Ajalugu ei kordu, kuid see kipub riimuma.
Mark Twain
Ajalugu on jutustus inimkonna arengust, pingetest ja konfliktidest, avastustest ning murrangulistest muutustest. Ajale tagasi vaadates torkavad esile sündmused, mis on maailma kulgu mõjutanud teistest enam. Need muutsid viisi, kuidas inimesed elavad, mõtlevad ja ühiskonnana koos toimivad.
Iga ajalooline verstapost peegeldab inimeste püüdlust ellu jääda, kohaneda ja areneda, alates esimestest külvatud seemnetest kuni esimeste sammudeni Kuu pinnal. Rändame ajas ligikaudu 10 000 aastat tagasi, et süveneda maailma ajaloo olulistesse hetkedesse.
u 10 000 eKr
Neoliitiline revolutsioon
Püsiasustuse, põllumajanduse ja karjakasvatuse teke muutis inimühiskonna alustalasid ning pani aluse tsivilisatsioonide kujunemisele.
u 3200 eKr
Kirjutamise areng
Kirjasüsteemide teke võimaldas teadmiste talletamist ja keerukamate ühiskondade tekkimist.
27 eKr – 476 pKr
Rooma impeeriumi tõus ja langus
Rooma keisririik kujundas Euroopa poliitilisi, õiguslikke ja kultuurilisi aluseid.
1492
Uue maailma avastamine
Kolumbuse merereisid avasid tee globaliseerumisele, kuid tõid kaasa ka koloniaalvõimu, vägivalla ja põlisrahvaste allasurumise.
18.–19. sajand
Tööstusrevolutsioon
Tootmise mehhaniseerimine ja linnastumine muutsid majandust, tööelu ja sotsiaalseid suhteid kogu maailmas.
1789–1799
Prantsuse revolutsioon
Monarhia kukutamine ja kodanikuõiguste esiletõus mõjutasid sügavalt poliitilist mõtlemist Euroopas ja kaugemalgi.
1905–1917
Vene revolutsioon
Bolševikud, keda juhtis Lenin, kukutasid tsaarivõimu ning rajasid Nõukogude Liidu ja kommunistliku riigikorra.
1914–1918
Esimene maailmasõda
Laastav ülemaailmne konflikt, mis sai alguse Euroopa poliitilistest pingetest ning tõi kaasa ulatuslikud inimkaotused ja mitme impeeriumi kokkuvarisemise.
1929–1939
Suur majanduskriis
Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskrahh vallandas ülemaailmse majanduskriisi, mis tõi kaasa massilise tööpuuduse ja ulatuslikud sotsiaalsed raskused.
1933–1945
Natsionaalsotsialistlik võim Saksamaal
Totalitaarne ideoloogia viis genotsiidi, sõjani ja moraalsete piiride hägustumiseni Euroopas.
1939–1945
Teine maailmasõda
Teljeriikide ja liitlasriikide vaheline globaalne sõda, mis lõppes natsi-Saksamaa ja Jaapani keisririigi lüüasaamisega.
1969
Inimese jõudmine Kuule
Tehnoloogiline verstapost, mis sümboliseeris teaduse, poliitika ja ambitsioonide põimumist külma sõja ajal.
1989
Berliini müüri langemine
Külma sõja sümboolne lõpp ja Euroopa poliitilise kaardi ümberkujundamine.
Süveneme nendesse võtmesündmustesse lähemalt, et mõista nende põhjuseid, tausta ja tagajärgi.
Neoliitiline revolutsioon (u 10 000 eKr)
Üks inimkonna olulisemaid arengusamme leidis aset umbes 12 000 aastat tagasi neoliitilise revolutsiooni käigus. Enne seda elasid inimesed peamiselt küttide ja korilastena, liikudes ringi toidu ja saagi kättesaadavuse järgi. Kui aga hakati maad harima ja loomi kodustama, loobuti rändavast eluviisist ning rajati püsiasulaid.
Põllumajanduse levik suurendas toiduvarusid ja soodustas rahvastiku kasvu. Sellega koos kujunesid välja uued ametid, sest viljelus nõudis tööriistu, mida tuli valmistada, arendada ja vahetada. Põllumajandusega seotud vajadustest ja probleemidest sündisid näiteks ratas, ader ja esimesed metallist tööriistad.
Neoliitiline revolutsioon pani aluse tsivilisatsioonide tekkele ja muutis inimkonna rändajatest paikseteks ühiskondadeks, kes hakkasid keskkonda teadlikult kujundama.
Kirjutamise areng (u 3200 eKr)
Kirjutamise areng tähistab piiri eelajaloo ja ajaloo vahel. Umbes 3200 eKr töötasid Mesopotaamias elanud sumerid välja kiilkirja, kus savitahvlitesse vajutati kiilu- või nooleotsa kujulisi märke. See muutis põhjalikult viisi, kuidas inimesed suhtlesid, mäletasid ja ühiskondi korraldasid.
Kirjutamisoskuse abil sai talletada seadusi, kaubanduslepinguid ja lugusid ning anda neid edasi põlvest põlve. Valitsejad kehtestasid reegleid, ametnikud kogusid makse ning luuletajad ja kirjatundjad jäädvustasid müüte ja eeposeid, sealhulgas Mesopotaamias loodud Gilgameši eepose.
Gilgameši eepos on üks varasemaid kirjalikke lugusid inimkonna ajaloos. Selle savitahvlitele talletatud tekstid annavad ainulaadse sissevaate muistse Mesopotaamia maailmapilti, väärtustesse ja müütidesse.
Kirjutamisoskus võimaldas keerukama halduse, pikaajalise planeerimise ja teadmiste säilitamise. Sellest kujunes mälu, võimu ja suhtluse keskne vahend.
Rooma impeerium (27 eKr – 476 pKr)
Roomast sai keisririik keiser Augustuse ajal 27. aastal eKr, mis käivitas sajandeid kestnud vallutused ja laienemise. Vallutuste haripunktis 117 pKr hõlmas Rooma impeerium alasid Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, ühendades ühe võimu alla kümneid rahvaid ja kultuure.
Rooma impeeriumi mõju on tuntav tänapäevani poliitikas, õigussüsteemides, keeltes ja arhitektuuris. Rooma õigus pani aluse paljudele kaasaegsetele õiguspõhimõtetele, sealhulgas arusaamale võrdsusest seaduse ees ja eraomandi kaitsest. Ladina keelest kujunes Euroopa hariduskeel ning romaani keelte allikas.
Rooma insenerid ehitasid teid, akvedukte ja monumente, filosoofid ja riigimehed arutlesid moraali ja valitsemise üle ning impeeriumi piires levis kristlus, millest kujunes lõpuks riigiusk.
Rooma impeerium lõi kestva mudeli võimust, haldusest ja kultuurist, mille pärand on sügavalt juurdunud lääne tsivilisatsiooni mõttemaailma ja institutsioonidesse.
Uue maailma avastamine (1492)
Kui Christoph Kolumbus jõudis 12. oktoobril 1492 Kariibi mere saartele, algas maailmas uus üleilmse vastastikuse mõju ajajärk. Ameerika avastamisena tuntud kohtumine sidus omavahel kaks seni eraldiseisvat maailma: eurooplased ja Ameerika põlisrahvad.
Kolumbuse saavutuste ja nende tagajärgede hindamisel on vaatenurki mitmeid. Selle tulemusena saabusid Atlandi ookeani mõlemale poole uued taimed, loomad ja tehnoloogiaid. Kartul ja mais jõudsid Euroopasse, samal ajal kui hobused ja nisu leidsid tee Ameerikasse.
Christoph Kolumbus ei saanud elu lõpuni aru, et oli jõudnud uuele mandrile. Ta uskus surmani, et avastas uue meretee Aasiasse ning kutsus seetõttu kohalikke elanikke „indiaanlasteks“.
Uus manner kujunes samal ajal eurooplaste vaheliseks võimuvõitluse ja koloniaalhuvide tallermaaks. Koos taimede ja loomadega saabusid Ameerikasse ka haigused, vallutajad ja kultuuriline allasurumine, mis tõi kaasa paljude põlisrahvaste ja nende kultuuride hävingu.
Uue maailma avastamine avas tee globaliseerumisele. See ühendas vana ja uue maailma, kuid süvendas samal ajal koloniaalset ebavõrdsust ja vallutuspoliitikat.
Tööstusrevolutsioon (18.–19. sajand)
Tööstusrevolutsioon oli aeglane ja sügav muutus tootmises, majanduses ja ühiskonnakorralduses. See sai alguse Suurbritannias ning levis sealt üle Euroopa ja Ameerika, muutes põllumajanduslikel ühiskondadel põhineva maailma tööstuslikuks.
Tootmise mehhaniseerimine, eriti tekstiili- ja metallitööstuses, tõi kaasa tehastes töötamise ja masstootmise. Töö kolis põldudelt linnadesse ning esmakordselt ajaloos hakkas enamik inimesi elama linnakeskkonnas. See kiirendas majanduskasvu, kuid süvendas ka sotsiaalset ebavõrdsust ja muutis töötingimused sageli rasketeks.
Tööstusrevolutsioon pani aluse modernsele ühiskonnale ning lõi sotsiaalsed ja majanduslikud pinged, mis toitsid hilisemaid poliitilisi revolutsioone Euroopas.
Prantsuse revolutsioon (1789–1799)
Prantsuse revolutsioon oli murranguline poliitiline ja ühiskondlik liikumine, mis pöördus otseselt monarhia ja seisusliku ühiskonnakorralduse vastu. Selle taustaks olid sügav majanduskriis, ebaõiglane maksusüsteem ja lihtrahva poliitiline esindamatus.
1789. aastal kuulutas kolmas seisus end Rahvusassambleeks ning sama aasta 14. juulil vallutas rahvahulk Bastille kindluse. Need sündmused sümboliseerisid vana korra kokkuvarisemist ja uute ideede esiletõusu. Järgnenud aastad olid vägivaldsed ja ebastabiilsed, kuid monarhia kukutati ning feodaalsüsteem lammutati.
Prantsuse revolutsiooni käigus loodi meetermõõdustik, mis asendas varasemad piirkondlikud mõõtühikud ühtse ja loogilise süsteemiga. Tänapäeval kasutab sellest välja arenenud SI-süsteemi enamik maailma riike.
Alates 1958. aastast on Prantsusmaa oma viienda vabariigi perioodis, varasemad riigikorrad olid kas lühiajalised või asendati uute süsteemidega.
Prantsuse revolutsioon tõi Euroopasse sellised mõisted nagu rahva suveräänsus, kodanikuõigused ja võrdsus seaduse ees ning sillutas ideoloogilise tee 19. ja 20. sajandi revolutsioonidele.
Vene revolutsioon (1905–1917)
Vene ühiskonnas oli rahulolematus küpsenud juba aastakümneid enne revolutsiooni puhkemist. Ebavõrdsus, poliitiline represseerimine ja majanduslik kitsikus muutsid senise korra üha vähem talutavaks.
Vene impeeriumi viimane valitseja, Nikolai II, ei jätnud endast tugevat pärandit. Ta eiras sageli nõuandeid ning ei mõistnud avalikku meelsust ega kiiresti muutuvaid poliitilisi olusid. Kuigi Vene revolutsiooni murranguline faas leidis aset 1917. aastal, toimusid märgilised sündmused juba 1905. aastal.
1905. aasta jaanuaris avas keiserlik kaardivägi Petrogradis tule rahumeelsete meeleavaldajate pihta, kelle seas oli ka Vene õigeusu preester. See päev läks ajalukku verise pühapäevana ning murdis paljude tööliste ja talupoegade usu tsaarivõimu.
Esimese maailmasõja ajal süvenes kriis veelgi. Osmanite riik tõkestas mitmed Venemaa olulised kaubateed ning sõjategevus neelas tohutuid ressursse, samal ajal kui elanikkond kannatas toidupuuduse all.
Rahulolematus kasvas ning 1917. aasta veebruaris paisusid protestid ulatuslikuks rahutuseks, millega kaasnesid sõjaväelaste deserteerumine ja mässud. Selle tulemusel loobus Nikolai II troonist.
Sama aasta oktoobris toimus oktoobrirevolutsioon. Ajutine valitsus, mis oli tsaari kukutamise järel võimule tulnud, ei suutnud lahendada ei majanduslikke probleeme ega lõpetada sõda. Selle taustal haarasid võimu Vladimir Lenin ja bolševikud, kes võtsid kontrolli pealinna ja peamiste riigiasutuste üle.
Vene revolutsiooni võtmeisikud
Vene revolutsioon muutis Venemaa poliitilist süsteemi põhjalikult ja mõjutas kogu 20. sajandi maailmapoliitikat. Selle tulemusel sündis Nõukogude Liit ning kommunistlik ideoloogia sai globaalseks jõuks.
Esimene maailmasõda (1914–1918)
Kui bosnia-serblane Gavrilo Princip tulistas Sarajevos Austria ertshertsogit Franz Ferdinandi, vallandus sündmuste ahel, mille tagajärgi ei osanud keegi ette näha.
Austria-Ungari keisririigi reaktsioon ei olnud kohene Serbia ründamine, kuna nad polnud selleks sõjaliselt valmis. Selle asemel esitati Serbiale ultimaatum, mis andis Viinile aega oma vägesid koondada.
Saksamaa, keisririigi liitlane, survestas Austria-Ungarit otsustavale vastulöögile, kuid Austria kartis Serbia liitlase Venemaa võimalikku sekkumist. Venemaa omakorda kahtlustas, et Saksamaa oli kogu konflikti tegelik niiditõmbaja.
Euroopas oli juba aastakümneid valitsenud pingeline õhkkond ning aset leidnud erinevad konfliktid. Vastastikused mobilisatsioonid viisid aga olukorra kiiresti kontrolli alt välja:
- Venemaa alustas vägede koondamist,
- Serbia keeldus ultimaatumi tingimustest ning
- Saksamaa lubas konflikti puhkemisel Austriat toetada.
Pinged kasvasid ka Saksamaa läänepiiril, kui Prantsusmaa, nüüdseks Venemaa liitlane, mobiliseeris oma väed. See tõi omakorda sõtta Suurbritannia, kelle jaoks poliitiline ja majanduslik isoleeritus oleks olnud vastuvõetamatu. Briti impeerium astus konflikti liitlasena Prantsusmaa kõrval.
Nii algaski esimene maailmasõda ehk konflikt, mida iseloomustasid segased liitlassuhted, ulatuslik häving ja enneolematu inimohvrite arv.
Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon (1929–1939)
Esimene maailmasõda laastas aastatel 1914–1918 paljude riikide majandust, kuid sellele järgnenud kümnendil kogesid mitmed riigid ootamatut taastumist ja majanduslikku stabiilsust. Ameerika Ühendriikides tunti seda perioodi kui „möirgavaid kahekümnendaid” (the roaring twenties), mil tarbimine, linnastumine ja tehnoloogiline areng kasvasid kiiresti.
Selle aja jooksul toimusid olulised uuendused tootmises ja igapäevaelus:
- Liinitootmine võimaldas kaupade masstootmist
- Elektrilised kodumasinad, näiteks pesumasin, muutusid kättesaadavaks
- Telefonid ja raadiod leidsid tee üha rohkematesse kodudesse
- Lihtsad laenutingimused ja madalad intressimäärad soodustasid koduomandi kiiret kasvu, eriti Ameerika Ühendriikides.
Majandus näis õitsevat ja paljudel inimestel oli võimalik soetada autosid, kodumasinaid ja kinnisvara. Ent kui esmavajadused olid rahuldatud, hakkas nõudlus aeglustuma. Laenamine vähenes ning investorid suunasid üha rohkem raha riskantsetesse ja spekulatiivsetesse investeeringutesse.
29. oktoobril 1929. aastal mull lõhkes. Aktsiaturu kokkuvarisemine vallandas ülemaailmse majanduskriisi, mis tõi kaasa massilise tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse ebakindluse. Suur majanduskriis mõjutas peaaegu kõiki maailma turge ning selle tagajärjed olid tuntavad veel aastaid hiljem.
Natsionaalsotsialismi tõus Saksamaal (1920. aastad – 1933)
Kui Ameerika Ühendriikides kogeti nn möirgavaid kahekümnendaid, siis Saksamaal räägiti kuldsetest kahekümnendatest. Kuigi Weimari vabariik ei suutnud esimese maailmasõja järel inflatsiooni kontrolli alla saada, paranes majandus mõneks ajaks ning ühiskonnas valitses suhteline optimism.
Majanduse elavnemisega kasvas ka moraal. Liberaalsed ideed, kultuuriline loovus ja kunstiline eneseväljendus olid haripunktis, kuid see õhkkond ei olnud kõigile vastuvõetav.
Pärast vanglast vabanemist 1924. aastal asus Adolf Hitler süstemaatiliselt toetajaid koguma, rõhutades natsionalismi ja rahvuslikku ühtsust. Tema kirglikud kõned haarasid paljusid sakslasi.
1932. aastaks oli natsionaalsotsialistlik partei saanud Riigipäevahoones (Reichstag) enim kohti. Järgmisel aastal nimetas president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks.
See samm osutus pöördepunktiks, sest lühikese aja jooksul koondas Hitler kogu poliitilise võimu enda kätte ning Saksamaast kujunes totalitaarne natsionaalsotsialistlik riik.
Teine maailmasõda (1939–1945)
Versailles’ rahuleping, mis lõpetas esimese maailmasõja, seadis Saksamaale ranged piirangud, sealhulgas keelu relvastuda. Paljud sakslased, nende seas ka riigi juht Adolf Hitler, pidasid seda alandavaks ja ohtlikuks, kuna see jättis Saksamaa nende hinnangul kaitsetuks.
Hitler asus Saksamaa majandust üles ehitama ja riiki taasrelvastama. Pärast sõjalise jõu taastamist tungis Saksamaa 1. septembril 1939 Poolasse, mis vallandas uue ülemaailmse konflikti. Vaid veidi enam kui kakskümmend aastat pärast esimese maailmasõja lõppu oli maailm taas sõjas.
Teine maailmasõda muutis põhjalikult riikide piire ja rahvusvahelist poliitikat ning selle mõju on tuntav tänapäevani. Konflikt tõi esile enneolematu julmuse, kuid ka tehnoloogilise arengu tumedama poole. Sõja käigus loodi inimkonna seni hävitavaim relv, aatomipomm.
1945. aasta augustis heitsid Ameerika Ühendriigid aatomipommid Jaapani linnadele Hiroshima ja Nagasaki. Rünnakutes hukkus ligi veerand miljonit inimest, neist enamik tsiviilisikud. Sama kuu jooksul kapituleerus Jaapan, kuid teine maailmasõda muutis maailma jäädavalt.
Apollo 11 Kuul maandumine (1969)
25. mail 1961. aastal seadis Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy NASA-le eesmärgi: viia inimene Kuule enne kümnendi lõppu. Pärast Kennedy mõrva omandas see siht veelgi suurema sümboolse tähenduse ning sellest kujunes kogu riiki ühendav missioon.
inimest
Raudse eesriide taustal oli kosmosevõidujooks Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel võrdlemisi rahumeelne viis, kuidas kaks suurvõimu püüdsid oma tehnoloogilist ja ideoloogilist üleolekut tõestada.
Nõukogude Liit saavutas esimesed suured edusammud, saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik ning viies kosmosesse ka esimese inimese. Maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin sai Nõukogude Liidus rahvuskangelaseks.
Ameerika Ühendriikide vastus oli suurendada rahastust ja toetust kosmoseprogrammile, keskendudes Kennedy püstitatud eesmärgile. Apollo 11 missioon viis kosmosesse kolm astronauti, kellest kaks astusid Kuu pinnale. Neil Armstrong ja Edwin „Buzz” Aldrin kõndisid Kuul, samal ajal kui Michael Collins tiirles Kuu ümber.
Üks väike samm inimesele, tohutu hüpe kogu inimkonnale
Neil Armstrong, pärast Kuu pinnale astumist
Tegemist oli erakordse saavutusega inimkonna ajaloos, eriti arvestades, et vaid pool sajandit varem oli inimene alles õppinud lendama.
Berliini müüri langemine (1989)
Moodsa ajaloo üheks olulisemaks sümboolseks sündmuseks peetakse Berliini müür langemist. Saksamaa oli olnud keskne jõud nii mõlemas maailmasõjas kui ka sellele järgnenud külmas sõjas. Kuigi vastasseis toimus peamiselt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kulges nende kahe tuumariigi piir just Saksamaa kaudu.
Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks. Lääne-Saksamaa kuulus Lääne-Euroopa ja USA liitlassüsteemi, Ida-Saksamaa aga Nõukogude mõjusfääri. Riik jäi jagatuks 45 aastaks, kuni taasühinemiseni 1990. aastal.
enne kui riik 1990. aastal taasliideti
Berliini olukord oli omapärane. Linn paiknes Ida-Saksamaa territooriumil, kuid oli ise jaotatud ida- ja läänepoolseks osaks. Et takistada inimeste vaba liikumist Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, rajati piirid ja müürid, millest Berliini müür sai kõige tuntumaks ja sümboolsemaks.
1980. aastate lõpus algasid Nõukogude Liidus poliitilised reformid ning Ida-Saksamaal kasvasid massilised rahumeelsed protestid. 9. novembril 1989 teatati uutest reisireeglitest, mille sõnastus osutus ebaselgeks. Ida-Berliini elanikud kogunesid piiripunktidesse ja nõudsid läbipääsu Lääne-Berliini.
Segaduse keskel avasid mitmed piirivalvurid tõkked ning inimesed hakkasid vabalt üle piiri liikuma. Uudis levis kiiresti ning tuhanded berliinlased ronisid müürile, ületasid seda ja lammutasid haamrite ning peitlitega.
Järgnevatel päevadel ja nädalatel hävitati suured müüriosad, mis sillutas tee Saksamaa taasühinemisele 3. oktoobril 1990.
Maailma ajalugu on kujundanud sündmused, mis on jätnud sügava jälje nii ühiskondade arengusse kui ka inimeste igapäevaellu. Alates neoliitilisest revolutsioonist ja kirjutamise tekkest kuni maailmasõdade, külma sõja ja Berliini müüri langemiseni on iga murrang muutnud viisi, kuidas inimesed elavad, mõtlevad ja võimu korraldavad.
Résumer avec l'IA :
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
