Oma häälele sobiva muustikastiili leidmine on sageli esimene samm selleks, et laulmisega tõsisemalt tegelema hakata. Kuid see ei tähenda, et peaksid end ühe kindla žanriga terveks eluks laulatama.
Järgnevas juhendis anname praktilisi nõuandeid ja soovitusi, mis aitavad sul kujundada isikupärase muusikalise identiteedi ning vältida levinumaid vigu, mis laulja teekonnal ette võivad tulla.
Millised on kõige populaarsemad muusikastiilid ja -žanrid?
Muusikastiil viitab konkreetsetele omadustele, mis määratlevad, kuidas mingi muusika kõlab: rütm, harmoonia, meloodia, instrumentatsioon, tekst ja esituslaad. Aga millised muusikastiilid on kõige populaarsemad just tänapäeval?
Hea küsimus! Maailmas on kokku loetletud üle 690 muusikastiili. Neist laiemalt tuntud ja levinumad on näiteks:
- hiphop ja räpp
- popmuusika
- elektrooniline muusika (nt techno, trance, house)
- rokk ja alternatiivrokk
- klassikaline muusika
- jazz
- maailmamuusika
- folk
- indie
- soul ja R&B erinevad vormid
...ja loomulikult veel sadu teisi.
Aga millist muusikat kuulatakse Eestis? Maitse on mitmekesine ja kuigi kuulamisharjumusi mõjutavad rahvusvahelised trendid, on meie muusikamaastikul omad eripärad ja tugevad kohalikud suunad.
Hiphop ja räpp
Hiphop ja räpp on olnud viimase kümnendi jooksul kuulamisstatistikates pidevalt kõrgetel kohtadel. Kui algselt kujunes hiphop 70ndate USA linnakultuuri osana, siis viimastel aastatel on järjest enam populaarsust kogunud just eestikeelne räppmuusika.
Sellised artistid nagu nublu, 5MIINUST, villemdrillem ja pluuto on toonud räpi igapäevasesse raadioeetrisse ning muutnud selle kohaliku popkultuuri lahutamatuks osaks.
Üks huvitavamaid uusi tulijaid on triibupasta kollektiiv, kelle looming sulatab omavahel elektroonilise muusika ja räpi. Nende stiili võiks iseloomustada kui eksperimentaalselt techno-räppi.
Elektrooniline muusika
Eesti klubikultuuris on elektrooniline muusika tugevalt esindatud. House, deep house, lo-fi, techno, drum’n’bass – kõik need on leidnud oma niši. Elektroonilise muusika kuulajaid leiab nii ööklubidest kui loodusretkelt – kõrvaklappides, vaiksel helitugevusel, fookusesse viiva saatena.
Üha enam tegutsevad Eestis ka live-elektroonika artistid ja produtsendid, kes ühendavad live-vokaali elektroonilise produktsiooniga (nt NOËP).
Rokk, džäss ja klassika
Rokkmuusika on olnud püsivalt armastatud alates 20. sajandi keskpaigast. Kuigi globaalne rocki populaarsus on veidi taandunud, on see Eestis jätkuvalt esindatud nii vanemate klassikute kaudu kui ka tänaste alternatiivrokibändide näol.
Klassikaline muusika kõlab sageli kontserdisaalides, aga ka filmimuusikas, õppematerjalides ja raadiojaamades. Eesti heliloojad Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits ja Erkki-Sven Tüür on tuntud ka rahvusvaheliselt ning klassikalise muusika haridus on Eestis jätkuvalt kõrgel tasemel.
Jazz on oma koha leidnud tänu improvisatsiooni vabadusele ja rütmilisele mitmekesisusele. Jazzkaare festival toob igal aastal kohale nii kohalikke kui rahvusvahelisi talente ning huvi žanri vastu ei näi raugevat.
Kohalikud mõjutused
Eestis hinnatakse ka rahvamuusika ja folgi mõjusid. Traditsioonilised viisid ja regilaul põimuvad tänapäeval edukalt indie-poppi, klassikalisse muusikasse ja isegi hiphopi. Näiteks ansamblid Duo Ruut või Puuluup ühendavad loovalt vana ja uut, tõestades, et muusikaline identiteet võib tekkida ka kultuuripärandi ja tehnoloogia ristumiskohas.
Muusikastiilide maailm on ääretult mitmekesine. See teeb enda jaoks sobiva žanri leidmise põnevaks teekonnaks.
Testid ja küsimustikud: kas need aitavad?
Internetid leidub rohkelt teste ja küsimustikke, mis lubavad välja selgitada, milline muusikastiil sinu iseloomu või häälega kõige paremini sobib. Need võivad olla abiks nii iseenda paremini tundaõppimisel kui ka uute žanrite avastamisel. Kui tunned, et tahaksid alustada, aga ei tea täpselt kust, siis need tööriistad võivad anda esialgse suuna.
Isiksusetestid ja eelistuste kaardistamine
Kui oled kunagi mõelnud, milline muusikastiil sinu elu soundtrack'iks sobiks, siis isiksusetestid võivad anda esialgse vihje. Paljud neist seovad muusikalised eelistused iseloomuomaduste või rütmitunnetusega: kas sind kõnetab pigem rütm, meloodia või lüürika? Kas eelistad puhkpille, elektroonilist heli või näiteks keelpille?
Sellised testid on kõikehõlmavad, alates barokkmuusikast kuni d'n'b ja ladina muusikani. Kui sa pole kindel, millest alustada, on need testid hea lähtekoht, kust edasi minna.
Milline pill sulle sobib?
Kui oled muusikahuviline, kes veel täpselt ei tea, millist suunda valida, võivad küsimustikud aidata fookust paika saada. Oled mõelnud, et tahaksid süntesaatorit või trumme proovida? Kas sind tõmbab rohkem sümfooniline muusika või pigem elektrooniline eksperiment? Paari lihtsa küsimustiku täitmisega saadki esialgse suuna kätte.
Mõned testid aitavad ka selle välja selgitada, milline pill sulle kõige paremini sobiks. Kas selleks on klaver, viiul, kitarr või hoopis midagi rütmilist. Lisaks leidub ka viktoriine, mis aitavad aru saada, milline muusikuline tüüp sa oled: kas loov improviseerija, struktureeritud esineja või meloodiline tunnete väljendaja.
Häälespetsiifilised testid
YouTube'is leidub mitmeid professionaalide loodud videiod, mis aitavad sul välja selgitada oma hääleulatuse ehk kui kõrgeid ja madalaid noote su hääl katab. Mõne minuti jooksul saad aimu, kas tunned end mugavamalt madalamates, keskmistes või kõrgemates registrites.
Kui tahad teada rohkem oma hääle kohta, leidub internetis ka tööriistu, millega saad oma häält salvestada ja analüüsida, kasutades selleks arvuti või mobiiltelefoni mikrofoni. Need on eriti kasulikud neile, kes soovivad hakata oma hääle kallal teadlikumalt tööd tegema.
Tahad katsetada midagi loovamat? Võta paber ja pane kirja 10 lauljat, keda sa kuulad ja imetled. Seejärel küsi viielt sõbralt, millised lauljad sulle nende arvates enim meeldivad. Võrdle nimekirju. Need nimed, mis kattuvad, annavad sulle üsna hea aimduse, milline stiil või energia sind muusikaliselt kõige enam esindab. Just nende artistide repertuaar võib peita laule, mis sobivad sinu häälele ideaalselt.
10 soovitust, kuidas leida oma muusikaline identiteet
Kui hakkad laulmise või pillimänguga tõsisemalt tegelema, kerkib sageli üles üks ja seesama küsimus: milline muusikastiil mulle sobib? Selle välja selgitamiseks on tähtis endale esitada õiged küsimused.
Siin on meie 10 soovitust, mis aitavad sul oma muusikalise stiili üles leida:
1. Mõtle enda jaoks välja, milline muusika sulle päriselt meeldib
Kas see on folk, progerokk, soul, jazz, või midagi muud? Milline muusika paneb sind automaatselt kaasa elama ja mida tahaksid ise esitada?
2. Katseta erinevaid muusikastiile
Enne kui leiad oma „kodutunde”, tuleb sul tõenäoliselt proovida mitmeid erinevaid žanreid. Alles praktikas selgub, milles end tõeliselt hästi tunned. Ära jää kinni tuttavasse, vaid vali teadlikult žanre, mis tunduvad alguses võõrad.
3. Vaata sügavamale enda sisse
Laulmine on väga isiklik eneseväljendusvorm. Mida rohkem pöörad tähelepanu oma tunnetele ja mõtetele, seda siiramalt suudad neid ka muusika kaudu edasi anda.
4. Millised eeskujud sind enim inspireerivad?
Millised lauljad või muusikud sulle enim eeskujuks on? Nende looming võib aidata sul mõista, mis suunas soovid liikuda.
5. Ära jäljenda teisi, vaid tõlgenda
On loomulik, et alguses õpitakse imiteerides, kuid ära jää sinna pidama. Sinu isikupärane hääl ja väljendusviis on palju huvitavam kui koopia kellestki teisest. Originaalsus tuleb siis, kui annad olemasolevale uue tähenduse läbi iseenda.
6. Õpi selgeks vokaaltehnika põhialused
Tugev tehniline baas ja häälekontroll annab vabaduse väljendamiseks. Hingamine, häälepaelte töö, resonants – kõik need mõjutavad, kuidas sa kõlad.
7. Ole kannatlik
Täiuslik vokaaltehnika ei tule üleöö. Iga uus oskus vaja aega ja harjutamist. Ära lase end sellel heidutada, kui tulemus pole kohe ideaalne.
8. Võta vastutus oma arengutee eest
Sinu muusikaline areng on sinu enda kätes. Ära oota, et keegi ütleb, kuhu suunduda. Proovi, eksperimenteeri, analüüsi ja ole järjekindel.
9. Harjuta teadlikult
Vokaaltehnika lihvimine võimaldab sul julgemalt katsetada. Kui oskad oma häält paremini juhtida, võid hakata lauludele ka isikupärasust lisama.
10. Tee koostööd vokaaltreeneriga
Hea lauluõpetaja aitab sul häält arendada, tehnikat lihvida ning laiendada sinu muusikalist silmaringi. Vokaaltreener aitab näha ja kuulda seda, mida ise ei märka, eriti just tehnika arendamine algusfaasis.
Mõni leiab oma muusikalise identiteedi kiiresti, teisel kulub selleks rohkem aega. Oluline on, et sa ei jääks kinni mallidesse ega võrdleks end pidevalt teistega.
Kuidas erinevaid stiile proovida?
Hea laulja ei piirdu vaid ühe kindla žanriga. Ta suudab liikuda ühest muusikalisest stiilist teise, säilitades sealjuures oma isikupära. Avatus ja katsetamisjulgus ongi vokaalse arengu võti. Mida rohkem erinevaid stiile proovid, seda rohkem areneb ka su hääl ja muusikaline väljedusvõime.
Muusikamaitse võib muutuda, hääl areneb ajas ja sinu tehnilised oskused avarduvad iga uue stiiliga. Mida rohkem erinevaid žanreid proovid, seda paremini mõistad oma hääle võimalusi
Kas iga stiil eeldab täiesti erinevat häälekasutust? Tegelikult mitte. Kindel vokaaltehniline põhi, sh teadlik hingamine, lõdvestatud kehaasend ja täpne hääletugevus töötab enamiku stiilide puhul. Kui need oskused on selged, saad edukalt liikuda erinevate muusikastiilide vahel, ilma et peaksid oma häält iga kord „ümber ehitama”.
Tervislik ja teadlik häälekasutus algab oskusest lõdvestada keha ja meel ning panna häälepaelad vabalt tööle. Kui need põhimõtted on selged, suudad end väljendada nii jazz'is, rokis, räpis ja ka klassikalises muusikas.
Oluline on mõista, et hea vokaaltehnika on paindlik. Näiteks klassikaline laulmine, mida tihti peetakse kõikide teiste stiilide vundamendiks, ei pruugi sobida igale hääletüübile ega loomingulisele suunale. Kuigi klassikaline koolitus annab tugeva tehnilise baasi, võib selle jäik struktuur mõne laulja ühte žanrisse „lukustada”.
Seetõttu tasubki õppida erinevaid tehnikaid, et säilitada hääle paindlikkus. Soovitame liikuda teadlikult ühelt stiililt teisele. Mida paremini mõistad erinevate žanrite iseärasusi ja kultuurilist tausta, seda lihtsam on sul kujundada oma muusikaline identiteet.
Kas teadsid, et paljud tänapäevased stiilid on sündinud erinevate žanrite segunemisel? Näiteks poprokk, punkrokk, black metal, aga ka funk, disko ja bluus on kõik sulamvormid. Selles seisnebki muusika ilu – kõik erinevad muusikažanrid mõjutavad üksteist ja arenevad pidevalt.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
