Tänapäeval kurdame sageli väärinfo leviku üle internetis, kuid valeväited ja laimukampaaniad ei ole sugugi uus nähtus. Just selliste süüdistuste tõttu mõisteti Prantsusmaa viimane kuninganna giljotiini alla. Mida Marie Antoinette tegi, et ta sellise saatuse osaliseks sai?
Marie Antoinette'i biograafia
Nooruke Maria, Habsburgide monarhia viieteistkümnes laps, lahkus kodust ja oma perekonna juurest kõigest 14-aastasena. Ta kujutas endas rahu panti ja diplomaatilist lubadust: tema ema soovis Austria ja Prantsusmaa liitu tugevdada, et seista vastu Preisimaa ja Suurbritannia ambitsioonikatele laienemisplaanidele.
15-aastane Marie Antoinette abiellus 1770. aasta aprillis volitatud esindaja kaudu. Alles kuu aega hiljem kohtus ta oma abikaasa, Prantsusmaa troonipärijaga, ning toimus ametlik pulmatseremoonia.
Avalikkuse vastuvõtt uuele tulevasele kuningannale oli algusest peale vastuoluline. Mõned nägid temas ja tulevases kuningas kaunist ja esinduslikku paari. Teised, kes olid äsja sõlmitud liidu suhtes skeptilised, pidasid teda automaatselt vaenlaseks. Tema suhtes olid eriti kriitilised õukonna naised, sealhulgas kuninga isa armuke.
Aja jooksul süüdistused ja kuulujutud kuhjusid, sealhulgas üleolev suhtumine kõrgemast soost õukondlaste suhtes, liigsed kulutused, kõlbmatu eluviis jne. Viie abieluaasta järel peeti teda süüdlaseks isegi rahva majanduslikes kannatustes. Osa kriitikast oli õigustatud, kuid kaugeltki mitte kõik.
Marie Antoinette'i elulugu
1770
Marie Antoinette abiellub Prantsusmaa troonipärijaga
Oma abikaasa eeskujul võtab ta kasutusele feminiinse nimekuju „La Dauphine“
1772
Marie Antoinette lepib ära oma abikaasa isa armukesega
Madame du Barry oli tema kohta palju kuulujutte levitanud
1773
Esimene ametlik esinemine
Pälvib rahva sooja vastuvõtu ja heakskiidu
1774
Louis XVI pärib kuningatrooni
Marie Antoinette'st saab kuninganna
1774
Marie Antoinette teeb isiklike eluruumide tarbeks suuri kulutusi
Sealhulgas garderoobi suurejooneline uuendamine
1775
Jahusõda
Rahutused leiva ja jahu hinnatõusu pärast
1778
Marie Antoinette sünnitab esimese lapse
Rahvas seab kuninga isaduse kahtluse alla
1779
Marie Antoinette siseneb poliitikasse
Ta teeb seda oma ema soovitusel, mis suurendab rahva kahtluseid
1782
Kodanikud hakkavad teda avalikult riigireetmises süüdistama
1780ndad
Levivad kuulujutud kuninganna truudusetusest ja kõlvatust eraelust
1789
Algab Prantsuse revolutsioon
1793
Marie Antoinette hukatakse
10 kuud pärast tema abikaasa Louis XVI hukkamist
Peame meeles pidama, et kõik see juhtus noore tüdrukuga, kes oli oma saatuse ees peaaegu jõuetu. Prantsuse revolutsiooni sündmuseid oleks raske mõista, ilma et arvestaksime Marie Antoinette'i rolli ja mõju. Kuid kas ta oli tõesti süüdi kõiges, milles teda süüdistati? Sellele vastamiseks peame põhjalikult süvenema, milles teda täpsemalt kahtlustati.
Miks Marie Antoinette hukati?
Tagantjärele vaadates määrasid Marie Antoinette'i saatuse mitte niivõrd tema teod, vaid tema avalik kuvand. Tema allakäigu põhjustasid eelkõige kuulujuted, müüritagused sosinad ja üha paisuv rahva rahulolematus kogu üldise ühiskonnakorraldusega.
Isegi kõrvalolev portreemaal, kus ta lihtsas kleidis ja roosiga on kujutatud, tekistas suure skandaali, kuna niisugust rõivastust ei peetud kuningannale sobivaks.
Tähtsat rolli mängisid ka välised tegurid. Euroopa ei olnud 18. sajandi lõpus rahulik paik. Sõjad, liitlassuhete lagunemine, majandusraskused ja kodanike rahulolematus lõid revolutsiooni ideede levikuks ideaalsed tingimused.
Monarhia privileegid, eelkõige selle jõukus ja turvalisus, ajasid rahva marru. Selline tunne pole meilegi tänapäeval ilmselt võõras. Sotsiaalmeedia on tulvil põlgust rikaste ja võimukate vastu, kes oma elustiili eksponeerivad.
Petit Trianon - kuninganna pelgupaik
Marie Antoinette'i lemmikpaik Versailles' palee territooriumil oli Petit Trianon. See oli väike eraldatud loss, mille ta sai oma abikaasalt kingituseks. See oli tema isiklik pelgupaik, kus ta sai eemal olla rangest õukonnaetiketist ning nautida lihtsamat elu (või vähemalt selle ajutist illusiooni).
Trianoni ümbruses lasi ta rajada külamudeli, kus ta koos oma lähedastega jalutas, aias askeldas ja loodust nautis. Paljudele näis see toona järjekordse pillava ja ebavajaliku luksusena, kuid tegelikult väljendas see tema igatsust privaatsuse ja rahu järele. Neist kahest tundis ta oma tormilise elu jooksul ilmselt kõige enam puudust.
Teel hukatusse
1792. aastal kuninglik perekond vangistati. Revolutsionäärid nõudsid, et pead hakkaksid langema. Esimene ohver oli Louis XVI, kelle hukkamine leidis aset 1793. aasta jaanuaris. Mõneks ajaks tundus, et sellest oli rahva kättemaksuiha rahuldamiseks piisav. Marie Antoinette viibis endiselt koos lastega vanglas ning talle polnud ametlikke süüdistusi veel esitatud.
Pärast kuninga hukkamist lõdvenes Temple'i vangla valve. Juristid ja muud mõjukad isikud ei külastanud vanglat enam nii tihti kui varem, kuna seal polnud enam kuningat, kelle audientsi nad soovinud oleksid. Marie Antoinette sai esimest korda rahus leinata.
Vahetult enne giljotiinile minemist esitas Louis XVI'le oma viimase soovina, et tema perele ei tehtaks liiga.
Revolutsionäärid, kes olid tol hetkel oma positsiooni peatses tugevnemises Euroopa jõuvahekordades veendunud, lubasid kukutatud kuninga viimast soovi austada.
Ent 1793. aasta märtsis hakkas õnn kuningliku perekonna vastu pöörduma. Austria väed võitsid Neerwindeni lahingu ja vallutasid tagasi Belgia alad. Samal ajal puhkes Prantsusmaal Loire'i piirkonnas Vendée sõda, kus monarhia toetajad kuulutasid Marie Antoinette'i poja, Louis XVII, Prantsusmaa õiguspäraseks kuningaks.
Need kaks sündmust, mis toimusid pea samaaegselt, muutsid troonilt tõugatud kuninagga saatuse veelgi raskemaks. Prantsuse riigimees Maximilien Robespierre tuletas revolutsionääridele meelde, et Marie Antoinette'i oli juba varem süüdistatud vaenlastele riigisaladuste edastamises.
Viimane Prantsusmaa kuninganna, oma oletatavate pattude ja pahedega, sobis suurepäraselt revolutsiooni leegile kütuseks. Rahval oli revolutsiooniks mitmeid põhjuseid, Marie Antoinette'st sai neile lihtsalt mugav sihtmärk.
Marie Antoinette'i kohtuprotsess ja hukkamine
Kuigi rahva viha kuninganna vastu kogus tuure, mõistis Rahva Julgeolekukomitee, et ilma (isegi näilise) kohtuprotsessita oleks tema hukkamõistmine strateegiline viga. Seetõttu määrati talle kaitsja ja anti paar tundi aega, et oma kaitse ette valmistada.
Kohtuprotsessi tulemus oli tegelikult otsustatud juba ammu enne seda, kui Marie Antoinette üldse kohtupinki astus.
Seda hoiakut illustreerib ka üks tolleaegne karikatuur, kus kuninganna pea on asetatud leopardi kehale, viitega ütlusele, et leopard ei saa oma täppe muuta. Tema juustes on kujutatud madusid, võrreldes teda mütoloogilise Medusaga, kes muutis igaühe, kes talle silma vaatas, kiviks.
Kohut aga ei oodanud ees mitte vaenulik kiskja, nagu komitee püüdis kuningannat avalikkusele esitleda. Tunnistajateks kogunenud rahvast jahmatas hoopis kahvatu, kurnatud ja abikaasa kaotanud leinav naine. Üle 40 tunnistaja ütlused sisaldasid muuhulgas järgmisi süüdistusi:
- joomingud ja orgiad
- riigikassa tühjendamine ning raha Austriasse saatmine
- plaanitud massimõrvad
- kallaletungid prantslastele, sealhulgas sõduritele ja valvuritele
- intsest
- monarhia võimu taastamiskatse poja kuningaks kuulutamise kaudu.
Need süüdistused põhinesid valdavalt kuulujuttudel ja oletustel. Näiteks üks tunnistaja, kes kirjeldas väidetavaid orgiaid, tunnistas ise sealjuures, ei pole neid oma silmaga näinud, vaid ainult kuulnud jutte. Kohtusaalis viibinud emad keeldusid uskumast intsestisüüdistust, mille kuninganna poeg oli välja ütlenud suure surve all.
Marie Antoinette oli oma ristküsitlusel apaatne. Tema vastused piirdusid üldjuhul sõnadega „ei mäleta“ või nõrkade eitustega. Ainus, mis temas tugevama reaktsiooni esile kutsus, oli intsestisüüdistus. Selle peale läks kuninganna raevu.
Kohus tugines süüdimõistva otsuse langetamisel kolmele peamisele süüdistusele:
Riigikassa tühjendamine
Riigivastased vandenõud
Raskekujuline riigireetmine
Marie Antoinette arvas, et halvimal juhul ootab teda eluaegne vanglakaristus. Selel asemel mõisteti ta hukkamisele. See otsus – nagu ka paljud teised Prantsuse revolutsiooni võtmesündmused – viis lõpuks selleni, et Prantsusmaa loobus monarhiast igaveseks.
Kus Marie Antoinette hukati?
Valges kleidis, pea kiilaks aetud ja köis rihmana ümber kaela, viidi Marie Antoinette läbi Pariisi tänavate avatud vankris. See alandav teekond kestis ligi tunni, kuni jõuti Place de la Révolution'ile (tänapäeva Place de la Concorde).
Kui ta giljotiini platvormile astus, komistas ta ning vabandas vaikselt timuka ees, kelle jalale ta astus. Rahvahulk ei kuulnud teda. Nad olid liiga hõivatud, et hõigata välja pilkeid ja röögatusi – inimesed ihkasid kättemaksu ja janunesid tema vere järele.
1793. aasta 16. oktoobril kell 12:15 langes giljotiini tera. Endise ja ühtlasi viimase Prantsusmaa kuninganna surnukeha maeti ühishauda, koos kümnete teise peata laipadega, tavalisel linnakalmistul. Marie Antoinette'i pea maharaiumine giljotiini all ei rahuldanud rahva verejanu. Terrorivalitsus kestis veel kümme kuud.
Mis sai Marie Antoinette'i lastest?
Tema hukkamisele eelnenud tundide jooksul kirjutas Marie Antoinette oma õele kirja, milles ta väljendas sügavat kahetsust, et peab oma lastest lahkuma.
Vaatamata kõikidele süüdistustele on ajaloolised allikad ühel meelel, et Marie Antoinette oli armastav ja hooliv ema. Seda nii oma lihastele lastele kui ka kasulastele.
Allolev tabel näitab, milline saatus kõiki tema lapsi ees ootas:
| Nimi | Bioloogiline / Kasulaps | Saatus |
|---|---|---|
| Marie-Thérèse Charlotte | Bioloogiline | Abiellus oma nõoga; elas pika elu kuni oktoober 1851 |
| Louis Joseph Xavier François | Bioloogiline | Suri lapseeas, juuni 1789 |
| Louis Charles, Normandia hertsog | Bioloogiline | Suri lapseeas, juuni 1795 |
| Marie Sophie Hélène Béatrix | Bioloogiline | Suri imikueas, juuni 1787 |
| Francois-Michel Gagné (Armand) | Kasulaps | Liitus revolutsioonivägedega, langes lahingus 1792 |
| Jean Amilcar | Kasulaps | Õpetaja võttis ta enda hoole alla, suri lapseeas 1796 |
| Ernestine Lambriquet | Kasulaps | Kuninglik guvernant toimetas ta turvaliselt minema, suri 1813 |
| Jeanne Louise Victoire (Zoë) | Kasulaps | Saadeti kloostrikooli internaati, täpne surmaaeg teadmata |
Üks revolutsiooni tagajärgedest oli see, et Marie Antoinette'i ja Louis XVI adopteeritud ja kasulastest said taas kaitsetud hinged, kes olid jälle teadmatuses oma tuleviku eest nagu nad olid enne paleesse elama asumist. Kuninganna armastus ja kaitse, mis neile kunagi osaks sai, pühiti koos monarhia kaotamisega minema.
Marie Antoinette'i surm ja pärand
Reaktsioonid Marie Antoinette'i hukkamisele nii Prantsusmaal kui ka mujal maailmas jagunesid kahte leeri: ühed uskusid, et ta vääris täielikult oma saatust, teised arvasid, et Marie Antoinette oli kalkuleerivate meeste võimumängude ohver.
Sageli kuuleme, et Marie Antoinette olevat lausunud oma nälgivate alamate kohta, et kui neile piisavalt leiba ei jätku, siis „las nad söövad kooki“ (pr Qu'ils mangent de la brioche). Tegelikult pole vähimatki tõendit, et Marie Antoinette neid sõnu kunagi öelnud oleks.
Fraas pärineb hoopis Jean-Jacques Rousseau teosest „Ülestunnistused“ (Les Confessions), kus ta kirjeldab, kuidas üks „suur printsess“ kuuleb, et talupoegadel ei jätku leiba, ja vastab sellele ükskõikselt: „las nad söövad siis briošši.“
Rousseau kirjutas selle juba 1769. aastal – enne seda, kui Marie Antoinette üldse Prantsusmaale saabus. Teos avaldati alles 1782. aastal, neli aastat pärast Rousseau surma ja ajal, mil kuninganna vastu suunatud vaen ja kuulujutud olid hoogu võtmas ja järjest mürgisemaks muutumas.
Ajaloolased näevad tänaseni vaeva, et tema pärandit ja kuvandit sajandite jooksul kogunenud eelarvamustest puhastada. Sellele tegevusele ei tulnud kasuks 2024. aastal puhkenud skandaal, kus TikToki suunamudija Haley „Baylee“ Kalil, kes oli MET gala puhul Marie Antoinette'i stiilis riietunud, avaldas klipi, kus ta suuga sünkroonides just seda kurikuulsat fraasi kordab. Kuigi ta ise MET galal füüsiliselt ei osalenud, järgnes sellele meedias ulatuslik pahameel.
Marie Antoinette oli noor naine, keda tabas traagiline saatus. Ta sattus ajaloo pöörisesse ja sündmuste meelevalda, mis ületasid tema senise kogemustepagasi, kuid ta püüdis siiski anda endast parima.
Prantsuse revolutsiooni käsitlevaid filme on kümnetes ning paljud neist käsitlevad selle erinevaid tahke ja sündmuseid. Nende seas on ka 2006. aastal linastunud eluloofilm, kus Marie Antoinette'i kehastab Kirsten Dunst. Sellised filmid tõestavad, et Prantsusmaa viimase kuninga pärand elab tugevalt edasi.
Marie Antoinette oli:
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
