Maailma muutmiseks ei ole vaja oodata, kuni sa oled „suureks saanud”
Kertu Birgit Anton, Eesti kliimaaktivist
Oled sa varem kuulnud nime Kertu Birgit Anton? Ta on üks Eesti tuntumaid noori kliimaaktiviste ja Fridays for Future liikumise eestvedajaid. Anton näitas juba 16-aastaselt üles pühendumust ja julgust rääkida kliimamuutustest, et innustada nii noori kui täiskasvanuid tegutsema.
Tänu temasugustele kirglikele kliimaaktivistidele on viimastel aastatel Eestis ja kogu Euroopas aina rohkem inimesi hakanud mõistma, et kliimamuutus on reaalne oht, millega tuleb tegeleda kohe, mitte kusagil kauges tulevikus. Tema julgus ja otsekohesus on inspireerinud paljusid, kes soovivad, et nende lapsed ja lapselapsed saaksid kasvada üles puhtamas, turvalisemas ja õiglasemas maailmas.
Võtame käesoleva artikli fookusesse, kuidas kliimakriis Euroopas ja eriti Eestis võib meid lähiaastatel mõjutada, milliseid samme riik ja omavalitsused on astunud ning mida veel saaks teha, et rohepööre Eestis edukalt teoks saaks.
Mis on kliimamuutus?
Enne kui hakkame vaatlema erinevaid viise, kuidas kliimakriis Euroopas ja Eestis avaldub, on oluline mõista, mida kliimamuutuse mõiste tähendab.
Kliimamuutus on teaduslikult jälgitav ilmamustrite ja temperatuuri pikaajaline muutumine. Kliimamuutust on võimalik jälgida teaduslike mõõtmiste kaudu ja see kajastab pikaajalisi trende, mitte üksikuid ekstreemseid ilmastikunähtusi.
Kliimamuutuse põhjused on peamiselt inimtegevuslikud: tarbimiskultuur, intensiivne loomakasvatus, metsade hävitamine, nafta ja gaasi puurimine, elektrijaamad ning liigne jäätmete hulk. Teadlased rõhutavad, et just inimtekkelised heitmed on viimase sajandi jooksul kiirendanud kliimamuutust enneolematul kiirusel. Kõik need protsessid kiirendavad planeedi soojenemist ja mõjutavad ökosüsteemide tasakaalu.
Üks kliimamuutuse ilminguid on globaalne soojenemine. See viitab otseselt Maa keskmise temperatuuri tõusule, mis tuleneb peamiselt kasvuhoonegaaside, eeskätt süsihappegaasi (CO2), metaani ja lämmastikdioksiidi liigsetest heitkogustest.
Kliimamuutusel on juba praegu märgatavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, mis mõjutavad miljoneid inimesi üle maailma. Kui midagi ette ei võeta, suureneb nende hulk, kes kannatavad kliimakatastroofide tõttu, veelgi – tormid, kuumalained, põuad, üleujutused.
Kliimakriis Euroopas
Kuigi Eesti ja teised Põhja-Euroopa riigid tunduvad esmapilgul veidi turvalisemad ja kaitstumad, on kliimakriisi mõjud kogu Euroopas juba selgelt tajutavad.
Vahemere-äärsetes riikides sagenevad põuad ja ulatuslikud metsatulekahjud, mis ohustavad inimelusid, turismi ja põllumajandust. Alpide liustikud sulavad rekordkiirusel, vähendades mageveevarusid, mis mõjutab nii kohalikku ökosüsteemi ja ka talispordi majandust. Saksamaad tabasid 2021. aastal rängad üleujutused, mis nõudsid sadade inimeste elu ja põhjustasid miljardeid eurosid kahju.
Need näited kinnitavad, et kliimakriis ei tunne riigipiire. Kui ühes piirkonnas kannatavad inimesed kuumalainete ja põudade käes ning teises uputuste tõttu, siis kokkuvõttes on tegemist ühe tervikliku probleemiga, mis mõjutab kogu maailmajao stabiilsust. Eesti on selles võrgustikus vaid üks lüli, ja seetõttu on meie huvides teha koostööd, et kohaneda ja leevendada kriisi mõju Euroopa tasandil ühiselt.
Kui rängalt mõjutab kliimamuutus Eestit?
Kogu meie planeet seisab globaalse soojenemise probleemiga silmitsi, Eesti pole siin mingi erand. Kliimamuutuse mõjud on kõigi jaoks vältimatud, isegi kui mõnes piirkonnas on need praegu rohkem tuntavad, kui mujal.
Et saada aimu, kui kaugele need protsessid võivad ulatuda, loetleme üles peamised ohud ja probleemid, mis üle kogu maakera kliimamuutuse tõttu avaldumas on:
- mageveevarude vähenemine
- kliimapagulaste ja konfliktide kasv
- üleujutused erinevates piirkondades, eriti rannikualadel
- mereökosüsteemide kahjustumine
- kalasaakide vähenemine
- maismaa elurikkuse hääbumine
- aastaaegade nihkumine
- kuumastress inimeste ja teiste elusolendite seas
- uute kahjurite ja haigustekitajate levik
- metsade hävimine ja suurenev tuleoht
- taristu kahjustused looduskatastroofide tõttu
- toidujulgeoleku vähenemine ja kehvem saagikus.
See loetelu illustreerib, kui ulatuslikuks võivad kliimamuutused mõjud küündida. Kuid kui märgatavalt võivad need puudutada Eestit ja ülejäänud Euroopat? Teadlased prognooside järeldused ühtivad, et kui midagi ette ei võeta, seisab Eesti juba järgmise kümnendi jooksul silmitsi keeruliste väljakutsetega.
Eestis ja Euroopas on peamised riskid järgmised:
- Tugevad ja sagenevad kuumalained. Näiteks 2020. aasta oli Eesti mõõdetava kliimaajaloo kõige soojem. Prognooside järgi võib käesoleva sajandi keskpaigaks ekstreemseid kuumalaineid esineda peaaegu igal suvel, mis seab ohtu nii inimeste tervise ja ökosüsteemid.
- Sademete sagenemine. Järgmiste kümnendite jooksul suureneb Eestis talvine ja kevadine sademete hulk, mis võib põhjustada äkktulvi ja pinnase erosiooni. Suved seevastu võivad muutuda kuivemaks.
- Tormide tugevnemine. Läänemere piirkonnas võivad sügisesed ja talvised tormid sageneda ja muutuda väga tugevateks ja laastavateks, kahjustades oma teel nii elamuid ja ka üldist infrastruktuuri.
- Merepinna tõus. Isegi kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid edukalt vähendatakse, prognoositakse Läänemere taseme tõusu jätkumist ka pärast 2100. aastat. See tähendab, et madalamad rannikualad, näiteks Kuressaare, Pärnu, Haapsalu ja Tallinn seisavad silmitsi suureneva üleujutuse ohuga.
- Põllumajanduse haavatavus. Liigne niiskus või vastupidi põuaperioodid, kombineerituna kuumuse ja tuulega, muudavad saagi kvaliteedi ja kvantiteedi ettearvamatuks. Uued kahjurid ja seenhaigused võivad põlluharijate olukorda kliimamuutuse valguses veelgi keerulisemaks teha.
Kuigi Eesti ei pruugi kannatada nii äärmuslikult kui mõni Vahemere-äärne või Aafrika piirkond, kus elamine muutub ekstreemsete ilmastikuolude tõttu lausa võimatuks, on ka meie jaoks oluline teadvustada, et muutused toimuvad juba praegu. Nagu ütleb ka vanasõna: „Tark õpib teiste vigadest, rumal vaid enda omadest.”
Kui me neile juba praegu ei reageeri, võivad tagajärjed puudutada järgmisi põlvkondi mitmekordselt.
Lootuskiired on taamal terendamas. Euroopa Liidu ühised kliimapoliitikad ja Eesti rohepööre on sammud, mis loovad võimaluse inimestel ja loodusel kohaneda ning ennetada kõige raskemaid mõjusid. Järgnevalt vaatame lähemalt, millised on Eesti kliimapoliitika põhisuunad tulevateks aastakümneteks.
Kliimapoliitika Eestis: Mida Eesti kliimamuutuse ja globaalse soojenemise ennetamiseks teeb?
Ilma riikliku sekkumiseta ei ole võimalik fossiilkütuste kasutamist vähendada ega rakendada puhtamaid energiaallikaid, nagu tuule- ja päikeseenergia. Seega on Eesti ja Euroopa kliimapoliitikal meie tuleviku kujundamisel keskne roll.
Sarnaselt teistele arenenud riikidele on ka Eesti võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle nimel tegutsetakse nii riiklikul kui ka KOV tasandil, kaasates teadlasi, insenere ja keskkonnaeksperte. Kliimaneutraalsuse poole liikumine tähendab ühtaegu suuri investeeringuid, kuid loob ka uusi võimalusi rohetehnoloogiate arenguks ja töökohtade loomiseks.
Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks vähendatakse järk-järgult kasvuhoonegaaside heitmeid, suurendatakse taastuvenergia osakaalu, loobutakse põlevkivienergiast ning edendatakse ringmajandust ja elurikkuse kaitset kooskõlas Euroopa Liidu roheleppega.
Põhidokumendiks on Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 20501 ning neid täiendavad Energiamajanduse arengukava (ENMAK)2, Eesti riiklik energia- ja kliimakava3 ning Euroopa Liidu roheleppe4 eesmärgid.
Eesti kliimapoliitika põhieesmärgid hõlmavad muu hulgas järgmist:
- Puhas õhk ja vesi – heitkoguste vähendamine ja joogiveevarude kaitse
- Elurikkuse säilitamine – liikide väljasuremisohu vähendamine ning kaitsealade suurendamine
- Kohanemine kliimamuutusega – üleujutuste, põudade ja tormidega seotud riskide maandamine
- Energia tootmine taastuvatest allikatest – tuule- ja päikeseenergia osakaalu oluline suurendamine
- Jäätmete vähendamine ja ringmajandus – eesmärk on, et aastaks 2050 oleks võimalik toimida peaaegu jäätmevabalt
- Metsade ja mulla kaitse – süsiniku sidumise võimekuse parandamine
- Kasvuhoonegaaside vähendamine – heitmete vähendamine eelkõige transpordis, põllumajanduses ja tööstuses.
Konkreetsete eesmärkidena on Eesti juba seadnud järgmised sihid:
Eesmärgid võivad tunduda ambitsioonikad, ent nende realistlik elluviimine sõltub nii riigi kui ka selle kodanike kollektiivsest panusest. Nagu Eesti Keskkonnaministeerium rõhutab: kliimamuutusega kohanemine ei ole ainult valitsuse ülesanne, vaid ka kogukondade, ettevõtete ja üksikisikute vastutus.
Mida saab iga Eesti kodanik ära teha, et vähendada kliimamuutuse mõju?
Kuigi kõige suuremad sammud kliimamuutuse põhjustajatega võitluses tuleb astuda riikidel ja suurkorporatsioonidel, on igal üksikisikul selle juures oma roll mängida. Väikesed igapäevased harjumud võivad üheskoos anda suure panuse. Mida täpsemalt igaüks meist teha saab?
- Tee ennast kuuldavaks. Kui hoolid keskkonna heaolust, siis tasub sul oma arvamust selle kohta ka avaldada. Osale kliima kaitseks organiseeritud meeleavaldustel, võta kohalike otsustajatega ühendust või liitu roheliste liikumistega. Eestis on näiteks esindatud Fridays for Future, Eesti Roheline Liikumine, Päästame Eesti Metsad ja mitmed teised keskkonnaühendused, mis kutsuvad kaasa lööma.
- Kasuta alternatiivseid transpordiviise. Auto ei pea alati olema esmane valik, et jõuda punktist A punkti B. Eelista jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist. See aitab linnades vähendada õhusaasted ja müra ning aitab energiakulu kokku hoida.
- Säästa kodus energiat. Väikesed harjumused, nagu küttetaseme reguleerimine, energiatõhusate seadmete ja LED-lampide kasutamine või veekulu vähendamine, aitavad nii sinu eelarvet kui ka keskkonda.
- Hoia ja väärtusta loodusalasid. Puud, pargid ja rohelised alad neelavad süsihappegaasi ja toodavad meile hapnikku. Eestis on levinud talgupäevad ja istutustalgud, kus igaüks saab soovi korral käed külge panna.
- Eelista söögilaual taimset toitu. Loomakasvatus on üks suurimaid kasvuhoonegaaside allikaid ning eriti veiseliha tootmine paiskab õhku palju metaani. Liha ja piimatoodete tarbimise vähendamine aitab vähendada keskkonnakoormust ja hoida metsi, mida muidu kasutatakse loomakasvatuse tarbeks.
Eesti ülikoolide ja teadlaste soovitused kattuvad rahvusvaheliste uurimustega: meie valikud toidulaual, liikumises ja tarbimises mõjutavad otseselt meie keskkonda. Teeme üheskoos paremaid valikuid, et meie kodumaa oleks mõnus koht elamiseks ka tulevastele põlvkondadele!
Viited
- Kliimaministeerium. Kliimapoliitika Põhialused Aastani 2050. 19.05.2024. Kasutatud 17.09.2025.
- Kliimaministeerium. Energiamajanduse Arengukava (ENMAK). 20.10.2017. Kasutatud 17.09.2025.
- Kliimaministeerium. Riiklik Energia- Ja Kliimakava. Kasutatud 16.09.2025.
- Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu. Euroopa roheline kokkulepe. 21.02.2025. Kasutatud 17.09.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
