Kas plaanid laulutundidega alustada? Väga hea valik! Enne, kui otsustad jääda ühe kindla muusikastiili juurde, tasub aga avastada, kui palju mitmekesiseid võimalusi tegelikult olemas on.
Igal žanril on oma eripära: korduvad meloodiamustrid, rütmid, harmooniad ja esitustehnikad. Nende katsetamine avardab nii sinu vokaaltehnikat kui ka muusikalist silmaringi, aidates paremini mõista, milleks su hääl võimeline on.
Mida mitmekesisem on su muusikaline palett, seda tugevama vundamendi lood. Erinevaid stiile proovides areneb su hääl paindlikumaks ning kujuneb välja isikupärane kõla, mis ei sõltu ühest kindlast žanrist. Julgus katsetada toob kaasa suurema vabaduse muusikalises eneseväljenduses.
Oleme selle tarbeks kokku pannud juhise, mis aitab sul orienteeruda erinevates muusikažanrites ja leida nende seast stiilid, mis sind tõeliselt kõnetavad.
Miks tasub erinevaid muusikastiile proovida?
Võib-olla oled alati tundnud, et sul on justkui "rokihääl", või uskunud, et sobiksid ideaalselt popmuusikasse. Kuid tõde on see, et inimhäält ei saa lõplikult määratleda ühe stiili järgi. Hääl ei ole staatiline – seda saab arendada, kujundada ja kohandada erinevatesse muusikalistesse raamidesse.
Kui alustad laulmist, keskendu esmalt vokaaltehnika põhitõdedele: teadlik hingamine, kehaasend, häälepaelte säästlik kasutus ja selge resonants. Need oskused on universaalsed ja ülekantavad, mille baasil saad juba edasi keskenduda, et valida oma häälele sobivaim muusikastiil.
Näiteks pehme tämber (nt tenor või lüüriline sopran) ei välista rokkmuusikat, nagu ka jõuline hääl (nt bariton) ei tähenda, et klassikaline laulmine peaks jääma tahaplaanile. Hääle kvaliteet võib sobituda paljude erinevate stiilide nõudmistega – küsimus on tehnikas ja väljenduslaadis.
Mida rohkem erinevaid žanre katsetad, seda paremini õpid tundma nii oma häält kui ka muusika mitmekesist maailma. Laulmine ei ole ainult tehniline oskus, vaid ka loov tegevus, kus saad peegeldada oma isiksust, emotsioone ja meeleolu.
Klassikaline laul loob tugeva tehnilise vundamendi
Paljud lauljad alustavad just klassikalise laulu või ooperilaulmisega. Sellel on hea põhjus – klassikaline vokaaltreening õpetab häält teadlikult juhtima, andes lauljale kontrolli hingamise, tämbri ja ulatuse üle.
Ooperitehnikaga töötamine aitab arendada häält sügavuti ning loob tugeva aluse, millele saab toetuda ka teistes stiilides. Klassikaline taust ei pea tähendama, et jäädki selle juurde – pigem annab see sulle tööriistad, mida saab kasutada kõikjal.
- Arendab hääleulatust ja resonantsi
- Parandab kehatunnetust ja kontrolli hingamise üle
- Annab tugeva tehnilise baasi ka teiste stiilide jaoks
Oluline on siiski vältida stiililist kinni jäämist. Klassikaline laulmine on oma olemuselt distsiplineeritud ja nõuab kindlat esteetikat, kuid see ei tähenda, et teised väljendusviisid oleksid vähem väärtuslikud. Häält saab käsitleda kui instrumenti, millel mängitakse erinevat muusikat – olenevalt soovist ja kontekstist.
Kui sind köidavad pigem elektroonilised kõlad, soul või Ladina-Ameerika rütmid, ei ole klassikaline taust takistuseks. Vastupidi – see võib anda sulle eelise.
Sinu laulude valik ei pea kuuluma ainult ühte žanrisse. Mida rohkem sa katsetad, seda rohkem avastad nii muusika mitmekesisust kui ka omaenda vokaalseid võimekuse piire ning saad aimu, milline laulmisstiil sulle sobib.
Vokaaltehnika eri muusikastiilides
Erinevad muusikažanrid eeldavad eri rõhuasetusi vokaaltehnikas, mis mõjutavad nii esituslaadi kui ka hääle kasutamist. Näiteks:
- Klassikalises laulus hinnatakse resonantsi, selget fraseerimist ja ulatust. Laulja peab suutma projitseerida häält ilma mikrofonita, mis nõuab tugevat toetust ja täpset tehnikat. Sageli kasutatakse legato’d (sidusat laulmist), mis eeldab kontrollitud hingamist ja ühtlast tooni.
- Džässis lubatakse suuremat vabadust. Tüüpilised on improvisatsioon, glissando’d, fraaside väänamine ja tämbrimäng. Laulja võib siin vabamalt varieerida rütme ja meloodiaid, mis tähendab, et vokaaltehnika peab võimaldama kiiret kohanemist.
- Popmuusikas loeb enim isikupärane tämber ja emotsioon. Siin ei ole esmatähtis hääle tugevus või ulatus, vaid see, kuidas laulja oma häälega lugu jutustab. Peamine tööriist on fraasitus ehk kuidas muusikaline mõte „lahti rullub”.
- R&B-s ja soul'is tulevad esiplaanile vokaalkaunistused (vibes, runs), soojus ja dünaamika. Laulja peab suutma liikuda väga sujuvalt ühelt noodilt teisele, säilitades samal ajal selguse ja emotsiooni.
- Rokkmuusikas hinnatakse sageli toorest, mõnikord isegi krõbedat kõla ja tugevat energiat. Häälele võidakse meelega lisada "grit'i" ehk kerget kähinat või pinget, mis annab esitusele jõulisuse. See eeldab tugevat vokaalset vastupidavust ja teadlikkust, et vältida häälepaelte kahjustamist.
Kuigi tehniline alus – nagu hingamiskontroll, häälepaelte töö ja kehahoiak – on kõigis žanrites sarnane, määravad just need stiilispetsiifilised nüansid ära, kuidas hääl igas žanris mõjub ja kõlab. Seetõttu ongi mitmekesine harjutamine ja erinevate stiilide proovimine parim viis vokaalse paindlikkuse ja isikupärase stiili arendamiseks.
Kuidas erinevaid stiile harjutada?
Uute muusikastiilide katsetamine on põnev ja arendav, kuid võib tunduda esialgu veidi hirmutav. Kust alustada? Kuidas teha nii, et harjutamine oleks mitmekülgne ja tõhus?
Alusta endale tuttavast laulust, kuid proovi seda esitada erinevates stiilides. Näiteks võta üks popballaad ja laula seda džässilikult – muuda fraasitus vabamaks, venita rütmi ja lisa tämbrimänge. Või võta tuntud rahvalaul ja esita see soul'i võtmes, rõhutades emotsiooni ja kaunistusi.
Kuula teadlikult erinevaid esinejaid ja pane tähele, kuidas nad oma häält kasutavad. Milline on nende kõla? Kuidas nad rõhutavad sõnu? Millist dünaamikat nad kasutavad? Seda võib teha näiteks artistidega nagu Adele (pop), Aretha Franklin (soul), Freddie Mercury (rock), Luciano Pavarotti (klassika) või Billie Eilish (indie/pop).
Praktilised nõuanded:
- Loo stiilide harjutusnädalad – pühenda iga nädal (või kuu) kindlale žanrile.
- Salvesta end ja kuula oma esitust – see aitab detaile ja arengut paremini märgata.
- Laula koos taustmuusikaga või karaokeversioonidega, et harjutada rütmitunnetust ja esinemisjulgust.
- Katseta eri esitustehnikatega – pehme ja õhuline tämber, tugev ja metalline toon, emotsionaalne vibrato või selge staccato.
- Tööta koos juhendajaga, kes tunneb erinevaid stiile ja oskab anda tagasisidet.
Mida julgemalt katsetad, seda rohkem hakkad märkama, millised stiilid sulle loomupäraselt sobivad – ja millised pakuvad huvitavat väljakutset.
Muusikažanrite põimumine
Tänapäeva muusikastiilid ei ole enam puhtad ja piiritletud. Väga paljud neist on sündinud eri žanrite segunemisel. Gospel, soul, poprokk, hiphop, jazz-fusion on kõik näited sellest, kuidas muusikastiilid loovad uusi tähendusi, kui neid omavahel põimida.
Žanrite segunemine sai hoo sisse 20. sajandil koos salvestustehnoloogia arenguga ning globaliseerumisega. Internet ja voogedastusplatvormid on veelgi rohkem hägustanud traditsioonilisi piirjooni.
Näiteks gospel on pärit klassikalise vokaaltehnika ja džässi ristteelt. Soul, mis arenes gospelist ja džässist, põimib endas hiljem ka bluusi mõjutusi. Popmuusika on paljuski saanud alguse rokkmuusikast, kuid aja jooksul on sinna lisandunud mõjutusi ladina muusikast, elektroonikast ja isegi maailmamuusikast.
Näiteks kombineeris bänd Sweetbox oma hittloos barokkhelilooja Johann Sebastian Bachi meloodiaid ja 90ndate aastate räpilikku esitust. Noa ja Cheb Khaled tõid John Lennoni „Imagine’i“ töötlusse Põhja-Aafrika rahvamuusika kõla, luues popi ja rai unikaalse sulami. Samamoodi segab näiteks Lindsey Stirling oma loomingus klassikalist viiulimängu elektroonilise tantsumuusikaga.
Sellised töötlused pakuvad alustavale lauljale põneva võimaluse katsetada oma vokaalseid oskusi väljaspool tavapärast mugavustsooni. Võta mõni armastatud laul ja tee sellest oma versioon. Otsi uusi rütme, tämbreid ja esituslaade, kuna just sellistes katsetustes sünnib sinu isikupärane lauljalik käekiri.
Leia oma kõla
Laulmisega alustades tasub endalt küsida: milline muusikastiil sobiks mulle kõige paremini? Alustuseks mõtle sellele, millist muusikast sa naudid, milliste esinejate looming sind enim kõnetab ning milline on su iseloom.
Kui saad musitseerides olla omas elemendis, on ka esitus loomulikum ja nauditavam. Lõppude lõpuks ongi see kõige olulisem – et laulmine pakuks elamust nii esitajale kui ka kuulaja(te)le.
Endasse sisse vaatamine atab sul mõista, mis sind inspireerib, kes on sinu lemmikartistid ja millised on su peamised muusikalised mõjutused. See on hea lähtekoht, et suunata end žanrite poole, mis sinu isiksusega kõige paremini kokku sobivad.
Katseta julgelt eri stiile. Proovi näiteks mõnda kantrilaulu, seejärel bossa nova või ladina rütmidega lugu. Avasta iga kord midagi uut nii oma hääle kui ka iseenda kohta.
Muusikaline identiteet ei pea olema püsiv. Hääl muutub ajas, nagu ka maitse ja isiklikud eelistused. Võib-olla kõnetab sind nooruses pigem pop ja ballaadid, aga hiljem avastad enda jaoks jazz'i või indie. Ole avatud muutusele – see ongi loomulik osa lauljaks kasvamisel.
Whitney Houston alustas laulmist kirikus, kus ta esitas gospelmuusikat. Hiljem sai temast üks popmuusika suurimaid staare. Tema vokaaltehnika, mis ühendab klassikalist kontrolli ja R&B kaunistusi, on siiani paljude lauljate eeskujuks.
Heaks inspiratsiooniallikaks on ka uus muusika, mida kuuled raadiost või voogedastusplatvormidel. Nii saad avastada uusi stiile, mida varem võib-olla ei osanud kaaludagi – seda eriti tänapäeva muusika kuulamistrendide valguses, kus eri žanrite piirid hägustuvad ja kuulamisharjumused muutuvad kiiresti.
Mõni laulja jääb truuks ühele kindlale väljendusviisile, teised kombineerivad oma esitustes erinevaid tehnikaid ja kolmandad liiguvad mängeldes ühelt stiililst teisele. Rangeid reegleid siin ei ole.
Iga muusikastiil ammutab teistest inspiratsiooni
Enamik muusikastiile sünnib, nagu varemgi mainitud, erinevate žanrite põimumisel. Seda kinnitaks ka iga kogenud lauluõpetaja. Tehnikaid ei ole kunagi liiga palju ja erinevate žanrite katsetamine on parim viis lauljana arenemiseks.
Klassikaline ja poplaul tuginevad sageli samadele tehnilistele alustele. Ent tämber, fraasitus ja vokaalne karakter kujundavad lõpuks selle, kuidas hääl mõjub. RnB rõhub kaunistustele, pop isikupärasele tämbrile, ooper ulatusele ja jõulisusele.
Alusta alati vokaaltehnika põhialustest. See aitab sul luua õige kõla ning kaitsta häälepaelu ülekoormuse eest. Kui tehniline baas on paigas, saad õppida, kuidas oma häält vastavalt žanrile adapteerida.
Erinevates muusikastiilides kätt proovides arendad endas mitmekülgsust, mis avab ukse järjest enamatele eneseväljendusvõimalustele. Katseta, avasta ja naudi protsessi. Funk, punk, soul, disko, R&B – iga uus stiil lisab sinu muusikalisele käekirjale värvi ja sügavust.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
