Ükski teine probleem ei määra 21. sajandi ilmet nii tugevalt kui kliimamuutus ja sellega kaasnevad ohud.
Barack Obama
Kas sa hindad meie põlluharijaid ja talupidajaid? Tunnustad sa nende rasket ja koormavat tööd, mida nad teevad selleks, et meie külmkappi ja sahvrisse jõuaks värske toit? Kui jah, siis sa ei ole üksi.
Talupidamine ja põlluharimine on au sees nii Eestis kui ka mujal maailmas. Nad ei pruugi saada oma töö eest alati väärilist tunnustust, kuid nad on meie igapäevaelu nähtamatud kangelased. Riikide valitsused peavad jätkuvalt põllutööstust toetama, et meil kõigil oleks juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele puu- ja köögiviljadele.
Kuigi talupidajad ja põllumehed seisavad oma töös silmitsi paljude erinevate väljakutsetega, on viimasel ajal hakanud üha rohkem tuska tekitama üks üleilmne probleem: kliimamuutus ja selle tagajärjed.
Vaatleme, kuidas kliimamuutus on viimase kümnendi jooksul põllumajandust mõjutanud ja miks see kujutab tõsist ohtu ka tulevikus, kui me ei suuda kollektiivselt seda põhjustavaid tegureid likvideerida või vähemalt piisavalt aeglustada.
Kuidas kliimamuutus ja globaalne soojenemine põllumajandust mõjutavad?
Pole kahtlustki: kliimamuutus ja globaalne soojenemine avaldavad põllumajandusele üha suuremat survet. Teadlased ja keskkonnaeksperdid on täheldanud, et taimede kasv ja saagikus pole enam endisel tasemel. Paljudes piirkondades on puu- ja köögiviljade kasvutingimused muutunud, mille tulemusena on saagid väiksemad ning looduslike ressursside kasutamine muutnud keerulisemaks.
Talupidajad ja põlluharijad seisavad järjest tihedamalt silmitsi ettearvamatute kliimamuutusest tingitud loodusnähtustega – põuad, üleujutused, kuumalained –, mis mõjutavad otseselt saagi kvaliteeti ja kvantiteeti. Samas on tarvis hoida tootmine võimalikult stabiilsena ja tagada, et toit jõuaks nõutud mahus müügilettidele.
Viimastel aastatel on teadlased täheldanud olulisi muutusi saagikuses ja taimede kasvutingimustes kogu maailmas. Seejuures on oht kasvanud ka mitmetele Eestis kasvavatele kultuuridele. Näiteks:
- teraviljad (eriti talirukis, nisu ja oder) on tundlikud äärmuslikele temperatuurikõikumistele talvekuudel
- kartul, mis on oluline nii meie toidulaual kui ka ekspordiartiklina, võib kuumade ja kuivade suvede tõttu anda väiksema ja madalama kvaliteediga saagi
- õuna- ja marjakultuurid, nagu maasikad, jõhvikad ja sõstrad, sõltuvad oluliselt kevadistest ilmastikuoludest
- piimatootmisele ja loomakasvatusele mõjub kuumus negatiivselt, mõjutades loomade söögiisu, piimatoodangut ja viljakust.
Ka mujal Euroopas on täheldatud, et viinamarjade, oliivide, tomatite ja mandlite kasvualad nihkuvad järjest rohkem põhja poole, kuna traditsioonilised kasvupiirkonnad kannatavad kuumuse, veepuuduse ja kahjurite leviku käes.
Kuna toidu hind kujuneb turul pakkumise ja nõudluse vahekorras, siis kliimamuutus, mis saagikust vähendab ja riske suurendab, tõstab paratamatult ka tootmiskulusid. Lõpptulemusena kannatavad nii tootja kui ka tarbija rahakotid:
vesi, kindlustus, tööjõud, taristu
raskendab planeerimist ja vähendab toidu kättesaadavust
kajastub tarbija jaoks toidu lõpphinnas
Kuna paljud põllukultuurid vajavad stabiilseid ilmastikutingimusi, seab kliimamuutus toidujulgeoleku üha suuremasse ohtu, ja mitte enam ainult arenguriikides vaid ka Euroopas. Eriti haavatavad on väiketalud, mis ei pruugi suuta piisavalt kiiresti kohaneda või investeerida vajalikesse vastumeetmetesse nagu kasatmissüsteemid, uued sordid, kindlustusmeetmed jne.
Põllumajanduse ja kliima seos
Neile, kes pole ise taimede kasvatamise või põllumajandusega kokku puutunud, võib põllumajanduse sõltuvus kliimast tunduda veidi abstraktne. Ometi on tõsiasi see, et edukas põllumajandus saab toimida ainult stabiilses ja etteaimatavas kliimakeskkonnas.
Kuigi tehnoloogia areng on teiste seas muutnud ka põllumajandussektori varasemast tõhusamaks ja tootlikumaks, ei suuda ükski tehislik süsteem kliima mõju täielikult välistada. Ka kõige moodsamad kasvuhooned ja kastmissüsteemid on rajatud ilmastiku loomulikku rütmi järgi, millele nad kas toetuvad või mille vastu nad on kaitseks loodud.
Siin on peamised viisid, kuidas põllumajandus kliimast jätkuvalt sõltub:
- Külv, kasvuperiood ja saagikoristus järgivad looduslikku hooajalisust. Kui aastaaegade rütm on häiritud, nihutab see kogu tootmistsüklit. Varased sulailmad või hilised öökülmad võivad rikkuda terve saagi.
- Loomakasvatus sõltub õhutemperatuurist ja niiskustasemest, piisavast söödast ja joogiveest. Kuumalained võivad kariloomadel stressi tekitada.
- Kahjurid ja haigused levivad sageli ilmastikutingimuste muutumise tõttu. Soojem ja niiskem kliima võimaldab haigustekitajatel ja kahjuritel levida uutele aladele, kus põllumehed ei ole nende olemasoluga veel kohanenud. See muudab kahjurite leviku prognoosimise ja tõrjemeetmete õigeaegse planeerimise raskemaks.
- Pärast saagikoristust mõjutavad temperatuur ja niiskustase ka toodangu ladustamist ja selle transporti. Hallitus, riknemine või kuivamine võivad kahjustada toidu kvaliteeti juba enne turule või poelettidele jõudmist.
Meie kliima on põlluharijate jaoks kui vaikiv seltsinglane, kelle koostööta ei oleks põllumajandus võimalik. Mida ebastabiilsemaks muutub ilm, seda keerulisemaks muutub ka toidu kasvatamine ja kättesaadavus. Pole ime, et kuuleme toidupuudusest ja kehvadest saakidest üha sagedamini.
Kuidas mõjutab kliimamuutus põllumajandust globaalselt?
Põllumajandus on paljude riikide majanduse ja inimeste elukvaliteedi oluline tugisammas. Ilma talunike ja põlluharijateta, kes kasvatavad ja koristavad saaki, ei jõuaks toit ka meie söögilauale.
Seetõttu on oluline mõista, millised on kliimamuutuse mõjud ja miks on põllumajandussektori kaitsmine hädavajalik. Vaatame peamisi probleeme, millega põllumehed kogu maailmas rinda pistavad.
Põuad ja veepuudus
Kliimamuutus muudab sadememustreid, mille tõttu on paljudes piirkondades veereservid vähenenud. Selle tulemusena kannatavad paljud taimed veepuuduse käes: nad närbuvad, kasvavad aeglasemalt või hukkuvad sootuks.
Ilma veeta ei kasva ükski taim. Kui vihma ei tule ja põhjavesi alaneb, kuivab muld läbi ning mistahes kaasaegne kastmissüsteem jääb olukorra päästmisega hätta. Vesi on toidutootmise alus.
Äärmuslikud temperatuurid
Iga aastaga püstitatakse globaalse soojenemise ja kliimamuutuse tulemusena Euroopas uusi kuumarekordeid. Taimed ja loomad vajavad eluks küll soojust ja niiskust, kuid kui temperatuurid tõusevad liiga palju, võivad tagajärjed olla sootuks hävitavad.
Kuumalained võivad kariloomadel põhjustada stressi, viljatust või isegi surma. Taimedel võib liigne kuumus esile kutsuda enneaegse puhkemise, mis jätab saagi poolikuks võib rikub selle kvaliteedi.
Ka öised temperatuurid mängivad olulist rolli. Kui öine õhutemperatuur ei jahuta maapinda piisavalt maha, ei teki ka piisavalt kastet ega sademeid, mis taimedele vajalikud on.
Looduskatastroofid
Üks selgemaid ja pahatihti traagilisemaid tõendeid kliimamuutuse mõjust on loodusõnnetuste sagenemine ja tugevnemine: tormid, üleujutused, põuad, rahehood, lumetormid, orkaanid.
Sellised nähtused võivad hävitada terve saagi, kahjustada kariloomasid või häirida kogu tootmisahelat. Näiteks võib rahetorm rikkuda viljapuuaedade saagi vaid loetud minutitega. Üleujutused võivad põhjustada suurt kahju nii põldudele kui ka taristule (teed, ladustamishooned, sadamad jne).
Kahjurite ja taimehaiguste levik
Soojenev kliima loob soodsad tingimused erinevatele kahjuritele, seentele ja umbrohule. Piirkondades, kus neid varem ei esinenud, tuleb talunikel hakata rakendama uusi tõrjemeetmeid, milleks pole alati vajalikke ressursse ega teadmisi.
Kuna paljud kahjurid paljunevad soojemas kliimas kiiremini, võib probleemiga mitte tegelemine või valed tõrjemeetodid tähendada kogu saagi kaotust.
Süsinikdioksiidi taseme tõus
Kuigi teatud olukorras võib kõrgem CO₂ tase taimede kasvu soodustada, on praegune kontsentratsioon juba liiga kõrge. Veepuuduse ja toitainete nappuse korral on tulemuseks suurema saagi asemel hoopis madalama kvaliteediga toit.
Uuringud on näidanud, et kõrge CO₂ tase vähendab mõne põllukultuuri (nt nisu ja riisi) valgusisaldust ja lämmastiku taset, mis teeb need inimeste jaoks vähem toiteväärtuslikuks.
Need mõjud ei piirdu ainult põllukultuuridega. Samuti kannatavad loomakasvatus ja kalandus, mis sõltuvad looduslikest ressurssidest ja ökosüsteemide tasakaalust.
Kliimamuutuse mõju loomakasvatusele
Loomakasvatus on kliimamuutuse kontekstis vähemalt sama haavatav, kui taimekasvatus. Kariloomad vajavad eluks stabiilseid tingimusi: sobivat temperatuuri, piisavat sööta ja puhast joogivett. Kuumalained, sademete puudus ja söödakultuuride kadu on kliimamuutusest tingitud tegurid, mis vähendavad loomakasvatuse stabiilsust ja tõstavad tootmiskulusid.
Kuumalained põhjustavad loomadel stressi, mis toob kaasa tootlikkuse vähenemise. Näiteks langeb piimatoodang või väheneb viljakus. Äärmuslikud ilmastikuolud suurendavad ka haiguste levikut ning võivad mõjutada karjamaade ja sööda kättesaadavust.
Eestiski on juba täheldatud, et põuased suved mõjutavad loomadele mõeldud sööda kvaliteeti ja kogust, mis omakorda tõstab sisendkulusid ja vähendab tootmise stabiilsust. Loomakasvatus on otseselt seotud toidujulgeolekuga, mistõttu tuleks sellele sektorile pöörata rohkem tähelepanu nii teaduspõhiste lahenduste kui ka poliitiliste meetmete tasandil.
Kliimamuutuse tagajärjed toidutööstusele
Kliimamuutuse mõju ei piirdu ainult põldude ja farmidega. Kogu toidutööstus on järjest suurema surve all. Kogu toidutöötlemise ja jaotamise süsteem sõltub looduskeskkonna stabiilsusest, alates tooraine kättesaadavusest ja lõpetades tarneahelate töökindlusega.
Kui saagikus väheneb või loomakasvatus annab vähem toodangut, kannatab esmalt töötlev tööstus: ettevõtted peavad ostma sisse kallimat toorainet, leppima kõikuvate tarnete ja madalama kvaliteediga.
Samuti võivad äärmuslikud ilmastikuolud häirida külma- ja logistikaahelaid. Näiteks võib kuumalaine põhjustada toidu riknemist juba enne, kui toit jõuab järgmisesse töötlusetappi või poe lattu.
Kuid kas olukorrale on lahendus? Vaatame järgmises osas, kuidas talunikud kohanevad ja millised on võimalikud strateegiad.
Kuidas põlluharijad kliimamuutusega kohanevad?
Kui kliimamuutus Eestis ja mujal Euroopas süvendab äärmuslikke ilmastikunähtusi, tuleb põllumajandustootjatel arvestada nii saagikuse kõikumise kui ka tootmisahela häiretega. Kuumalained, põuad ja tugevad vihmasajud muudavad kasvutingimused ettearvamatuks, kahjustavad taristut ja suurendavad tootmisriske.
Ent üks inimkonna suurimaid tugevusi on kohanemisvõime. Sama kehtib ka taimede ja loomade kohta – elusolendid suudavad muutuvatele oludele hämmastavalt hästi reageerida. Kuna kliimamuutus ei ole enam uus nähtus, on põlluharijad ja agronoomid pidanud oma tööviise kohandama, et toidutööstus saaks ka keerulisemates tingimustes jätkuda.
Siin on mõned peamised viisid, kuidas talunikud ja teadlased muutuvate tingimustega kohanevad:
- Uute taimeliikide ja sortide katsetamine, mis taluvad põuda, kuumust või haiguseid paremini.
- Tõhusamad veekasutusmeetodid, sealhulgas kaasaegsed kastmissüsteemid, vihmavee kogumine ja tilkniisutus.
- Innovaatilised põllumajandustehnikad, nagu vähendatud harimine, paremad väetised, mullakatte säilitamine ning uued meetmed teravilja kuivatamisel ja ladustamisel.
- Tulekahjuriskide ennetamine, mis on kuuma ja kuiva ilma korral rohumaadel ja metsade läheduses eriti oluline.
Need soovitused pärinevad ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioonilt (FAO)1, mis on koostanud teaduspõhised juhised, kuidas eri piirkondade talunikud saaksid kliimamuutuste mõjudega toime tulla. Eesmärk on toetada kestlikku, kohanemisvõimelist ja vastupidavat põllumajandust kogu maailmas.
Põlluharijad väärivad tunnustust mitte ainult selle eest, et nad kasvatavad meile toitu, vaid ka selle eest, kui oskuslikult nad suudavad muutuvate oludega ümber kohaneda.
Viited
- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon. FAO Strategy on Climate Change 2022–2031, 2022. Kasutatud 17.09.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
