Iga aasta 17. märtsil kogunevad inimesed üle maailma tähistama St. Patrick's Day'd ehk Püha Patricku päeva. Sel päeval peetakse paraade, inimesed kannavad rohelist ning tõstavad esile Iirimaalt pärit kombeid ja lugusid. Kuid tänaste pidustuste taga on pikem ja põnevad lugu, milles põimuvad usk, müüdid ja iiri kultuur.
Algupäraselt oli tegu usupühaga, millega austati meest, kes tõi kristluse Iirimaale. Aja jooksul on püha Patricku päev kasvanud ülemaailmseks iiri identiteedi pidustuseks, mille juurde kuuluvad mitmed sümbolid ja legendid.
Vaatame lähemalt, kuidas sündis legend pühast Patrickust, mida tähendavad rohelised ristikheinalehed ja teised sümbolid ning kuidas tänapäevane Patricku päeva tähistamine peegeldab iiri rahva päritolu ja tavasid.
Kes oli Iirimaa kaitsepühak Püha Patrick?
Enamik inimesi teab St Patrickut kui Iirimaa kaitsepühakut, kuid tema elu oli täis müüte, legende ja ajaloolist salapära. Samal ajal on ta üks olulisemaid tegelasi, kes mõjutas Iirimaa vaimset ja kultuurilist arengut.
Patrick sündis tõenäoliselt 4. sajandi lõpus, umbes aastal 385. Kui ta oli 16-aastane, röövisid iiri piraadid ta ja viisid Iirimaale. Seal sunniti teda karjasena töötama. Raskel ajal leidis ta religioonist lohutust ja jõudu.
Pärast mitmeaastast orjapõlve õnnestus tal põgeneda ja naasta oma pere juurde, kus ta alustas vaimuliku väljaõpet.
Püha Patrick ei olnud iirlane! Ta sündis Rooma impreeriumi koosseisu kuulunud Briti alal ja toodi teismelisena Iirimaale orjaks. Hiljem pöördus ta saarele tagasi – seekord misjonärina, et levitada kirstlust.
Mõne aja pärast tundis Patrick kutset pöörduda tagasi Iirimaale, mis oli toona paganlik maa. Ta rändas üle saare, jagas kristlikke õpetusi, ristis inimesi ja rajas kirikuid. Kuigi ta polnud esimene ega viimane misjonär Iirimaal, pani tema töö aluse sellele, et Iirimaast sai tugeva kristliku traditsiooniga rahvas.
Püha Patrick suri 17. märtsil – sellest päevast sai tema mälestuse ja usu tähistamise päev, mida tänapäeval tuntakse üle maailma kui St Patrick's Day ehk püha Patricku päev.
Kristlus Iirimaal ja püha Patricku roll selle levitamisel
Tänapäeval on raske kujutleda Iirimaad teisiti kui kristliku riigina. Patricku eluajal oli saar jagunenud hõimukuningriikideks, kus järgiti paganlikke uskumusi ja druiidide traditsioone. Patrick saabus oma sõnumit levitama usuliselt mitmekesisesse piirkonda.
Tema missioon polnud sugugi lihtne. Püha Patrickust sai keskne tegelane Iirimaa ristiusustamisel: ta kuulus evangeeliumi, ristis inimesi, rajas kirikuid ja pani aluse püsivale kristlikule kogukonnale. Tema töö mõjutas sügavalt kogu saare vaimset ja kultuurilist arengut.
St Patrick tegutses peamiselt Armaghis, millest kujunes hiljem Iirimaa usuline pealinna. Tema lähenemine oli nutikas: ta alustas kohalikest hõimupealikest, sest teadis, et nende eeskuju julgustab ka ülejäänud rahvast uut usku omaks võtma.
Kristlus, mille Patrick keldi Iirimaale tõi, põimus kohalike tavade ja sümbolitega, luues erilise keldi kristluse. Arvatakse, et ta kasutas oma õpetustes tuttavaid sümboleid, näiteks ristikheina, et seletada Püha Kolmainsuse mõistet. Nii ühendas ta vana ja uue usu elemendid viisil, mis jäi sajanditeks iirlaste kultuuri osaks.
Müüdid ja legendid: kas Püha Patrick peletas tõesti maod Iirimaalt minema?
Kui räägitakse pühast Patrickust, meenutavad paljud eelkõige legendi, mille järgi ta ajas kõik maod Iirimaalt välja.
Tegelikkuses on see lugu puhas müüt. Ühtegi tõendit pole, et Iirimaal oleks pärast jääaega üldse kunagi madusid elanud. Saar on olnud mandrist eraldatud juba aastatuhandeid ning selle jahe, niiske kliima ei sobi roomajatele. Nii et kui Patrick üldse kedagi „välja ajas”, siis kindlasti mitte neid roomajaid.
Palju tõenäolisem selgitus on, et maod sümboliseerivad kurjust või paganlust. See legend on kujundlik viis kirjeldada Patricku tööd kristluse levitamisel ja vanade uskumuste taandumisel. Müüt andis talle kangelasliku ja pühakuliku aura.
Ent see pole kaugeltki ainus lugu, mis püha Patricku nimega seostub. Rahvapärimuse järgi kasutas ta ristikheina, et selgitada Püha Kolmainsuse tähendust, tõi inimesi surnuist tagasi ja tegi muid imepäraseid tegusid. Need lood on segu mütoloogiast ja usulisest sümboolikast, mis kujundasid temast rahvusliku kangelase ja Iirimaa sümboli.
Ristikheina sümboli tähendus ja mütoloogia
Ristikhein, mis on ühtlasi ka Iirimaa rahvustaim, on üks olulisemaid St Patricku päeva ja iiri kultuuri sümboleid. Iirimaa iseseisvuspüüdluste ajal omandas see taim erilise lisatähenduse.
Legendi järgi kasutaks püha Patrick ristikheina, et selgitada Püha Kolmainsuse mõistet – Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Kristlaste jaoks on see kujund lihtne, kuid muistsetele iirlastele, kes elasid looduse rütmis ja austasid druiidide suulisi õpetusi, aitas selline visuaalne võrdlus ja paralleel uut ideed paremini mõista – kolm erinevat olemust võivad moodustada ühe terviku.
Kas Patrick tõesti kasutas ristikheina oma õpetustel või mitte ei olegi kõige olulisem. Tähtsam on see, et ristikheinast sai sajandite jooksul iirlaste kultuuri ja rahvuse sümbol. 18.-19. sajandil võtsid iiri rahvuslased selle oma sümboliks, et väljendada vaikset vastupanu ja uhkust ajal, mil Briti võim püüdis iiri identiteeti alla suruda.
St Patrick's Day sümbolid
Kuidas püha Patricku päev usupühana alguse sai
Nüüd, kui teame püha Patricku elust ja temaga seotud legendidest, tasub küsida: kuidas tema mälestuspäev tekkis?
Püha Patrick suri 17. märtsil umbes 5. sajandi teisel poolel. Ajaloolased pole tema täpses surmaaastas ühel meelel, kuid katoliku kirik kuulutas selle kuupäeva tema mälestuspäevaks. Esialgu oli tegemist tagasihoidliku ja sügavalt usulise päevaga, mida peeti eelkõige Iirimaal.
Katoliku kalendris leidub sadu pühakuid ja mälestuspäevi, ent püha Patricku päev eristus teistest, sest sellest kujunes sümbol, mis ühendas usu, rahvuse ja kultuuri. Huvitaval kombel lisati see ametlikult katoliku kirikukalendrisse alles 17. sajandil.
Esimesed tähistamised toimusid peamiselt piirkondades, mis olid tihedalt seotud Patricku elu ja tööga – näiteks Armaghis ja Downis. Mõnel pool korraldati väikesi laatu ja kogukonnaüritusi, teisal piirduti perekondliku söömaaja ja ühise jumalateenistusega.
Kui 19. sajandi keskel Iiri näljahäda sundis miljoneid iirlasi oma kodumaalt lahkuma, rändasid kaasa ka nende kombed ja usupühad. Nii hakkas Püha Patricku päev levima üle maailma, muutudes järk-järgult päevaks, mil iirlased ja nende järeltulijad tähistasid oma juurte ja usu ühtsust. Iga uus kogukond lisas sellele oma värvi ja tähenduse, kuni see kasvas ülemaailmseks pühaks, mis ühendab inimesi sõltumata rahvusest.
Kuidas St Patrick's Day usupühast rahvapeoks muutus
Kuigi püha Patricku päev oli algselt religioosne püha, on selle tähendus ja vorm ajas palju muutunud. See oli pikka aega kohustuslik kirikupüha, mil iirlased kogunesid jumalateenistusele ning veetsid päeva rahulikult pere seltsis ühiselt einestades.
18. ja 19. sajandil hakkas püha päeva tähendus aga laienema, eriti nende iirlaste seas, kes olid kodumaalt mujale kolinud. Iirimaa maapiirkondades püsis päev veel 20. sajandi alguseni pigem rahulikuna – näiteks olid pubid 17. märtsil suletud ning pidulikkus väljendus eelkõige kirikus ja perekondlikul koosolemisel.
Iiri rahvusluse tõus 19. sajandil andis sellele pühale uue mõõtme. Briti võimu all elades sai St Patricku päevast võimalus väljendada oma keelt, kultuuri ja identiteeti – rahumeelne viis näidata, et iiri vaim on endiselt elus.
Väljaspool Iirimaad, eelkõige Ameerika Ühendriikides, omandas St Patrick's Day uue kuju. Suured rändelained, eriti pärast suurt näljahäda, lõid tugeva diasporaa, kus 17. märtsist kujunes iiri uhkuse, patriotismi ja ühtsuse päev. Ookeaniülene traditsioon täienes suursuguste paraadide, muusika ja kostüümidega, mis hiljem hakkasid ka Iirimaa enda pidustusi mõjutama.
Hommikused jumalateenistused
Traditsioonilised toidukorrad pere ringis
Väikesed kohalikud paraadid ja festivalid
Pärandi ja usu meenutamine
Suured avalikud paraadid
Rohelised riided, sümbolid ja kostüümid
Jõgede roheliseks värvimine (nt Chicago jõgi)
Maailmakuulsate hoonete roheliseks valgustamine
20. sajandi lõpus tõid turism, meedia ja globaliseerumine pühale uue ilme. Erinevad linnad, näiteks Dublin, Cork ja Belfast (pärast Iirimaa kaheks jagunemist Põhja-Iirimaa pealinn) hakkasid samuti suurejoonelisi festivale ja paraade korraldama, kus ühendati usuline tähendus, rahvuskultuur ja kaasaegne meelelahutus, tähistades iiri vaimu üle maailma.
Püha Patricku päev Iirimaal
Kuidas näeb välja St Patrick's Day seal, kus usupüha alguse sai?
Kuigi püha on levinud nüüdseks üle maailma, on Iirimaal selle tähistamine alati säilitanud sügavama religioosse ja kultuurilise poole. Sel päeval põimuvad iirlaste usk ja rahvuslik identiteet, tuletades rahvale meelde nii püha Patricku missiooni kui ka iiri rahva ühtsustunnet.
Traditsiooniliselt algab päev jumalateenistusega, eriti paikades, mis Patricku eluga tihedalt seotud olid. Pikka aega oli see pigem vaikne ja perekeskne püha.
Muutus saabus Iirimaale 1970. aastatel, kui pubide avamise piirangud tühistati ja linnad hakkasid korraldama pidustusi, kuhu lisandusid paraadid, muusika ja kultuuriüritused. Tänapäeval korraldab näiteks Dublin mitmepäevast festivali, kus toimuvad iiri muusika ja tantsu etendused, tänavatoiduturud ning kunstilised etteasted.
Väiksemates linnades ja külades on püha endiselt kogukondliku iseloomuga. Koolilapsed marsivad paraadidel, toimuvad rahvamuusika kontserdid ja ühised üritused. Peaaegu kõik kannavad midagi rohelist, kinnitavad ristikheina rinnale ja naudivad traditsioonilisi iiri toite, näiteks hautis, soolaliha ja kapsas ning soodaleib.
Kuidas püha Patricku päeva mujal maailmas tähistatakse
Väljaspool Iirimaad kujutavad paljud St Patricku päeva ette just sellisena, nagu seda peetakse suurtes Ameerika linnades – rõõmsalt, rahvarohkelt ja roheliselt.
Püha Patricku päevast on saanud iiri päritolu inimeste uhkuse ja ühtekuuluvuse sümbol, ning mitmed maailma suurimad pidustused toimuvad hoopis väljaspool Iirimaad. Näiteks Chicago värvib igal aastal oma jõe roheliseks, samal ajal kui New Yorgis toimub üks maailma suurimaid St Patricku päeva paraade, kus osalevad tuhanded inimesed.
riigis üle maailma
Ka London, Boston, Buenos Aires ja Montreal korraldavad uhkeid rongkäike ja kultuuriüritusi, mis toovad tänavatele nii iirlasi kui ka kohalikke, kes lihtsalt soovivad osa saada heast tujust, muusikast ja ühisest pidutsemisest.
Püha Patricku päev on muutunud tõeliseks rohelise valguse festivaliks – üle maailma süttivad roheliselt tuntud maamärgid, nagu Eiffeli torn Pariisis, Sydney ooperimaja ja Kristus Lunastaja kuju Rio de Janeiros.
Tänapäeval on 17. märts päev, mil miljonid inimesed – olgu nad iirlased või mitte – kannavad midagi rohelist, kuulavad iiri muusikat ja tähistavad elu rõõmsas, ühendavas vaimus. St Patricku päev on kasvanud religioossest mälestuspäevast ülemaailmseks pidustuseks, mis sümboliseerib rõõmu, identiteeti ja sõprust üle piiride.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
