Miks Australian Open eriline on: põnevad faktid ja hämmastavad numbrid

Australian Open kuulub maailma prestiižsemate tenniseturniirde hulka. See toimub igal aastal jaanuaris Melbourne Parkis ning avab kogu tennisehooaja, sest tegemist on aasta esimese suure slämmi turniiriga. Paljud tipptasemel mängijad töötavad selles faasis tihedalt tennisetreeneriga, et oma vorm ja mängutaktika võimalikult hästi ajastada.

Turniiri ajalugu ulatub enam kui saja aasta taha ja selle aja jooksul on kogunenud muljetavaldav hulk põnevaid fakte. Need puudutavad nii mängijaid ja nende rekordilisi saavutusi kui ka võistluse korraldust ja aastatega toimunud muutusi.

Siin on 15 huvitavat fakti ühe maailma suurima tenniseturniiri kohta.

Kas soovid eratunde anda?

Liitu Superprofi kogukonnaga ja jaga oma teadmisi sadade uudishimulike ja motiveeritud õpilastega

Loo kuulutus

Australian Open sai alguse 1905. aastal

Sinine kõvakattega väljak ja tänapäevane tehnika ei pruugi tekitada muljet, et Australian Open on üks maailma vanimaid tennisevõistlusi. Siiski ulatuvad selle juured kaugesse minevikku.

Võistlus sai alguse 1905. aastal ning kandis algselt nime Australasian Championships. Esimene turniir peeti Melbourne’is Warehouseman’s kriketiväljakul, osalejaid oli kokku 17 ning mängiti murukattel. Ajalukku läks Rodney Heath, kellest sai esimene meeste üksikmängu võitja.

Aastal 1927 nimetati turniir ümber Austraalia Meistrivõistlusteks (Australian Championship). Kui 1969. aastal hakati ka amatööridel osalemist lubama, võeti kasutusele nimetus Austraalia lahtised meistrivõistlused (Australian Open), mida kasutatakse tänaseni.

Algusaastatel rändas AO tenniseturniir linnast linna

Wimbledon on neljast suure slämmi turniirist ainus, mida on läbi ajaloo peetud alati ühes ja samas paigas. Alates 1877. aasta 9. juulist on võistluse koduks olnud Londoni eeslinn Wimbledon ja seal asuv All England Lawn Tennis and Croquest Club (AELTC).

Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused ehk paremini tuntud kui Roland Garros on peaaegu alati peetud Pariisis. Üks aasta toimus võistlus küll Bordeaux's (1909), kuid turniir on saanud oma nime areeni järgi, kus see 1927. aastast peale toimub.

USA lahtised ehk US Open algas Newportis Rhode Islandi osariigis ning jäid sinna pikaks ajaks. Hiljem koliti New Yorki, kus aastatel 1915–1977 oli turniiri koduks West Side Tennis Club. 1978. aastast alates toimub võistlus Flushing Meadows pargis, Billie Jean Kingi auks nimetatud kompleksis.

Austraalia lahtiste varasemad aastad olid teisega võrreldes üllatavalt liikuvad, sest turniir ei toimunud pikka aega ühes paigas. Nagu Australian Open läbi ajaloo näitab, katsetati erinevate linnadega, et leida võistlusele sobivaim kodu.

Aastate jooksul jõudis turniir Melbourne’i, Sydney'sse, Brisbane’i, Adelaide’i, Hobarti, Perthi ja ka Christchurchi Uus-Meremaal, enne kui see Melbourne's alalise kodu leidis.

Viimased Austraaliast pärit üksikmängu võitjad

Kuigi Grand Slam turniire hinnatakse eelkõige tipptasemel tennisemängu tõttu, naudivad paljud fännid ka võimalust elada kaasa oma koduriigi mängijatele ja loota, et just nemad tõstavad karika pea kohale.

USA lahtistel on viimasel sajandil näha olnud nii meeste kui ka naiste kodumaiseid võitjaid: Pete Sampras, Andy Roddick ning Serena Williams ja Coco Gauff on toonud New Yorgi publikule palju rõõmu.

Wimbledoni ajaloos on brittidel samuti helgeid hetki. Andy Murray triumfeeris meeste üksikmängus 2016. aastal, kuid naiste arvestuses jääb viimane kodune võitja juba 1977. aastasse.

Prantsusmaa lahtistel on Mary Pierce’i (2000) ja Yannick Noah (1983) võidud jäänud viimasteks korradeks, kui Roland Garros’l on triumfeerinud mõni prantslane. Eriti meeste üksikmängus tundub see saviliivaväljakutel peetav suur slämm eelkõige hispaanlastele hästi sobivat.

Austraalia lahtistel pole meeste üksikmängus Austraalia rahvusest võitjat nähtud alates 1976. aastast, mil Mark Edmondson alistas finaalis John Newcombe’i.

Seevastu naiste üksikmängu arvestuses lõpetas Ashleigh Barty üsna hiljuti sarnase pika ootuse. 2022. aastal lõpetas tema triumf Danielle Collins’i üle (6–3, 7–6) 44 aastat kestnud koduse võitja põua ning tõi Melbourne Parki taas kodupubliku kauaoodatud rõõmu.

Väljakukatte muutus 1988. aastal

Nagu mainitud, toimus turniir enne Melbourne'i eri paikades. Sama mitmekesine oli ka turniiri väljakukate.

Enamiku turniiri varasest ajaloost mängiti muruväljakutel, kuid 1980. aastate lõpus tehti suur muudatus ja hakati kõvakatet kasutama. See võimaldas erinevaid mängustiilid ja andis võistlusele ikonilise välimuse.

Kõvakatte kasutuselevõtt meelitas veelgi enam rahvusvahelisi mängijaid ning turniir muutus konkurentsitihedamaks. Esimeseks kattematerjaliks oli roheline Rebound Ace, mis asendus hiljem (2008) sinise Plexicushioniga, pakkudes kiiremat ja ühtlasemat põrget.

2021. aastal tehti järgmine oluline samm, kui Melbourne Park võttis kasutusele sinise GreenSet akrüülkatte. See pakub stabiilset ja kvaliteetset mängupinda, mis sobib hästi kiire tempoga kaasaegsele tennisele.

Esimene suure slämmi turniir, kus oli avatav katus

Aastakümnete pikkuse ajalooga suure slämmi turniirid uhkustavad kõik oma pärandi ja traditsioonidega, kuid Australian Open on alati silma paistnud just uuenduste osas. Turniir on toonud tennisesse mitu tehnoloogilist lahendust, mis muutsid võistluste kulgu ja mängijate kogemust.

1988. aastal sai Melbourne Parki peaareen esimeseks suure slämmi tenniseväljakuks, millel oli avatav katus. See uuendus võimaldas matše jätkata ka äärmusliku kuumuse või vihma korral, mis olid varasematel aastatel sageli turniiri kulgu seganud.

Hiljem lisati avatav katus ka Margaret Court Arenale ja John Cain Arenale. Tänu sellele on Australian Open siiani ainus suure slämmi turniir, kus on kolm sellist areeni.

Rekordilised publikunumbrid

Jaanuaris toimuv Australian Open oli üks väheseid spordiüritusi, mis 2020. aastal meelitas kohale kõige rohkem tennisesõpru. Kahe nädala jooksul külastas turniiri üle 800 000 fänni, mis ületas tol aastal nii USA lahtised meistrivõistluste kui ka Wimbledoni populaarsuse. Tavaliselt uhkustavad just need kaks turniiri suurimate külastajate arvudega.

Järgmine suur hüpe tuli 2024. aastal, mil turniiri külastas esimest korda üle miljoni inimese. 2025. aasta tõi aga taas uue rekordi, kui 15 päeva jooksul jälgis tennisemänge kohapeal 1 102 303 pealtvaatajat. See arv kinnitab, et Australian Open on tõusnud üheks maailma populaarseimaks tennise- ja spordisündmuseks.

Novak Djokovici valitsusaeg

Novak Djokovic on üks läbi aegade edukamaid tennisemängijaid, kuid eriti hästi on ta esinenud just Australian Openil. Serbia legend, kes 38-aastaselt osaleb ka 2026. aasta turniiril, on aastatel 2008–2023 võitnud AO meeste üksikmängu tiitli kokku koguni kümnel korral.

Tema edu taga on erakordne stabiilsus kõvakattega väljakutel ning võime tulla toime Melbourne’i kuumade ja nõudlike tingimustega. Selline rekord paistab püsivat veel pikalt, sest keegi teine pole Austraalias samaväärset ülekaalu näidanud. 24-aastane Jannik Sinner on siiski märgi maha jätnud ja läheb järgmisel turniiril jahtima oma kolmandat järjestikust tiitlit.

Kas soovid eratunde anda?

Liitu Superprofi kogukonnaga ja jaga oma teadmisi sadade uudishimulike ja motiveeritud õpilastega

Loo kuulutus

Noorim ja vanim võitja

Australian Openil sünnib igal aastal üllatusi, sest kaugele võivad jõuda nii väga noored kui ka kogenud mängijad. 1997. aastal kirjutas end turniiri ajalukku Martina Hingis, kes võitis naiste üksikmängu tiitli vaid 16 aasta ja 3 kuu vanuselt.

Teises äärmuses on Ken Rosewall, kes triumfeeris meeste üksikmängus 1972. aastal 37 aasta ja kahe kuu vanuselt. Kui Novak Djokovic suudab võita 2026. aasta turniiri, tähendaks see ühtlasi uut rekordit vanima Australian Openi võitjana ning pikendaks tema juba niigi muljet avaldavat tiitlite ja rekordite kogusummat.

Kõigi aegade pikim suure slämmi finaal

Tundub, et Djokovic kogub rekordeid sama kindlalt kui tiitleid, eriti Australian Openil. 2012. aasta meeste üksikmängu finaal serblase Novak Djokovici ja hispaanlase Rafael Nadali vahel on siiani suure slämmi turniiride ajaloo kõige pikem finaal.

Eepiline tennisematš kestis 5 tundi ja 53 minutit. Pinget jagus algusest lõpuni ning Djokovic võitis viies setis tulemusega 5–7, 6–4, 6–2, 6–7, 7–5.

Kui sul on veidi vaba aega, võid seda erakordset kohtumist siit täispikkuses järgi vaadata:

Äärmusliku temperatuuri poliitika

Melbourne’is on jaanuaris südasuvi ning õhutemperatuur võib ohtlikult kõrgele tõusta, mistõttu kasutatakse Australian Openil äärmusliku temperatuuri poliitikat (Extreme Heat Policy), mis aitab mängijate tervist kaitsta.

2019. aastal võeti kasutustele nn kuumataluvuse skaala ehk Heat Stress Scale (HSS). See on viiepunktiline skaala, mille abil hinnatakse kuumuse mõju mängijatele. Arvesse võetakse temperatuuri, õhuniiskust, tuule kiirust ja kiirguslikku kuumust.

Kui HSS tase on 5 ehk äärmuslik, rakendatakse turniiril järgmised meetmed:

Samuti on kehtestatud järgmised mängijate jahutamise ja taastumise meetmed:

• Pikendatud pausid: Kõrge HSS taseme korral on naiste üksikmängus lubatud 10-minutiline paus pärast teist setti ja meestel pärast kolmandat setti.
• Jääkülmad rätikud: Väljaku ääres on saadaval jääkülmad rätikud, mis aitavad mängijatel ennast pauside ajal jahutada.
• Jahutuspunktid: Melbourne Parki ümber paiknevad jaamakesed, kus on ventilaatorid, varjualused ja veepihustid.
• Meeldetuletused: Mängijatele (ja pealtvaatajatele) tuletatakse meelde regulaarset vedeliku ja elektrolüütide tarbimist.

Kalendriaasta esimene suur slämm

Australian Open avab traditsiooniliselt kogu tenniseaasta ning on esimene neljast Grand Slam turniirist.

Siin pannakse paika hooaja esimesed jõujooned, millele järgnevad Prantsusmaa lahtised (mai-juuni), Wimbledon (juuni-juuli) ja USA lahtised (august-september).

Suurenevad auhinnafondid

Australian Openi auhinnafond kerkib aasta-aastalt ning 2025. aasta turniir püstitas järjekordse rekordi. Kokku jagati välja 96 500 000 Austraalia dollarit (ligi 54,2 miljonit eurot), mis tähendab, et võistlus on üks maailma kõige kõrgema auhinnarahaga tenniseturniiriks.

Nii meeste kui ka naiste üksikmängu võitjad teenisid mõlemad 3,5 miljonit Austraalia dollarit. Turniiri korraldajate eesmärk on pakkuda mängijatele konkurentsivõimelist taset ja toetada turniiri rahvusvahelist mainet.

Esimene segapaarismängu võitja

Austraalia lahtiste esimene segapaarismäng toimus 1922. aastal. Tol aastal võitsid tiitli Esna Boyd ja Jack Hawkes, kelle nimed on jäänud turniiri ajalukku. Segapaarismäng kuulub endiselt Australian Openi programmis oluliste traditsiooniliste võistlusalade hulka.

Võitjatele väärilised karikad

Australian Openi meeste üksikmängu võitjale antakse Norman Brookes'i meistrikarikas. See auhind on nime saanud legendaarse Austraalia tennisisti ja endise tšempioni Norman Brookes’i järgi, kelle panus spordiajalukku on märkimisväärne.

Naiste üksikmängu võitjat tunnustatakse Daphne Akhurst mälestuskarikaga. Daphne Akhurst oli 1920. aastatel viiekordne Australian Openi tšempion ning tema nime kandev trofee meenutab tema suurt rolli Austraalia tennise arengus.

Tuntud kui Õnnelik Slämm

Australian Openi pingevaba õhkkond, kaasaegsed rajatised ja Melbourne’i külalislahkus on andnud turniirile hüüdnime Happy Slam ehk Õnnelik Slämm. Selle hellitusnime tõi laiemasse kasutusse Roger Federer, kes on Melbourne Parkis korduvalt säranud.

Austraalia lahtised on suur spordipidu koos suurepäraste matšide ja lõõgastunud energiaga, mida on raske mujalt leida. Kui sul kunagi avaneb võimalus seda vaatama minna, ära jäta seda kasutamata. Seda elamust ei kahetse ükski tennisesõber.