Laulmine on üks kõige isiklikumaid ja samas universaalsemaid kunstivorme. Kui hakkad laulmisega tõsisemalt tegelema, siis kerkib peaaegu alati küsimus: milline laulmisstiil mulle sobib? Mõni hääl särab popmuusika meloodilises lihtsuses, teine jõuab oma täit potentsiaali alles siis, kui kõlab jazz’i vabaduses, rock’i energiates või klassikalise muusika täpses vormis.
Muusikamaailm on tohutult mitmekesine ja selles peitub omaette väljakutse: valikute rohkus võib tekitada segadust. Kui sulle meeldib kuulata nii rokki kui ka räppi, klassikat ja elektroonilist muusikat, siis kuidas otsustada, millises žanris hakata lauljana end arendama? Vale žanri valik võib muuta laulmise raskeks ja isegi eemaletõukavaks, samas kui õige stiil laseb häälel särada ja tekitab rõõmu iga noodiga.
Selle artikli eesmärk on aidata sul paremini selgusele jõuda. Toome välja praktilised sammud, alates hääleulatuse määramisest ja isiklike muusikaliste eelistuste kaardistamisest kuni sobivate laulude valimiseni. Samuti vaatame, kuidas sinu iseloom, emotsioonid ja isegi pillivalikud võivad anda vihjeid sellele, milline muusikažanr sobib sulle laulmiseks kõige paremini.
Muusikaliste eelistuste kaardistamine
Enne kui asud uurima, milline laulmisstiil sinu häälele kõige paremini sobib, tasub mõelda lihtsale küsimusele: millist muusikat sa kõige rohkem kuulad? Sageli peituvad vastused juba meie igapäevastes valikutes.
Kui sind tõmbab energilise roki poole, võib see viidata, et ka lauldes naudid hoogsat ja võimsat väljendust. Kui eelistad rahulikku folki või akustilist muusikat, siis võib sinu hääl kõige paremini kõlada intiimsemas ja emotsionaalsemas žanris.
Muusikaline maitse ei ole ainult kuulamise küsimus, vaid ka emotsioonide peegel. Mõtle, millised lood panevad sind alati kaasa laulma või millised meloodiad tõmbavad sind tagasi ikka ja jälle. Kas sind liigutab pigem lugu, kus on tugevad ja sisukad sõnad, või muusika, kus meloodia ja harmoonia loovad erilise õhkkonna? Need valikud annavad vihjeid ka sellele, millises žanris sul võiks olla kõige loomulikum laulda.
Praktiline harjutus on panna kirja oma viis lemmiklugu ja proovida analüüsida, mis neid ühendab. Kas neil on sarnane rütm, meloodia või emotsioon?
Kui näiteks kõik lood kipuvad olema ballaadid, võib see tähendada, et sinu hääl ja isiksus sobivad hästi aeglasematesse, väljendusrikkamatesse stiilidesse. Kui aga esile kerkivad pigem tempokad ja jõulised lood, siis võib sinu energia sobida paremini rock’i, funk’i või isegi hiphopi lavalisse väljendusse.
Muusikaliste eelistuste jälgimine ei anna küll lõplikku vastust, kuid see loob tugeva lähtekoha. Kui tead, mis sind kuulajana köidab, on palju lihtsam mõista, millises populaarses muusikažanris võiksid lauljana ennast koduselt tunda.
Küsi endalt näiteks:
- Millised lood panevad mind alati kaasa laulma?
- Kas mind köidab pigem meloodia, rütm või laulu sõnum?
- Kas ma otsin muusikast energiat või rahu?
- Millised žanrid on minu playlist'is enim esindatud?
Vastused nendele küsimustele aitavad paremini mõista, millised stiilid sinu loomusega kõige paremini haakuvad.
Muusikažanri ja isikupära seos
Kuigi laulmine on tehniline oskus, on see sama palju seotud ka sinu iseloomu ja eneseväljendusega. Tihti sobib mõni muusikastiil paremini mitte ainult sinu hääleulatusele, vaid ka sellele, milline inimene sa oled. Kas armastad tähelepanu keskpunktis olemist või naudid pigem vaiksemat loomingulist protsessi? Kas sulle sobib improviseerimine või eelistad struktureeritud, ette valmistatud esitusi?
Näiteks võib introvertsem inimene tunda end kõige loomulikumalt akustilises folkmuusikas, ballaadides või indie-popis, kus laulude sõnum ja emotsioon kannavad suurt osa esitusest. Ekstrovert aga võib leida rõõmu žanritest, mis pakuvad tugevat lavaenergiat – näiteks rock, funk või muusikateater.
See on ühtlasi ka suurepärane võimalus avastada muusikat, millest sa võib-olla varem teadlik ei olnud. Võib-olla mõjub Vivaldi „Neli aastaaega” sulle kui sõõm värsket õhku või panevad afrobeati energilised rütmid su keha tahest tahtmata liikuma. Seda ei saa teada enne, kui oled proovinud.
Millised helid sind kõige rohkem köidavad? Kas need on süntesaatori futuristlikud kõlad või hoopis trummikomplekti toores energia? Kas pead olulisemaks laulusõnu või pigem meloodiat? Millised on su lemmikartistid ja -bändid? Kas tunned ennast kodusemalt Beethoveni ja Debussy loomingus või kuulad pigem tänapäevast elektroonilist muusikat?
Kõik need küsimused aitavad sul samm-sammult jõuda arusaamani, milliseid muusikastiile võiksid katsetada. Nende kaudu võib selguda, et su süda kuulub popmuusikale, punkrokile, elektroonilisele muusikale – või miks mitte kõigile kolmele korraga.
Milline instrument sinu muusikalise loomusega sobib?
Selleks et oma muusikalist natuurit paremini mõista, tasub mõelda ka pillidele, mis sind kõige enam kõnetavad. On olemas teste, mis püüavad tuvastada, milline instrument võiks sinu isikupäraga kõige paremini kokku sobida – küsimused lähtuvad nii muusikalisest maitsest kui ka sinu iseloomust.
Tulemused võivad viidata, kas sobid pigem kitarristiks, pianistiks, trummariks, saksofonistiks või hoopis mõne teise pilli mängijaks. Edasi jääb juba sinu teha: uurida, milliste muusikastiilidega need pillid kõige tihedamalt seotud on, ja hakata julgelt katsetama.
- Kitarr seostub sageli rokiga, kuid on leidnud oma koha ka funk'i, reggae ja bluusi juures.
- Klaver on lahutamatu osa klassikalisest muusikast, poprokist, jazz'ist ja muusikalidest.
- Trummid annavad rütmilise jõu nii jazz'is, rokkmuusikas ja ka heavy metal'is.
- Saksofon särab eelkõige jazz'is, aga seda leiab ka prantsuse šansoonis ja bossa novas.
Selline test ei dikteeri sulle, mida sa kindlasti mängima peaksid, kuid võib olla inspiratsiooniallikas ning anda põnevaid ja kasulikke vihjeid, et sind õigele teele juhatada.
Hääleulatuse määramine
Kui soovid teada, milline laulmisstiil sulle sobib, siis kõige loogilisem koht, kust alustada, on sinu hääleulatus. See tähendab lihtsustatult seda, kui kõrgeid ja madalaid noote su hääl loomulikult saavutab.
Enamiku täiskasvanute hääleulatus jääb kahe kuni kolme oktavi vahele, kuid see ei määra veel, kui hea laulja keegi on. Palju olulisemad on toonitäpsus ja hääle kvaliteet – ning õnneks saab neid oskusi arendada peaaegu igaüks.
Iga inimese hääl on unikaalne, mõnel on madalam, teisel kõrgem tessituur. Pole „paremat” või „halvemat” häält, on lihtsalt erinevad vahendid, millega muusikat luua. Kui sa püüad laulda lause, mis jäävad sinu loomulikust hääleulatusest väljapoole, võib see tekitada ebamugavust ja liigset pinget.
Oma hääleulatust saad täiesti edukalt määrata kodus. Kõige lihtsam viis on kasutada YouTube’i videoid, mis aitavad sul oma vokaalset vahemikku leida. Otsi näiteks märksõnu "vocal range test for beginners". Tavaliselt mängib selline video järjest madalamaid või kõrgemaid klaverinoote ning juhendab, kuidas nendega kaasa laulda.
Enne katsetamist tasub alati teha lühike häälesoojendus ja hingamisharjutus. Seisa sirgelt, hinga sügavalt ning laula loomulikul hääletoonusel. Ära pingute üle – kui mõni noot ei tule välja, jäta see vahele.
Alusta madalatest nootidest ja laula vaikselt kaasa, kuni jõuad helini, mida enam ei suuda puhtalt hoida. See on sinu alumine piir. Seejärel liigu sama moodi kõrgemale – niipea kui heli muutub pingutatuks või ebastabiilseks, oled ületanud oma ülemise piiri. Tulemuseks on, näiteks, ulatus C3 kuni A4 – see on vahemik, milles saad mugavalt laulda.
Kui soovid, võid oma ulatuse põhjal ka määrata umbkaudse hääletüübi. Kõrgem ulatus võib viidata soprani või tenori häälele, madalam baritonile või bassile. Samas pole see kõige olulisem – tähtsam on, et tead oma vokaalseid piire ja oskad neid edaspidi arvestada.
Enamiku inimeste hääleulatus jääb kahe kuni kolme oktavi vahele.
Oma hääleulatust teades saad edaspidi valida lugusid, mis sobivad just sulle. See on oluline samm, mis aitab vältida hääle pingutamist ja toetab lauljana arengut – sõltumata sellest, millises žanris sa end leiad.
Kuidas valida laule, mis häält arendavad
Kui oled oma hääleulatuse teada saanud, kerkib järgmine küsimus: millised laulud mu hääletüübiga sobivad? Paljud alustavad oma lemmiklugudega, kuid need ei pruugi alati olla sobivad. Liiga keeruline või ulatuslik pala võib tekitada saamatu tunde, kuigi tegelikult pole probleem sinus, vaid loo valikus.
Hea viis sobiva repertuaari leidmiseks on teha väike analüüs:
- Pane kirja 10 artisti, keda sa kõige rohkem kuulad ja kelle muusika sind kõnetab.
- Seejärel küsi viielt sõbralt, et nad paneksid kirja 5 artisti, kellega sinu hääl ja isiksus nende arvates kõige rohkem sarnaneb.
- Kui sama artist kordub nii sinu kui ka sõprade nimekirjas, on see tugev vihje, et selle artisti repertuuar väärib edasist uurimist.
Oluline on siinkohal jääda realistlikuks. Näiteks Adele'i laulude emotsionaalne jõud ja vokaalne ulatus võivad ahvatleda, kui tema lood nõuavad väga tugevat kontrolli ja jõulist häält. Kui sinu hääl on pehmem või ulatus väiksem, võid tema lugude harjutamise käigus oma häält kergesti üle koormata.
Harjutamiseks vali esialgu lood, mis jäävad sinu loomulikku ulatusse, võimaldavad sul tunnetada laulu dünaamikat ja harjutada hingamist. Kui tunned end kindlalt, saad repertuaari järk-järgult laiendada. Just siin tasub ka teadlikult mõelda, kuidas leida sobiv muusikastiil, mis mitte ainult sobituks sinu hääleulatusega, vaid aitaks ka emotsionaalselt kasvada ja lauljana areneda.
Ära unusta, et sobivate laulude leidmine on avastusprotsess – mõni pala võib alguses tunduda keeruline, kuid aja ja harjutamisega võib see muutuda sinu trumpkaardiks. Katseta julgelt erinevaid lugusid ja kuula, kuidas su hääl neis kõlab ja mida see sinust kui lauljast esile toob.
Laulmiseks sobiva muusikažanri leidmine
Sobiva žanri leidmine ei toimu nipsust. See on pikem protsess, kus oluline roll on katsetamisel, tunnetamisel ja kuulamisel. Sinu isiksus, hääleomadused ja isegi meeleolu võivad mõjutada, millises muusikastiilis sa ennast kõige loomulikumalt väljendada suudad. On täiesti loomulik, kui see stiil ei selgu kohe – mõnikord kulub selleks kuid või isegi aastaid.
Mõni laulja leiab end ballaadidest, kus oluline on emotsioon ja detailne dünaamika. Teine tunneb end vabalt funk'i või roki rütmikas ja füüsilises energias. Kolmas naudib jazz'i paindlikkust ja neljas tunneb end koduselt muusikaliteatris, kus ühenduvad draama, süžee ja tehniline täpsus. Mõni aga avastab enda jaoks žanri, millele ta varem üldse tähelepanu ei pööranud, näiteks gospel, bossa nova või räpp.
Žanrivalik ei pea olema kindel ja lõplik otsus. See võib olla ka mitme stiili segu, mille vahel suudad navigeerida, toetudes eri soovitustele, kuidas sobiv muusikastiil leida – nii enda hääletüübile kui ka isiksusele vastavalt.
Tähtis on märgata, millistes stiilides sa ei pea pingutama ning tunned end vabalt ja ehedalt. Pane tähele, millised lood sind päriselt sütitavad, mitte ainult meloodia vaid tunde poolest, mis sind valdab, kui neid laulad.
Žanr ei ole kivisse raiutud. Sinu hääl, tehnika ja väljendusviis muutuvad ajas, seega luba ka muusikaeelistustel koos sinuga areneda. Oluline on kuulata oma häält, keha, reaktsioone ja tundeid.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
