Viimase kümnendi jooksul on meditsiin astunud tohutuid samme edasi. Paljud lahendused, mis veel hiljuti eksisteerisid vaid ulmefilmides või fantaasiaromaanides, päästavad nüüd reaalselt elusid ja parandavad miljonite inimeste elukvaliteeti.
Meditsiini- ja teadusmaailmal pole kunagi olnud nii palju andmeid, arvutusvõimsust ja tööriistu, millega katsetada ning ellu viia ideid, mis varem tundusid võimatud. Innovatsioon meditsiinis tähendab täna seda, et inimesed, kes olid kaotanud liikumisvõime, kõnnivad taas. Pimedad näevad jälle. Geenitehnoloogia lubab ravida haigusi enne, kui need avalduda jõuavad.
Viimase 25 aasta jooksul oleme näinud hämmastavaid edusamme järgmistes valdkondades:
- vaktsiinide arendus ja koostise innovatsioon,
- kantavad seadmed ja meditsiiniline nutistu (IoMT)
- genoomipõhine meditsiin ja geenitehnoloogia,
- bioonika ehk tehnoloogia abil juhitavad tehisjäsemed,
- tehisintellekt (TI) ja personaalse meditsiini ajastu algus
- tüvirakuravi ja regeneratiivne meditsiin
Need suurimad meditsiinilised uuendused pole lihtsalt uudiste pealkirjad. Need on osa meie argipäevaelust ja mõjutavad üha rohkemate inimeste elu.
1. Vaktsiinitehnoloogia ja teadussaavutused
Vähesed meditsiinilised läbimurded on mõjutanud maailma nii kiiresti ja ulatuslikult kui viimase kümnendi arengud vaktsiinitehnoloogias. Aastal 2020 jäi maailm justkui seisma – peaaegu kogu planeedi elanikkond läks isolatsiooni, püüdes pidurdada SARS-CoV-2 viiruse levikut. Meenuta, kui uskumatult kiiresti suutsid teadlased uue vaktsiini välja töötada.
Ajalooliselt on tõhusa vaktsiini loomiseks kulunud aastaid, sageli aastakümneid. Näiteks poliomüeliidi ehk lastehalvatustõbi vaktsiin võttis esimesest arendusest kuni toimiva lahenduseni rohkem kui 20 aastat. Tänapäeval on teadusel ja tehnoloogial ühendatud jõud ning tänu sellele sünnivad uued vaktsiinid märksa kiiremini. COVID-19 pandeemia ajal vähem kui 12 kuuga väljatöötatud mRNA-vaktsiinid tähistasid immunoloogias täiesti uut ajajärku.
Erinevalt traditsioonilistest vaktsiinidest ei sisalda mRNA-vaktsiin viiruse nõrgestatud vormi ega selle osi. Selle asemel annab vaktsiin lihasrakkudele juhised, kuidas toota ohutut viirusvalku, mille vastu immuunsüsteem ennast treenida saab. Kui pärisviirus hiljem kehasse satub, on kaitsev vastus juba valmis, et sellega võidelda.
Mõnevõrra tagasihoidlikuma, ent siiski märgilise saavutuse näiteks on Ebola vaktsiin. Ebola viirus on äärmiselt nakkav ja lõpeb sageli surmaga. Esmakordselt tuvastati see 1976. aastal, ent alates sellest ajast on Aafrikas registreeritud 24 erinevat puhangujuhtu, millest kõige raskem kestis vahemikus 2013. aasta detsemrist kuni 2016. aasta jaanuarini, nõudes üle 11 000 inimelu.
Kanada Terviseagentuuri teadlased olid töötanud vaktsiini kallal juba varasemalt ja taotlesid patenti juba 2003. aastal. Kuid inimestel katsetati seda alles 2013. aasta kriisi ajal. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) pidas selle kasutamist põhjendatuks ning eetiliselt õigustatuks, arvestades olukorra tõsidust. Vaktsiin osutus tõhusaks. Kuigi selle mõju jäi regionaalseks, kinnitas see, et ka ohtlike viiruste vastu saab arendada tõhusaid lahendusi, kui on olemas teaduslik valmisolek ja poliitiline tahe.
2. Kantavad seadmed ja meditsiiniline asjade internet (IoMT)
2009. aastal tõi üks San Francisco idufirma nimega Healthy Metrics Research, Inc turule kantava liikumisanduri. Toode osutus koheselt menukaks. Vaid mõni kuu pärast esmaesitlust nimetas ettevõte end oma lipulaevaks saanud toote järgi ümber ja nii sündiski Fitbit.
Esialgne seade oli lihtne ja tagasihoidlik, sisuliselt oli tegemist sammulugejaga. Kuid juba mõne aastaga lisandusid võimalused jälgida pulssi, pidada toidupäevikut ja seada personaalseid treeningeesmärke. Bluetoothi kaudu mobiilirakendustega ühildumine pakkus veelgi rohkem võimalusi. Kõik selleks, et seadme kasutajad saaksid oma eluviiside ja toitumisharjumuste kohta hõlpsamalt ja mugavamalt järge pidada.
Tänapäeval koguvad Fitbiti-sarnased seadmed tohutul hulgal erinevaid terviseandmeid, mis võivad ühilduda nn meditsiinilise asjade internetiga ehk IoMT-ga (ingl Internet of Medical Things). See on tervishoiule spetsialiseeritud IoT-haru (ingl Internet of Things ehk nutistu), mis võimaldab kaugjälgida tervisenäitajaid, sealhulgas une kvaliteet, vere hapnikusisaldus, vererõhk ja veresuhkur.
Andurid ja monitorid on ühendatud võrku, mis kogub, analüüsib ja vajadusel edastab andmeid arstile või patsiendile endale. IoMT-ga võivad olla ühendatud ka kehasisesed seadmed nagu südamestimulaatorid või sisekõrvaimplantaadid.
Sellest tehnoloogiast on saanud oluline tööriist nii tavainimestele kui ka arstile. Nutikellad, aktiivsusmonitorid ja glükoosisensorid koguvad pidevalt andmeid ning loovad personaalse ülevaate tervislikust seisundist, ja seda kõike reaalajas. Kogutud andmetel on tohutu ennetav potentsiaal. Näiteks suudab mõne nutikella sisseehitatud pulsimõõtja tuvastada südamerütmihäireid, nagu kodade virvendus. See seisund võib ravimata jäädes viia insuldini. Kui seadmed on ühendatud kaugjälgimise süsteemidega, muutub tervishoid kättesaadavamaks ja ennetavamaks.
3. Genoomipõhine meditsiin ja geenitehnoloogia
Inimgenoomi kaardistamise projekt algas 1990. aastal ja jõudis ametlikult lõpule 2003. aastani. Selleks ajaks oli kaardistatud 92% meie DNA-st. Lõplik, katkestusteta geenikaart valmis alles 2022. aasta jaanuaris. Samas juhtus midagi suurt juba enne seda.
2012. aastal avastas rahvusvaheline teadlaste tiim, kuidas elusa organismi DNA-d täpselt ja sihipäraselt muuta. Selle töö tulemuseks oli CRISPR-Cas9. See on meetod, mis muutus kiiresti üheks biokeemia mõjukamaks (ja samas kõige vaieldumaks) leiutiseks. CRISPR võimaldab geenide muutmist nii täiskasvanutel kui ka embrüo arengufaasis, mis on tekitanud ülemaailmseid arutelusid geeniredigeerimise eetilisuse kohta.
Geenitehnoloogia suurim potentsiaal seisneb aga haiguste ennetamises ja ravis. Esialgsed uuringud on näidanud paljulubavaid tulemusi näiteks sirprakulise aneemia ja teatud pärilike pimedusvormide puhul. Samuti uuritakse, kas geenide sihipärane muutmine võiks tulevikus aidata ennetada selliseid haiguseid nagu südame-veresoonkonna tõrked või isegi Alzheimeri tõbi, enne kui need üldse avalduda jõuavad.
d on ühendatud kaugjälgimise süsteemidega, muutub tervishoid kättesaadavamaks ja ennetavamaks.
4. Eksoskeletid, proteesid ja implantaadid
Abistavad tehnoloogiad on viimastel aastatel oluliselt muutnud liikumispuudega inimeste elu. Eksoskeletid ehk kantavad robotseadmed, mis toetavad või asendavad keha liikumisvõimet, võimaldavad näiteks selja- või vaagnavigastusega inimestel taas seista, kõndida ja isegi treppe kasutada.
Esimene toimiv eksoskelett esitleti 2011. aastal. Seda juhiti randmele kinnitatud seadmega, mis võimaldas kasutajal teha liigutusi, mida tema keha iseseisvalt enam ei suutnud. 2019. aastaks oli tehnoloogia arenenud nii kaugele, et see suutis lugeda kasutaja ajutegevust ja „tõlkida“ selle füüsilisteks liigutusteks. Tegu oli justkui mõtte abil juhitava liikumisega.
Ka proteesid on jõudnud uuele tasemele. Tänapäevased tehiskehaosad suudavad reageerida lihasimpulssidele ja mõtetele, võimaldades liikumist, mis on täpsem, sujuvam ja loomulikum kui kunagi varem.
Implantaadid taastavad peale füüsilise võimekuse ka tajusid ja elundite talitlust. Sisekõrvaimplantaadid aitavad kuulmispuudega inimestel taas helivõnkeid tajuda. Nutikad südamestimulaatorid kohandavad südamerütmi reaalajas vastavalt organismi vajadustele. Uuemad seljaimplantaadid on aidanud halvatud inimestel taas kõndima hakata. Neurotehnoloogia arendusettevõtted, näiteks Neuralink, katsetavad juba ajju siirdatavaid kippe, mis võimaldavad tulevikus toetada nii liikumist kui kognitiivseid funktsioone.
Need arengud parandavad liikumisvõimet, suurendavad iseseisvust, taastavad enesekindlust ja tõstavad elukvaliteeti.
5. Tehisintellekt ja personaalmeditsiin
Tehisintellekt (TI) muudab põhjalikult seda, kuidas me haigusi diagnoosime ja ravime. Miljonite meditsiiniliste andmekogumite põhjal treenitud algoritmid suudavad näiteks vähirakke tuvastada vähemalt sama täpselt, ja isegi kiiremini, kui kogenud spetsialisti silm. Lisaks aitab TI teadlastel leida uusi ravimikandidaate oluliselt kiiremini kui traditsioonilised meetodid võimaldasid.
Personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin on inimese geneetilist ja muud eripära arvestav haiguste ennetus ja ravi
Üks kõige olulisemaid tehisaru rakendusviise on personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin. Selle keskmes on iga patsiendi unikaalsus: geneetilised andmed, elustiil ja terviselugu. Tulemuseks on see, et haigust ei ravita ühtmoodi kõikide patsientide puhul, vaid raviplaan kohandatakse konkreetse inimese bioloogilise profiili järgi.
Eriti oluline on see näiteks vähi puhul. Sageli koosneb ravi raskest kombinatsioonist: operatsioon, kiiritus ja keemiaravi. See on organismile kurnav ja tulemused ei ole alati püsivad, sest sageli on kasvaja vaid avalduv sõmptob, mitte haiguse tegelik allikas. Siin tulebki appi TI võimekus näha „sügavamale“, teisisõnu analüüsida haigusmustreid, koondada geneetiline info ja leida seoseid, mida inimmõistus ei suuda hoomata.
Tehisintellekt suudab töödelda miljoneid diagnostilisi pilte, näiteks röntgen- ja MRI-skaneeringuid, sama täpselt kui spetsialistid, ent suuremas mahus ja väsimatult. Kui see tehniline võimekus ühendada teadmistega inimese genoomist, saame tulemuseks kvaliteetsema, kiirema ja personaalsema ravi.
Personaalmeditsiin võtab iga patsiendi geneetilist eripära arvesse, et leida kõige tõhusam ravi just tema jaoks. TI kasutab seda infot koos teadmistega ravimitest, et soovitada sobivaimat toimeainet ja annust. Tehisaru saab abiks olla ka ravi elluviimisel, aidates patsiendil meeles pidada ravimite võtmise aegu, hallata retsepte ja panna kinni aeg korduvale vastuvõtule.
Samas kaasneb uute tehnoloogiatega õigustatud mure: kas need hüved jõuavad kõigini? Personaalmeditsiin nõuab kallist infrastruktuuri, mida paljudel riikidel, eriti madalama sissetulekuga piirkondadel, pole võimalik luua. Geeniteraapia, tüvirakuhooldused või ajuimplantataadid pole sugugi odavad. Kas need jäävad ainult jõukamatele kättesaadavaks?
6. Tüvirakuravi ja elundite taastootmine
Tüvirakkude uurimine on viimase kümnendi jooksul teinud märkimisväärseid edusamme. Kui varem tundus, et neid rakke saab rakendada vaid laboritingimustes, siis tänaseks on nad leidnud tee ka kliinilisse praktikasse. Alates naha, sarvkesta ja kõhre kasvatamisest kuni seljaaju vigastuste ja isegi südamelihase taastamiseni.
Tüvirakud on ainulaadsed, kuna neil on võime areneda erinevateks rakutüüpideks, näiteks närvirakkudeks, lihasrakkudeks või nahaepiteeliks. See muudab nad eriti väärtuslikuks juhtudel, kus kahjustatud kude vajab taastamist või asendamist.
Rakk, mis on võimeline jagunemise teel ennast taastootma ning millel on võime areneda mitmeks erinevaks rakutüübiks, et taastada kahjustatud kudesid.
Regeneratiivmeditsiini suureks fookuseks on peale rakkude, kudede ja elundite taastamisele ka tuleviku ravistrateegiad. Näiteks uuritakse, kuidas saaks tüvirakke programmeerida selliselt, et need suudaksid „parandada“ geeni tasandil haigusi põhjustavaid defekte.
Ent koos lootusrikaste arengutega kaasnevad ka eetilised küsimused. Kust tüvirakud pärinevad? Kas neid võib kasutada juba embrüostaadiumis? Kas tulevikus võiksime kasvatada siirdamise eesmärgil terveid organeid? Selliste küsimuste pärast on regeneratiivmeditsiin parasjagu teaduse ja bioeetika ristumiskohas.
Mis ootab meditsiinivaldkonnas ees?
Käesoleva sajandi suurimad läbimurded meditsiinis on juba muutnud lugematul hulgal inimeste elusid. Ja see on alles algus. Teaduse ja tehnoloogia edenedes võime oodata veelgi märkimisväärsemaid arenguid, nagu laboris kasvatatud elundid või mõttejuhitud implantaadid.
Samas ei saa mööda vaadata väljakutsetest. Tüvirakuravi, geeniteraapia ja personaalmeditsiin on kallid. Kas need jäävad seetõttu vaid privileegitud üksikisikute kasutusse? Tõenäoliselt mitte. Ajalugu on korduvalt näidanud, et kui innovatsioon kord pead tõstab, jõuab see lõpuks ka laiemasse kasutusse. Küsimus on vaid selles, kuidas me seda protsessi suuname, et need lahendused oleksid kättesaadavad, taskukohased ja eetilised?
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
