Jõulukombed eri maades

Jõulud on aeg, mil kodud täituvad soojuse ja ootusärevusega. Eestis kuuluvad pühadelauale verivorstid ja hapukapsas, tuppa tuuakse kuusk ning jõuluõhtul koguneb pere, et kinke vahetada või need jõuluvana käest lunastada. Need kombed tunduvad meie jaoks loomulikud ja ehk isegi enesestmõistetavad, ent maailmas on jõulupühade tähistamisel palju eripäraseid tavasid.

Mõnes riigis keskendutakse pidusöökidele, teisal on tähtsal kohal sümboolsed rituaalid või värvikad rahvatraditsioonid. Need võivad tunduda meile harjumatud, kuid aitavad mõista, kui mitmekesine on pühade tähendus eri paigus.

Selles artiklis vaatame lähemalt, kuidas jõulukombed eri maades kujunevad ning millised traditsioonid on inimestele tähtsad. Eesmärk pole võrrelda, kes teeb midagi paremini, vaid avastada, kui eriilmeline ja loov võib üks ühine püha olla. Pühade tähendus on kõikjal sarnane, kuid viisid, millega seda väljendatakse, peegeldavad kohalikke lugusid ja mõtteviise.

Kas soovid eratunde anda?

Liitu Superprofi kogukonnaga ja jaga oma teadmisi sadade uudishimulike ja motiveeritud õpilastega

Loo kuulutus

Saksamaa – püha Nikolaus ja jõuluturud

Saksamaal on jõulutraditsioonidel pikk ja rikas ajalugu. Üks tuntuimaid kombeid on jõuluturud ehk Weihnachtsmärkte, mis avavad oma uksed novembri lõpus ning meelitavad kohale nii kohalikke kui ka turiste.

Turgudelt leiab käsitööd, hõõgveini ehk Glühweini ja magusaid hõrgutisi, näiteks piparkoogisüdameid ja Stolleni-nimelist jõulukringlit, kuhu on lisatud kuivatatud puuvilju ja mandleid. Jõuluturud on Saksamaa kultuuri lahutamatu osa, kuigi tänapäeval leidub sarnaseid jõuluturge nii Eestis kui pea igal pool Euroopas.

Saksa laste jaoks on eriline päev 6. detsember, mil tähistatakse püha Nikolause päeva (Nikolaustag). Piiskopirüüs püha Nikolaus külastab lapsi ja jätab tublidele kingitusi või maiustusi kingadesse. Need, kes on olnud üleannetud, leiavad aga kingast vitsad. Jõuluõhtul koguneb perekond kingitusi vahetama. Seda traditsiooni nimetatakse Bescherungiks ning fookuses on lähedaste ringis veedetud aeg.

Huvitav on teada, et tänapäevane jõulukuuse traditsioon pärineb just Saksamaalt. Tannenbaum, nagu sakslased kuuske kutsuvad, levis sealt 19. sajandil üle maailma ja on nüüdseks paljude perede jaoks jõulude lahutamatu osa.

Itaalia – La Befana ja seitsme kala pidusöök

Saapamaal algab jõuluaeg detsembri alguses ning kestab kuni 6. jaanuarini, mil tähistatakse kolmekuningapäeva ehk Epifaniat. Sellele eelneval õhtul saabub La Befana: heatahtlik nõid, kes lendab luuavarrel majast majja. Tublidele lastele jätab ta maiustusi, sõnakuulmatutele aga söetükke. Itaalia laste seas on La Befana armastatud tegelane, kes täidab sarnast rolli nagu meil jõuluvana.

Lõuna-Itaalias on jõuluõhtul tavaks pidada eriline pidusöök, mida tuntakse kui festa dei sette pesci. Nagu nimi viitab, põhineb toidulaud mereandidel ning sümboliseerib ootushetke enne Kristuse sündi. Sageli pakutakse baccalà’d ehk soolaturska, praetud kalmaari ja teisi mereande, mida pere koos nautida saab. Number seitse viitab erinevatele sümbolitele katoliku traditsioonis.

Itaalia jõulude lahutamatu osa on ka Panettone: kõrge, kuppeljas magusleib kuivatatud puuviljade ja tsitrusekoortega. Seda nauditakse kogu pühadeperioodi vältel ning pakutakse sageli desserdi või hommikusöögi osana. Panettone on itaallaste jaoks sama oluline kui meie jaoks piparkoogid.

Jaapan – kanatiivad ja romantika

Jaapan pole traditsiooniliselt kristlik riik, kuid jõulud on seal omaks võetud täiesti omamoodi nurga alt. Erinevalt läänemaailmast ei ole Jaapani jõulud perekeskne püha. Hoopis vastupidi: jõululaupäeva peetakse aasta kõige romantilisemaks õhtuks ning see on eelkõige paaride ja sõprade tähistada. Armunud vahetavad kingitusi ja lähevad koos õhtustama, nii et jõulud sarnanevad pigem meie sõbrapäeva või valentinipäevaga.

Jaapanlaste jõululauale kuulub ka kerge biskviitkook maasikate ja vahukoorega. See on armastatud maius, mille välimus seostub lumise jõuluajaga. Lisaks on jaapanlaste seas väga populaarsed jõulufilmid ja valgusinstallatsioonid mis loovad pühademeeleolu.

Mehhiko – Las Posadas ja piñatad

Mehhikos on jõulud värvikas ja energiline pühadeaeg, kus põimuvad hispaania katoliiklikud mõjud ja põlisrahvaste traditsioonid. Pidustused kestavad tervelt üheksa ööd ning ka koolides toimub jõuluteemaline õppetöö.

Üks olulisemaid traditsioone on Las Posadas, mis kujutab piiblitegelaste Maarja ja Joosepi öömaja otsimist Petlemmas. Igal õhtul 16. kuni 24. detsembrini korraldatakse rongkäike, kus lapsed ja täiskasvanud lähevad majast majja, lauldes laule ja paludes peavarju.

Enamik uksi jääb suletuks, kuni viimaks leiavad nad koha, kus neid vastu võetakse. See sümboolne teekond kulmineerub Nochebuena'ga ehk jõululaupäevaga, mil perekonnad kogunevad pidusöögile ja osalevad südaöisel missal.

Pühadelaual on olulisel kohal bacalao a la Vizcaína ehk soolatursk tomati, oliivide ja kapparitega. Lisaks pakutakse tamales’id ning soojendavat ponche’t, mis on väga populaarne puuviljajook kaneeli ja suhkrurooga.

Kas soovid eratunde anda?

Liitu Superprofi kogukonnaga ja jaga oma teadmisi sadade uudishimulike ja motiveeritud õpilastega

Loo kuulutus

Filipiinid – kõige pikem jõuluhooaeg

Filipiinid on tuntud maailma kõige pikema jõuluhooaja poolest. Pühadetunnetus algab juba septembris, mil kaubanduskeskustes ja linnaväljakutel kostavad esimesed jõululaulud ning tänavad täituvad dekoratsioonidega. Pidulik õhkkond kestab jaanuari alguseni ning jõulud on filipiinlaste jaoks väga kogukondlik aeg.

Teine silmapaistev traditsioon on Hiidlaternatefestival San Fernando linnas, mida kutsutakse ka Filipiinide jõulupealinnaks. Kogukonnad valmistavad seal tohutuid ja keerukaid laternaid, mis sümboliseerivad Petlemma tähte. Need võivad ulatuda mitme meetri kõrguseni ning nende valmistamine võtab kuid.

Jõululaupäeva õhtul koguneb terve perekond Noche Buena pidusöögile: laual on lechon (terve grillitud siga), queso de bola (Edami juust) ning mitmesugused magusad ja soolased suupisted, sealhulgas bibingka ehk magus riisikoogike.

Rootsi – püha Lucia ja jõulusokk

Rootsis algab jõuluhooaeg 13. detsembril püha Lucia päevaga. See on üks Rootsi kaunimaid traditsioone, mis toob valguse keset pimedaimat aastaaega. Sel päeval korraldatakse rongkäike, mida juhib Lucia: valges kleidis ja punase vööga neiu, kelle peas põleb küünaldega pärg. Teda saadavad teised valgetes rüüdes lapsed, kes laulavad traditsioonilisi laule.

Lucia-rongkäike korraldatakse koolides, kirikutes ja kodudes ning igal linnal on oma Lucia, kes valitakse pidulikult välja. Traditsiooni juurde kuuluvad kindlalt ka lussekatter ehk safraniga maitsestatud magusad rosinasaiakesed.

Rootsi jõulude üks omapärasemaid sümboleid on aga jõulusokk ehk julbock. Kunagi oli see paganlike talvepühade tegelane, kuid tänapäeval on jõulusokust saanud armastatud jõulukaunistus. Väiksemaid õlest sokke leiab pea igast Rootsi kodust.

Kõige kuulsam jõulusokk asub Gävle linnas, kus igal aastal püstitatakse hiiglaslik õlest sokukuju. Omapärane on see, et soku tahtlik süütamine on muutunud omamoodi traditsiooniks. Gävle elanikud võtavad seda huumoriga ja soku saatus on iga-aastane uudis, mida jälgitakse põnevusega.

Soome – Joulupukki ja pidulik saun

Soome jõulutraditsioonid on eestlastele ehk kõige tuttavamad, sest meie põhjanaabrite kombed sarnanevad paljuski meie omadega. Siiski leidub seal nüansse, mis teevad Soome jõulud ainulaadseks.

Jõululaupäev on soomlaste jaoks pühade kõige olulisem päev. Paljudes peredes alustatakse tähistamist jõulusaunaga, mis on sajanditevanune traditsioon. Usutakse, et saun puhastab nii keha kui vaimu enne pühi. See komme on tuttav ka eestlastele, kuigi meil pole jõulusaun ehk nii laialt levinud.

Teine liigutav traditsioon on lähedaste haudade külastamine jõululaupäeva pärastlõunal. Kalmistud täituvad küünaldega ja loovad erilise, rahuliku õhkkonna. Ka see tava on eestlastele südamelähedane.

Soome jõululoos on keskne tegelane Joulupukki. Nimi tähendab tõlkes “jõulusokku”, mis viitab vanematele paganlikele kommetele.

Erinevalt paljudest teistest maadest külastab Joulupukki lapsi jõululaupäeval päriselt ja toob kingid isiklikult kohale. Joulupukki on ka laste kunstitundides armastatud teema ning selle ümber saab pakkuda mitmesuguseid loovad pühadetegevused algklassilastele, mis aitavad tutvuda Soome pühadekommetega.

Tänapäevane Joulupukki elab rahvapärimuse järgi Lapimaal Korvantunturi mäel, kus ta valmistab kingitusi terve aasta. Paljud Eesti pered on Soomes Lapimaal käinud ja jõuluvana „päris kodu” oma silmaga näinud.

Island – 13 jõulumeest ja raamatute uputus

Islandi jõulutraditsioonid on täiesti omamoodi. Seal ei külasta lapsi mitte üks jõuluvana, vaid tervelt 13 jõulmeest ehk jólasveinarnir. Need vallatud tegelased Islandi rahvapärimusest tulevad mägedest alla ükshaaval, alates 12. detsembrist. Iga öö saabub üks ja jätab laste aknalauale või kinga sisse väikese kingituse. Kui laps on olnud sõnakuulmatu, leiab ta aga kingituse asemel kartuli.

Islandi pühade hulka kuulub ka Jólabókaflóð, mida tuntakse jõuluraamatute uputusena. Jõululaupäeval vahetatakse omavahel raamatuid, seejärel veedetakse õhtu lugedes ja kuuma šokolaadi nautides. See on hubane ja rahulik komme, mis sobib hästi põhjamaise talveõhustikuga ning annab jõuluõhtule hariva ja mõnusa meeleolu.

Eestlastele, kes hindavad lugemist ja vaikseid õhtuid, võiks see traditsioon südamelähedane tunduda. Ehk tasub meilgi sel aastal proovida?

Austraalia – Grill ja päikesepaiste rannaliival

Austraalia jõulud on meile tuttavate lumisel talvel põhinevate kujutluspiltide täielik vastand. Kui Eestis langeb detsembris lumi ja temperatuurid langevad miinuskraadidesse, tähistavad austraallased jõule keset palavat suve. Termomeetrinäit võib ulatuda 30 kraadini ja kõrgemale.

Üks kaunimaid Austraalia jõulutraditsioone on Carols by Candlelight ehk küünlavalgel jõululaulude laulmine. Need vabaõhukontserdid toimuvad jõuludele eelnevatel päevadel üle kogu riigi. Kogukonnad tulevad kokku, käes küünlad, ja laulavad üheskoos tähistaeva all. Suurim selline üritus toimub Melbourne'is ja seda kantakse üle kogu riigile.

Austraalia jõulud näitavad ilmekalt, kuidas üks ja sama püha võib eri paigus täiesti erineva vormi võtta, säilitades siiski oma olemuse: pere ja lähedastega koos olemine.

Üks püha, tuhat erinevat ilmet

Jõulutraditsioonid üle maailma näitavad, kui mitmekesiselt saab üht ja sama püha tähistada. Saksamaal avatakse jõuluturud juba novembris, Filipiinidel algab jõuluhooaeg koguni septembris. Jaapanlased tellivad KFC-st praetud kana, austraallased kogunevad rannale grillima. Mõnel pool toob kingitused jõuluvana, teisal nõid luuavarrel või lausa 13 vallatut jõulumeest.

Ometi on kõigil neil traditsioonidel midagi ühist: soov olla koos lähedastega, jagada head toitu ja luua pühademeeleolu. Ükskõik kas istud lumisel jõuluõhtul Eesti jõulukommete kohaselt kuuse ees või naudid päikesepaistelist detsembrit lõunapoolkeral, jõulude olemus jääb samaks.