Globaalne soojenemine ei ole ennustus. See toimub juba praegu.
James Hansen, Ameerika klimatoloog
Kui eelmise sajandi lõpus rääkisid teadlased globaalsest soojenemisest, siis enamasti kujutati seda ette kui võimalikku tulevikustsenaariumit, mis võib tabada alles kaugeid põlvkondi. Tänaseks teame, et see on juba reaalsuseks saanud. Temperatuurid tõusevad, ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad ja muutused ökosüsteemides on nähtavad.
Tihtipeale kasutatakse mõisteid globaalne soojenemine ja kliimamuutus sünonüümidena. Tegelikult tähistavad need erinevaid, ehkki tihedalt seotud protsesse. Nende eristamine aitab meil paremini mõista nii globaalse soojenemise põhjuseid ja tagajärgi ning ka kliimamuutuse laiemat mõju ühiskonnale ja loodusele.
Selgitame lähemalt, milles nende mõistete põhilised erinevused seisnevad ja miks on oluline neid õigesti ja teadlikult kasutada.
Mis on globaalne soojenemine?
Nagu nimigi ütleb, tähendab globaalne soojenemine Maa keskmise temperatuuri tõusu. Võib tunduda, et soojemad ilmad ja pikemad suved on meeldivad, kuid tegelikult on tegemist tõsise ohuga. Kui soojenemist ei õnnestu peatada, või vähemalt aeglustada, võib meie planeedi keskmine temperatuur tõusta juba 2030. aastaks enam kui 1,5 kraadi võrra.
See on väga murettekitav, sest tõusev temperatuur põhjustab jääkilpide sulamist, külmemate kliimavööndite kadumist ja merepinna tõusu. See on laastav rannikulinnadele ja saareriikidele, mis asuvad merepinnast vaid mõne meetri kõrgusel.
Globaalse soojenemise peamine põhjus on inimtegevus, eelkõige fossiilkütuste põletamisest tulenevad kasvuhoonegaasid, aga ka metsade hävitamine, tööstuslik tootmine ja tarbimiskultuuri kasv.
Viimase 50-60 aasta jooksul on inimkonna hoolimatus viinud maakera kurnatuse ja ülekuumenemiseni. Sellel on tõsised tagajärjed, sealhulgas:
- Ookeanite soojenemine ja veetaseme tõus. Soojenevad ookeanid ohustavad rannikualasid ja häirivad mereelustiku loomulikku tasakaalu. Korallrahud, mis on elupaigaks lugematutele liikidele, pleegivad ja surevad. Kalade rändemustrid muutuvad ning see seab löögi alla kalandusest sõltuvate piirkondade toidujulgeoleku ja majanduse.
- Toidupuudus. Põllukultuuride saagikus langeb, sest põuad ja üleujutused vahelduvad ettearvamatult. Näiteks võib üksainus ebatavaline vihmaperiood hävitada terve saagi. See ohustab enim arengumaid.
- Liikide väljasuremine ja ökosüsteemide kokkuvarisemine. Teadlaste hinnangul võib kliimamuutus seada järgmise sajandi jooksul väljasuremisriski kuni miljon liiki.
- Sagenevad põuad kuivemates piirkondades. Pikemad põuaperioodid tähendavad veepuudust, mis piirab nii joogivee kättesaadavust ja ka põllumajanduse tootlikkust.
- Ekstreemsed tormid. Kuumem õhk mahutab rohkem niiskust ja seetõttu muutuvad vihmasajud intensiivsemaks. See suurendab äkiliste üleujutuste, orkaanide ja taifuunide sagedust.
- Metsapõlengud ja elamiseks kõlbmatud kõrged temperatuurid. Pidevad kuumalained loovad soodsad tingimused ulatuslike tulekahjude tekkeks, mis hävitavad metsi ja elurikkust. Suutmatus metsapõlenguid kontrollida on viimastel aastatel tihti lõppenud ka inimohvritega.
- Looduskatastroofidest tingitud taristu häving, vaesus ja inimeste ümberasumine. Kui kodud ja töövõimalused on hävinenud, sunnib see miljoneid inimesi oma elukohta vahetama, mis omakorda süvendab globaalseid sotsiaalseid pingeid.
See loetelu toob esile keskkonnamuutused, mis on seotud nii globaalse soojenemise kui ka laiemalt kliimamuutusega. Kahjuks ei ole see nimikiri kaugeltki ammendav. Globaalse soojenemise mõjud ulatuvad igale mandrile ja igale inimesele, kas siis otseselt või kaudselt. Järgnevalt vaatame, mis täpsemalt on kliimamuutus.
Mis on kliimamuutus?
Kliimamuutus käsitleb samuti kasvuhoonegaase ja Maa temperatuuri tõusu, kuid keskendub laiemalt ilmastiku pikaajalistele muutustele. See näitab, kuidaas keskmised ilmastikumustrid aastakümnete ja -sadada jooksul muutuvad.
Kliimamuutust jälgitakse rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et mõista, kuidas ilmamustrid ajas muutunud on. Vaatluse alla kuuluvad:
- sademete hulk ja jaotus
- temperatuuri kõikumised
- tuulte ja hoovuste mustrid
- jää- ja lumikatte muutused
- meretaseme tõus
- ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine
Kliimamuutust põhjustavad peamiselt samuti inimtegevusest tulenevad kasvuhoonegaasid, mille peamiseks allikaks on fossiilkütuste (nafta, kivisüsi ja maagaasi) põletamine. Olulist rolli mängivad veel metsade raadamine, intensiivne põllumajandus ning tööstuslik tootmine. Kõik need tegevused suurendavad atmosfääri süsihappegaasi ja metaani hulka, mis omakorda põhjustabki ilmastikumustrite ulatuslikku muutumist.
Ka kliimamuutusel on tõsised tagajärjed: toidupuudus, mis tuleneb põllumajanduse saagikuse vähenemisest, ning sagenevad ilmastikust tingitud õnnetusest ja kahjustused, mis nõuavad igal aastal üha rohkem inimelusid.
Kliimamuutus vs globaalne soojenemine: mis on peamised erinevused?
Nagu juba mainitud, siis kuigi globaalne soojenemine ja kliimamuutus on omavahel tihedalt seotud, tähendavad nad siiski erinevaid asju. Globaalne soojenemine on kliimamuutuse üks paljudest ilmingutest.
- Globaalne soojenemine keskendub eelkõige Maa keskmise temperatuuri tõusule ja kasvuhoonegaaside hulgale atmosfääris.
- Kliimamuutus hõlmab pikaajalisi muutusi planeedi ilmastikumustrites. See tähendab mitte ainult Maa keskmise temperatuuri tõusu, vaid lisaks ka sademete jaotuse, tuulte ja hoovuste mustrite, jää- ja lumikatte ning meretaseme muutusi.
Lihtsustatult võib öelda, et kliimamuutus on märksa laiem mõiste, mis koondab endasse nii globaalse soojenemise kui ka muud ilmastiku muutused.
Kuigi mõlemad terminid viitavad samale tõsiasjale – et Maa hetkeseisund on murettekitav –, kirjeldab kliimamuutust praegust olukorda täpsemalt, sest see hõlmab peale temperatuuri tõusu ka laiemat ilmastiku muutuste spektrit.
Kliimamuutus Eestis ja Euroopas
Kuigi kliimamuutus on globaalne, avaldub see piirkonniti erinevalt. Näiteks kliimamuutus Eestis ja mujal Euroopas väljendub soojemate ja lühemate talvedena, sagedaste suviste põuaperioodidena ja sademete ebavõrdse jaotumisena.
Eestis mõjutab kliimamuutus otseselt nii metsade tervist, põllumajandust ja ka veeressursside kättesaadavust. Näiteks 2018. aasta põuane suvi mõjutas teraviljasaaki niivõrd, et selle tõttu pidid Eesti põlluharijad leppima ligi kolmandiku väiksema saagiga. See omakorda tõstis hindasid ja näitas selgelt, kui haavatav meie toidujulgeolek ettearvamatu kliima tõttu olla võib.
Põhja-Euroopas põhjustab kliimamuutus rohkem vihma ja üleujutusi, samas kui Lõuna-Euroopas süveneb veepuudus ja metsapõlengute oht. Kliimamuutuse mõju ei piirdu ainult looduskeskkonnaga, vaid ulatub ka inimeste igapäevaellu ja majandusse. Energiatarbimine suureneb nii kuumalainete kui ka pakase ajal, mis koormab elektrisüsteeme ja tõstab hindu.
Sellised erinevused näitavad, et probleem ei ole abstraktne, vaid puudutab iga piirkonda omamoodi.
Miks on oluline mõista, mis on globaalne soojenemine ja kliimamuutus?
Mitmed eksperdid rõhutavad korduvalt, et kliimakriisi lahendamiseks tuleb meil „muuta mõtteviisi, mitte kliimat”. See tähendab, et enne kui me saame teha raskeid otsuseid ja tegutseda, peame kõigepealt kollektiivselt mõistma, mis täpselt toimub ja miks need probleemid nii olulised on. Tegelik muutus algab teadlikkuse tõstmisest ja haridusest.
Haridus ja info levik loovad pinnase, kus ühiskond suudab globaalse soojenemise mõjudega paremini toime tulla. Kui noored ja täiskasvanud saavad aru, millised on nende igapäevaste valikute tagajärjed, kujuneb välja kollektiivne mõtteviis, mis väärtustab loodust ja otsib lahendusi. Tarbimiskultuur, metsade hävitamine, suurtootmise surve ja nafta ning gaasi kasutamine on kindlasti võtmetegurid, kuid sama oluline on ka inimeste teadlikkus (või selle puudumine).
Teadmatuse kõrval mängib rolli ka ignorantsus. On suur vahe inimesel, kes pole kunagi kuulnudki, kuidas kasvuhoonegaasid kliimat mõjutavad, ja inimesel, kes teab, aga otsustab probleemi lihtsalt eirata. Viimane on ühiskonnale kõige ohtlikum, sest selline suhtumine tähendab, et me lükkame lahendusi edasi seni, kuni kahjud on pöördumatud.
Paljudes riikides ei õpetata koolides kliimateemasid piisavalt, mistõttu ei kujune noortel varakult keskkonnahoidlikke harjumusi. Õnneks on mitmed organisatsioonid algatanud projekte, mille eesmärk on tuua kliimateemad kooliprogrammidesse.
Kui lapsed mõistavad, et igaüks meist on planeedi heaolu eest vastutav, kujunevad välja paremad harjumused nii vee- ja energiakasutusel kui ka toidulaua eelistustes. Samuti tuleks õppida paremini mõistma kuidas kliimamuutus meie põllumajandust mõjutab. Väiksed sammud, nagu liha tarbimise vähendamine või prügikäitluse jälgimine, saavadki nii argielu osaks.
tonni süsinikdioksiidi
Keskmine eurooplane tekitab igal aastal ligikaudu 7-8 tonni süsihappegaasi ekvivalente (ehk kõigi kasvuhoonegaaside mõju kokku). Teisalt on Ameerika Ühendriikide keskmine pea 15 tonni inimese kohta aastas. Teadlaste sõnul peaks eesmärgiks olema, et iga inimese süsiniku jalajälg väheneks umbes alla 2 tonni aastas.
Seega ka täiskasvanud ei saa jääda kõrvalvaatajateks. Ka nemad peavad ennast pidevalt harima ja tegema valikuid, mis aitavad süsiniku jalajälge vähendada. Näiteks:
- kasuta sagedamini ühistransporti, liigu jalgsi või jalgrattaga
- väldi võimalusel lühikesi lennureise, kui alternatiiviks on rong või buss
- vähenda igapäevast jäätmete tekkimist ning sorteeri vastavalt oma omavalitsuse juhistele
- räägi oma kogemustest ja teadmistest sõprade ja lähedastega, kuna isiklik eeskuju innustab teisi palju rohkem kui loosungid või ametlikud üleskutsed.
Mida rohkem me kliimamuutusest räägime ja selle kohta õpime, seda teadlikumalt oskame oma valikuid langetada ja eluviisi muuta. Meil on vaid üks planeet Maa ja kuigi sellel ei ole fikseeritud „parim enne” kuupäeva kuskile templina löödud, on ta praegu kehvas seisus. Meie ülesanne on leida viise, kuidas aidata tal terveneda.
Kuskohast kliimamuutuse ja globaalse soojenemise kohta rohkem teavet saada?
On ilmselge, et kliimamuutuse kohta õppimine on 21. sajandil hädavajalik. Aga kuidas seda teha? Siin on mõned lihtsad näited ja lihtsasti kättesaadavad allikad:
- Harivad YouTube'i kanalid. Paljud teaduskanalid pakuvad selgeid ja arusaadavaid selgitusi kliimamuutuse ja globaalse soojenemise kohta. Soovitame: Kurzgesagt - In a Nutshell ja SciShow.
- Raamatud. Nii ilukirjandus kui ka teaduspõhine lektüür käsitlevad kliimaga seotud olulisi teemasid. Soovitame: lastele Tom Jacksoni „Kuidas peatada kliimamuutus?“ ja täiskasvanutele David Attenborough „Üks elu, üks planeet“.
- Usaldusväärsed blogid ja veebilehed. Kui soovid globaalse soojenemise kohta õppida, vali kindlasti usaldusväärsed allikad. Valitsuste ja haridusasutuste lehed on palju kindlamad, kui vandenõuteooriaid levitavad veebilehed. Soovitame: Eesti Kliimaministeerium, Euroopa Keskkonnaagentuur, NASA Climate Change.
Kõik need võimalused on kergesti kättesaadavad igas vanuses õpihimulisele ning aitavad kujundada teadlikumat maailmapilti. Globaalse soojenemise ning kliimamuutuse ja sealjuures ka nendevahelise erinevuse mõistmine aitab teha teadlikumaid valikuid ja valmistuda eesootavateks muutusteks.
Igaühel meist on valikuvõimalus. Alusta kasvõi ühest väikesest harjumusest, näiteks toast lahkudes kustuta alati tuli või hammaste harjamise ajaks keera veekraan kinni. Uuri, kuidas sinu koolis või kogukonnas keskkonnateemadest ja kliimast räägitakse. Muutus algab teadlikkusest ning see, et oled jõudnud selle artikli lõpuni, näitab, et sul on uudishimu ja soov õppida.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
