Kui kuulad oma lemmikut instrumentaalpala, siis tõenäoliselt ei taba su kõrv hetke, mil pianist klaveri pedaale vajutab või milline efekt sellel täpselt on. See aga ei tähenda, et klaveri pedaalid oleksid instrumendil küljes lihtsalt ilu pärast. Vastupidi, nende roll muusikas võib-olla sageli peen, aga see-eest määrava tähtsusega.
Mida need klaveri pedaalid siis täpsemalt teevad? Kuidas klaveri pedaale õigesti kasutada? Miks mõnel klaveril on kaks, teisel kolm ja mõnel ainult üks pedaal? Mõni algaja ehk loodab salamisi, et saaks klaverit mängida üldse ilma pedaale kasutamata, et õppeprotsess veel keerulisemaks ei läheks. Vastame nii nendele kui ka järgmistele küsimustele:
- kuidas klaveri pedaalid tekkisid ja milleks neid kasutatakse?
- kuidas klaverimäng võib kogu esitust rikastada?
- milliseid helilisi efekte saab pedaalidega luua?
- kui lihtne on õppida pedaalide õigesti kasutamist?
Kui oled alles esimesi heliredeleid ja arpedžosid harjutav algaja pianist, pole sul tõenäoliselt pedaalidega veel palju kokkupuudet olnud. Kui aga tunned, et oled valmis nende baasteadmise ja -oskuste juurest järgmise sammu asutama, on just paras aeg need messingist astmelauad lähemalt ette võtta.
Klaveri pedaalimängu olemus ja areng
Klaveri pedaalid ei ole lihtsalt vaatamiseks. Need on klaverimängu lahutamatu osa, mis mõjutab otseselt helide sidusust, dünaamikat ja emotsionaalset väljendust. Ilma pedaalide kasutamiseta kõlaks isegi kõige meisterlikum mäng tihti katkendlikult ja kuivalt. Kui neid õigesti kasutada, aitavad pedaalid muusikal voolata, luua ruumilisust ning lisada esitusele sügavust ja värve.
Kui oled kunagi vaadanud videosid prantsuse džässpianisti Michel Petrucciani hoogsatest esinemistest, oled näinud eriti ilmekat ja väljendusrikast pedaalimängu näidet. Petrucciani sündis haruldase luuhaigusega (osteogenesis imperfecta), mis küll pärssis tema kasvu, kuid ei takistanud tal saamast üheks suurimaks džässklaverimängijaks maailmas. Tema modifitseeritud klaveril olid kõrgemale tõstetud pedaalid, mis võimaldas publikul selgelt näha, kuidas ta neid oskuslikult kasutas.
Tavakasvu pianistide mängus on pedaalitöö palju vähem märgatav. Õige kehahoiak ja korrektne pedaalikasutus on osa iga pianisti algkoolitusest. Loomulikult leidub mängijaid, kelle stiil on silmatorkavalt ekspressiivne ning kes pedaale suisa „trampides“ peale astuvad, kuid see pole just ideaalne eeskuju ning on rohkem lava-show huvides.
Mõtle klaveri pedaalilest nagu auto gaasipedaalist. Kui sellele hoogsalt ja suure jõuga vajutada, ei tähenda see automaatselt paremat efekti. Hea juht rakendab survet tunnetuslikult ja just nii palju kui parasjagu vaja, jooksvalt reguleerides. Hea pianist teeb sama oma klaveriga, et soovitud kõla saavutada.
Messingist pedaalid jõudsid klaverite külge alles hiljem, 18. sajandi teises pooles. Varasemad instrumendid kasutasid hoopis käsitsi tõmmatavaid nuppe ja hiljem ka põlvega liigutatavaid hoobasid. Käsitsi mehhanismi aktiveerimine oli ebamugav ja sageli vajas pianist selle jaoks kõrvalist abilist. Põlvehoovad tähistasid aga tol ajal juba märkimisväärset edasiminekut, kuna neid oli lihtsam kasutada. Isegi Mozart väljendas vaimustust, kui hästi need toimisid ja kui palju mugavamad nad olid võrreldes varasema lahendusega.
Kuigi põlvehoovad olid oma ajastu kohta nutikas lahendus, ei olnud need siiski mängijale piisavalt mugavad ega võimaldanud täpset kontrolli. Seetõttu kujunesidki 18. sajandi lõpuks jalaga juhitavad pedaalid, mis on jäänud klaverite lahutamatuks osaks tänaseni. Kaasaegsetel klaveritel on pedaale tavaliselt kolm ja neist igaühel on oma kindel funktsioon.
Vasakpoolne pedaal
Klaveri pedaalide seas on vasakpoolne pedaal ehk una corda (it „üks keel“) ajalooliselt vanim. Selle pedaali eesmärk on muuta heli vaiksemaks ja pehmemaks. Inglise keeles kutsutakse seda seetõttu ka „soft pedal“. Itaaliakeelne nimetus viitab pedaali tööpõhimõttele: algsetel klaveritel, kus igal noodil oli kaks keelt, nihutas see pedaal haamrit nii, et see tabas vaid ühte keelt. Tulemuseks oli õrnem ja varjundirohkem kõla.
Hiljem, kui hakati ehitama kolme keelega klavereid, ei tabanud haamer enam ainult üht keelt vaid kahte, tavaliselt keskmist ja parempoolset. Seetõttu muutus una corda mõju väiksemas ja tänapäeval kasutatakse vasakpoolset pedaali pigem värvingu kui helitugevuse muutmiseks. Paljud mängijad jätavad selle pedaali üldse kasutamata ja saavutavad sama efekti lihtsalt klahvide pehmemalt mängimise teel.
Keskmine pedaal
Klaveri pedaalide seas on keskmine pedaal kõige vähem levinud ja samas ka kõige hilisem lisandus. Selle nimi, sostenuto, tähendab itaalia keeles „hoitud“ või „püsiv“, mis ühtlasi on ka pedaali eesmärgiks. Kui vajutad keskmist pedaali kohe pärast mõne noodi või akordi mängimist, jäävad need kõlama ka siis, kui sõrmed enam neid klahve ei vajuta. Kõik järgneva dnoodid kõlavad aga tavapäraselt, ilma pikendamiseta.
Esimest korda tutvustati seda mehhanismi 1844. aastal Pariisis toimunud tööstusnäitusel, kuid Euroopa klaverimeistrid suhtusid sellesse esialgu üsna leigelt. Alles 30 aastat hiljem täiustas ja patenteeris selle Albert Steinway, mille järel muutus sostenuto-pedaal Ameerikas standardiks. Euroopas jõudis pedaal laiemasse kasutusse alles 1980. aastatel ja isegi tänapäeval on siin kahe pedaaliga klaverid sagedasemad kui kolme pedaaliga variandid.
Keskmine pedaal teatud teoste esitamisel asendamatu. Näiteks kuuleb selle mõju Claude Debussy lummavas teoses „Clair de Lune“ ehk „Kuuvalgus“ ja Maurice Raveli „Sonatine'is“.
Parempoolne pedaal
Kõige sagedamini kasutatav pedaal on parempoolne pedaal ehk „kolm keelt“ (it tre corde, ingl damper pedal). Pedaali vajutamisel tõstetakse kõik summutid keelte küljest üles, lastel nootidel vabalt kõlada ka pärast klahvide vabastamist ja nii kaua, kuni pedaal vabastatakse. See loob klaverimängus sidususe ja resonantsi, mis aitavad muusikal loomulikumalt voolata.
Kuigi see mehhanism oli olemas juba klaveri varajastes versioonides, hakkas see laialdast kasutust leidma alles romantismiajastul 18. sajandi lõpus, mil heliloojad hakkasid otsima uusi väljendusvõimalusi.
| Pedaali asukoht | Kahe pedaaliga klaver | Kolme pedaaliga klaver | Funktsioon |
|---|---|---|---|
| Vasakpoolne pedaal ehk una corda | ✅ Jah | ✅ Jah | Pehmendab heli ja muudab selle tumedamaks |
| Keskmine pedaal ehk sostenuto | ❌ Ei | ✅ Jah (enamasti tiibklaveritel) | Hoiab valitud nooti või noote |
| Parempoolne pedaal ehk tre corde | ✅ Jah | ✅ Jah | Laseb valitud nootidel vabalt kõlada nii kaua, kui pedaal on vajutatud |
Klaveri pedaalitehnikad, mis tasub õppida
Paljud kogenud pianistid väidavad, et klaverimängus piisab ainult summutuspedaalist. See ei vasta siiski päris tõele, sest nagu eelnevalt mainitud, vajavad mõned teosed ka sostenuto ehk keskmise pedaali kasutamist. Pealegi leidub mitmeid loomingulisi viise, kuidas keskmist pedaali ära kasutada, isegi kui see pole noodis kirjas. Vasakpoolse ehk una corda pedaaliga ei pruugi paljud pianistid pea üldse kokku puutuda, eriti kui nende sõrmetehnika on piisavalt vilunud.
Seega keskendume eelkõige parempoolsele summutuspedaalile ehk tre corde. Selle kasutamine tasub mängu sisse tuua alles siis, kui uus lugu on piisavalt läbi töötatud. Esialgu peaksid sinu sõrmed ja kõrvad tegema ära suure töö. Kui oled meloodia ja harmooniatega piisavalt tutvunud, võid ise katsetama hakata, millal pedaali vajutada ja millal see vabastada.
Kui oled autojuht, siis tead, kuidas paremat jalga gaasipedaalile asetada: kand toetud põrandale ja jalalaba jääb kergelt pedaali kohale, n-ö ooteasendisse. Istu klaveri taha ning ilma ühtegi nooti mängimata, langeta jalalaba ettevaatlikult pedaalile, kuni tunned, et see alla vajub. Seejärel lase pedaal lahti. Korda seda harjutust, kuni sul on piisavalt hea tunnetus, kui tugevalt on vaja pedaali vajutada, et mehhanism aktiveeruks.
Kui oled pedaali sujuvalt vajutamise selgeks saanud, on aeg õppida sünkroniseeritud pedaalimist. See tähendab, et heli ja pedaal peavad kokku langema. Teisisõnu, su jäsemed peavad koostööd tegema: sõrmed alla = jalg alla, sõrmed üles = jalg üles. Nii saavutad puhta ja kõlava tulemuse.
Võid proovida ka poolpedaalimist, kus summutuspedaali vajutatakse alla vaid osaliselt. Selle tulemuseks on udune ja unenäoline kõlaefekt.
Legaato-pedaalimisel vajutatakse pedaali väikese viivitusega pärast seda, kui sõrmed on mänginud neid noote, mida soovid jätkuma panna. Proovi seda tehnikat näiteks C-duuri heliredelit mängides: mängi esimene noot C (do) ilma pedaalita, ent enne järgmise noodi vajutamist aktiveeri summutuspedaal. Mängi veel kolm nooti ning vabasta ja vajuta pedaali uuesti. Legaato-pedaalimine on eriti kasulik, kui meloodias esineb suuri hüppeid või mängid koos partneriga klaveriduetti.
Summutuspedaali liigse kasutamise ohud
Mõned pianistid naudivad helide alalhoidmist. Tegelikult on see üsna lihtne viis, kuidas muusikapala ära rikkuda. Summutuspedaalist tuleks metafooriliselt mõelda nagu Kuldkihara muinasjutust: mitte liiga palju, mitte liiga vähe - eelista mõõdukust.
Alustavad mängijad kipuvad sageli pedaali liiga vara lahti laskma. Tavaliselt kohe pärast seda, kui vajalik akord on kõlanud. See on sünkroniseeritud pedaalimise äärmuslik variant. Tegelikult peaksid helid üle kanduma seni, kuni oled valmis järgmist akordi mängima ja alles siis otsustama, kas soovid järgmist nooti alalhoida.
See, kui noodis on pedaali kasutamine ära märgitud, ei tähenda, et peaksid selle automaatselt alla vajutama. Klaveri kõla sõltub paljudest teguritest, sh ruumi suurusest ja selle akustikast. Kontserdisaalis võib pedaalikasutus kõlada hoopis teistmoodi kui harjutusruumis. Lase oma kõrvadel otsustada, kui palju (või kas üldse) parempoolset pedaali kasutada.
Ülaltoodu ei ole ammendav ülevaade klaveri pedaalikasutusest, kuid loodetavasti andis see piisava esialgse ülevaate. Pedaalikasutus võib tunduda vaid tehnilise nüansina, kuid tegelikult kujundab see klaverimängu sügavust. Ükski noot ei kesta lõputult, kuid õigesti valitud hetk võib kauemaks kõlama jääda küll.
Klaveri võimalused ulatuvad palju kaugemale kui klahvid ja pedaalid. Instrumendi ehitus ja mängutehnika on arenenud sajandite vältel ja loonud põhja sellele, mida me tänasel päeval klassikaliseks klaverikunstiks peame.
Selle arengu kujunemisest annab aimu ka klaveri enda mitmekesine kujunemislugu, alates mehaanilistest uuendustest kuni muutuvate mänguvõteteni. Need ja paljud muud faktid klaveri kohta avavad selle instrumendi tausta hoopis uues valguses.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
