Kas sind on alati võlunud džässklaveri soe ja vaba kõla? Või oled kuulnud, et jazz on liiga keeruline žanr, mis peaks jääma ainult tippmuusikute pärusmaaks? Võib-olla muretsed, et sul pole Art Tatumi kiirust või Thelonious Monki omapärast stiili?
Tegelikult just kõik see teebki džässklaverimängu paeluvaks: sa ei pea olema kellegi moodi või järgima kindlaid reegleid. Jazz ei nõua täpsust, vaid kutsub katsetama, tuues artisti loomingulisuse eriti hästi esile. See on muusikastiil, kus võtmesõnaks on improvisatsioon ja täiuslikkuse asemel hinnatakse vabadust.
Mida varem sa alustava klaverimängijana džässmuusikaga tutvust teed, seda parem. Klaveriõpingute algus on niikuinii tugevalt seotud muusikateooriaga. Jazz aitab selle teooria ellu äratada ja mänguliseks muuta.
Et aidata sul hõlpsasti paku tagant minema saada, räägime siin artiklis järgmistest teemadest:
- intervallid
- 2-5-1 akordikäigud
- septakordid
- bluusiskaala
- kaheksandiknootidega mängimine.
Enne kui süvened jazz-klaverimängutehnika maailma, peaksid instrumendiga juba üsna sina peal olema. Kas sa tunned akorde, oskad nooti lugeda ja saad akordisümbolitest aru? Need oskused on olulised, et džässimängust rõõmu tunda. Ja loomulikust ei saa me üle ega ümber muusikateooriast. Ilma selleta pole džässis võimalik väga kaugele jõuda.
Kui sul on need teadmised juba olemas (ja ehk ka Real Book ehk džässistandardite kogumik käepärast), oled valmis alustama!
Džässklaverimängu stiilid ja tehnikad
Dzäss ei ole üks kindel stiili. Näiteks ragtime on tempokas ja rütmiküllane, samas kui nn „kohvikudžäss“ kõlab rahulikult, aeglase tempo ja pikalt helisevate nootidega, mille saavutamiseks on klaveri pedaalikasutusel eriline roll.
Olenemata sellest, kas stiil on elav või rahulik, jääb jazz alati peeneks ja väärikaks. Džässklaverimäng eeldab tugevat muusikateooria tundmist, eriti selle keerulisemate osade valdamist. Seetõttu tasub džässiga tutvust teha juba klaveriõpingute algfaasis, et harjutamisprotsess oleks mitmekesisem ja arendada sügavamat arusaama harmooniatest.
Kuigi akordid ja intervallid on džässis nii olulised, et nendele oleme pühendatud omaette peatüki, on mõned oskused ja tehnikad universaalsed. Näiteks sõrmeseade ja mängukiirus on iga klaverimängija jaoks vältimatud oskused, sõltumata muusikastiilist.
Paljud klaveriõpetajad kurdavad, et õpilased ei pööra sõrmestusele piisavalt tähelepanu. Ometi on see väärtuslik oskus, mis võimaldab mängida kiiresti, enesekindlalt ja täpselt. Kui järgmise akordi leidmine võtab rohkem kui viis sekundit, tuleb kindlasti veel harjutada. Sageli on aegluse taga mitte oskamatus vaid ebakindlus.
Õpilased ei usu, et nende sõrmed „mäletavad“, kuhu liikuda, mistõttu nad kipuvad oma käsi liigselt jälgima. See omakorda aeglustab mängu veelgi. Kui vaatad mõnda džässmuusikavideot, siis märkad kindlasti, et kogenud mängijad ei vaata oma käsi praktiliselt üldse ning usaldavad oma sõrmi ja lihasmälu.
Kuigi sinu käed, mis mängivad klaverit, näivad teineteist justkui peegeldavat, on mõlemal oma kindlad reeglid. Näiteks bemollidega skaalade puhul mängib parema käe kolmas (keskmine) sõrm alati B♭-nooti (si♭), samas kui pöial vajutab C (do) ja F (fa) noote.
Vasaku käe sõrmestuse reeglid on keerulisemad ja sõltuvad skaalast. Kuid alati kehtib üks kindel rusikareegel: viies sõrm ehk väike sõrm ei tohi kunagi ületada pöidlalt ning neljas sõrm ehk sõrmusesõrm teeb seda vaid väga harvadel juhtudel.
Džässklaveri intervallid
Kui sõrmestus, heliredelid ja arpedžod ning nende tähtsus on selged, saame edasi liikuda intervallide juurde. Intervall on kahe noodi vaheline kaugus, mis väljendab, kuidas noodid omavahel suhestuvad. See suhe loob meloodilise harmoonia aluse.
Kas sul on intervallid selged? Kui jah, siis proovi järgmist harjutust:
- Alusta keskmise C (do) noodiga
- Liigu klahvidel üles täiuslike kvintide kaupa: G - D - A - E jne (so - re - la - mi).
- Lõpuks jõuad tagasi C-ni (do).
Hea kuulmise abil märkad, et need noodid loovad harmoonilise ühtsuse.
Seejärel tee sama harjutus tagurpidi: alusta kõrgeimast C-noodist (do) ja liigu allapoole, kuid seekord täiuslike kvartide kaupa: C - F - B♭ - E♭ - A♭ jne (do - fa - si♭ - mi♭ - la♭).
Seesugune täiuslike kvartide ja kvintide muster ei ole juhuslik. See on peaaegu iga džässlaulu tuumaks. Intervallide tundmine aitab džässmuusikas mõista ka skaalasid, akorde, seadeid ja nn licks'e ehk meloodilisi mustreid. Kui tunned ära kõik 12 intervalli, siis peaksid oskama määratleda ka järgmised:
- tritoonid
- suur terts ja väike terts
- suur septim ja väike septim
- suur ja väike sekst.
Kui sul on nende loogika selge, on sul jazz-klaverimänguks vajalik tehnikapõhi olemas. Kui aga tunned, et intervallide loendamine vajab veel veidi harjutamist, siis sellest pole hullu ja ei maksa kiirustada. Intervallide mõistmine on džässis niivõrd oluline, et sellele tasub aega pühendada just nii palju, et ennast kindlalt tunda. See investeering tasub end täielikult ära.
Akordikäigud džässklaverimängus
Kui intervallide loendamine on selgemast selgem, on aeg liikuda järgmise baasoskuse juurde, milleks on akordid. Jazz-klaverimängus on akordidel üks iseloomulik omadus: enamik neist on septakordid.
Septakord on tavaline kolmhäälne akord, näiteks C-E-G ehk C-duur, millele on lisatud seitsmes heli. Nii saame Cmaj7 ehk C-duurseptakordi:
- C - E - G - B (do - mi - so - ti).
Kui tegemist on C-mollseptakordiga (Cm7), saad:
- C - E♭ - G - B♭ (do - mi♭- so - si♭)
Ja kui mängid C7 ehk dominantseptakordi, näeb see välja nii:
- C - E - G - B♭ (do - mi - so - si♭)
Need kolm akordi esinevad peaaegu igas džässpalas. Lisaks leiduvad džässis veel järgmised olulised akordid:
- Cø ehk poolvähenenud (C - E♭ - G♭ - B♭)
- Cdim ehk vähenenud (C - E♭ - G♭ - B♭♭ ehk topeltbemoll)
- CmMaj7 ehk moll-duurseptakord (C - E♭ - G - B)
Jazz-klaverimängijatele meeldib asjadele pisut vürtsi lisada. Üks nende lemmikvõtteid on 2-5-1 akordikäik ehk D - G - C (re - so - do), mis esineb praktiliselt igas džässteoses. Tüüpiline C-duuri 2-5-1 käik kõlab nii:
Dm7 ehk D - F - A - C (re - fa - la - do)
G7 ehk G - B - D - F (so - ti - re - fa)
Cmaj7 ehk C - E - G - B (do - mi - so - ti)
Sageli kirjutatakse seda järjestust Rooma numbritega: ii-V-I. Just sellisel kujul märkad sa seda ilmselt ka real book'ides ja muudes džässinoodistikes.
Harjutamiseks soovitame seda akordijärjestust mängida kõigis 12 helistikus. See aitab sul arendada sõrmeosavust, muusikalist kuulmist ja intervallide tunnetust.
Jah, akorde on võimalik mehaaniliselt mängima õppida, aga ilma intervallide ja käikude mõistmiseta jääb sinu džässklaverimäng poolikuks. Kui soovid kunagi klaveriduetti mängida või lihtsalt iseennast muusikaliselt paremini mõista, tuleb neeid mustrid internaliseerida.
Seega harjuta rahulikult, mõtestatult ja süstemaatiliselt. Iga džässklaverimängija vundament toetub teoreetilistele teadmistele, aga muusika kandub edasi kõrvade, sõrmede ja südamega.
Lihtsad džässipalad klaverimängu harjutamiseks
Kui intervallide loendamine tuleb juba automaatselt ja oled omandanud nii põhilised akordid ja ka 2-5-1 käigu, on aeg panna need oskused proovile ja päris jazz-lugusid mängida. Tõenäoliselt on sul juba enda real book'is olemas valik lugusid, näiteks Duke Ellingtoni või Dave Brubecki loomingut. Aga kui oled avatud millegi uue proovimisele, siis leiad siit mõned soovitused, millega alustada:
On a Clear Day
Helge ja swing'iga põimitud pala, millel on säravad meloodiad ja mõnusalt hoogne rütmisektsioon. Seda on lõbus mängida ja kuulata ning sobib alustavale pianistile suurepäraselt.
Waltz for Debby (Bill Evans)
Kuigi tehniliselt pole see väga keeruline, on see lugu liigutav ja ilus. Isegi kogenud džässpianistid mängivad seda ikka ja jälle, kuna see jääb kummitama. Mängitavuselt lihtne, kuid muusikaliselt sügav elamus.
Dolphin Dance (Herbie Hancock)
Kui tunned, et lihtsad lood enam sulle pinget ei paku, siis see teos paneb su akordikäigud tõsiselt proovile. Nagu delfiin ise on ka see pala mänguline, ettearvamatu ja voolav. Mõnikord tempo küll aeglustub, aga meloodia hoiab läbivalt kindlat joont.
'Round Midnight (Thelonious Monk)
Pärast Dolphin Dance'i võib see lugu pakkuda mõnusta rahulikku vaheldust. Meloodia on tugev, kuid tehniliselt lihtsam. See pala sobib hästi, et kätele natuke rohkem puhkust anda, kaotamata seejuures musikaalsust.
Ella Fitzgeraldi repertuaar
Kui eelnevad palad sind veel ei kõnetanud, siis pööra oma pilk džässiklassikasse. Iga lugu, millele Ella Fitzgerald oma vokaali andis, väärib õppimist. Meie isiklikud lemmikud tema sulest on:
- All the Things You Are - kiirete akordikäikude tõttu natuke keerulisem lugu.
- Dream a Little Dream of Me - meloodilisem ja rahulikum, sobib igapäevaseks harjutamiseks.
Misty (Erroll Garner)
Garneri mängustiil oli voolav ja lüüriline. Ta tugines peamiselt varasemate klaverimeistrite stride-tehnikale, kuid lisas sellele oma isikliku värvingu. Misty sobib suurepäraselt neile, kes soovivad oma mängimise väljendusrikkust arendada.
Autumn Leaves (Joseph Kosma)
Vaatamata sügise meeleolule, mis Eestis pahatihti seostub pimeduse ja masendusega, on see lugu elav ja mänguline. Pigem meenutab see tuules keerlevaid krõbedaid lehti kui midagi nukrat. Loos on mitmekesised akordikäigud ja sisaldab kõike, mida džässklaveri oskuslikuk valdamine eeldab.
Jazz-klaverimäng võib alguses tunduda keeruline, aga kui saad selle alused selgeks, sh intervallid, akordid, voicing'ud, siis hakkab kõik omavahel loogiliselt haakuma. See žanr premeerib õppijat vabaduse, improvisatsiooni ja eneseväljenduse kaudu.
Kui sind paelub ka see, kuidas klaveri ehitus, kõla ja ajalugu selle erinevaid mängustiile mõjutavad, siis kindlasti uuri lähemalt ka erinevaid klaverit puudutavaid fakte. Džäss on tunnetus, vabadus ja mänguline eneseväljendus, mistõttu on see ideaalne viis klaverimängu õppimiseks.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
