogumine ja analüüsimine,
- loov mõtlemine ja probleemide lahendamine,
- planeerimine ja ajajuhtimine,
- meeskonnatöö ja kohanemisvõime.
Geograafiat õppinud inimesed on sageli avatud mõtlemisega ja tunnevad sügavamat huvi maailma vastu. See teeb nad hinnatud töötajateks ka rahvusvahelistes valdkondades.
Milliseid teemasid geograafia hõlmab?
Geograafia on väga lai teadus. Peamised harud on näiteks füüsiline geograafia, inimgeograafia, majandus- ja poliitiline geograafia, linnageograafia ja biogeograafia. Nende alla kuuluvad mitmed alateemad: vulkaanid ja maavärinad, kliimavöötmed ja kliimamuutused, rahvastiku liikumine, linnade areng, ökosüsteemid ja veeringe.
Kui sind huvitavad küsimused nagu:
- miks inimesed koonduvad teatud piirkondadesse?
- kuidas kliima mõjutab majandust?
- mis juhtub, kui ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad?
…siis geograafia saab neile vastused anda.
Geograafia Eesti koolides ja ülikoolides
Eestis algab geograafia süstemaatiline õpetamine seitsmendas klassis, kuid sellele eelneb loodusõpetus juba alates esimesest klassist. Põhikoolis keskendutakse maailma ja Eesti loodusele ning piirkondade eripäradele. Gümnaasiumis lisanduvad keerulisemad teemad: rahvastiku ja majanduse areng, linnastumine, keskkonnaprobleemid ja globaalne kliimamuutus.
Ülikoolis saab geograafiat õppida juba süvitsi.
Tartu Ülikooli geograafia bakalaureuseõppes alustatakse loodus- ja ühiskonnateaduste alusteadmistest ning seejärel minnakse edasi kolme suure uurimisvaldkonna juurde.
- Geoinformaatika ja kartograafia – kaardistamine, GIS-süsteemid, kaugseire, ruumianalüüs ja andmetöötlus.
- Inimgeograafia ja regionaalplaneerimine – demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia, linnade ja kohaliku arengu planeerimine.
- Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia – kliima, hüdroloogia, mullateadus, maastikud ja looduskaitse.
Tallinna Ülikoolis saab geograafiahuviline astuda näiteks integreeritud loodusteaduste bakalaureuseõppesse, kus saab õppida mitut loodusteadust – füüsikat, keemiat, geograafiat, bioloogiat – ning kombineerida neid oma huvide järgi. See annab paindlikuma aluse loodusteadustega seotud karjääriks ja võimaluse spetsialiseeruda hiljem konkreetsemalt ka geograafiale.
Soovitused geograafia õppimiseks
Geograafia õppimine võib tunduda mahukas, aga õige lähenemisega muutub see põnevaks. Mõned praktilised soovitused:
- loo mõistekaarte ja skeeme, et seosed paremini meelde jääksid;
- õpi järjepidevalt väikestes osades, mitte ainult enne eksamit;
- kasuta erinevaid allikaid – kaarte, videoid, interaktiivseid materjale ja artikleid;
- proovi siduda õpitut igapäevaeluga, näiteks kliimamuutuste arutelude või reisikogemustega.
Geograafia õppimine avardab maailmapilti, tugevdab analüüsioskust ja kasvatab teadlikkust planeedi ees seisvatest väljakutsetest.