Religioon on justkui mitmeharuline puu. Harude kaupa võime öelda, et religioone on palju, aga kui vaadata puud tervikuna, on religioon üks ja ühine.
Mahatma Gandhi
Ligikaudu 85% maailma elanikkonnast peab end mõne usundi järgijaks.1 Inimesed erinevatest usunditraditsioonidest leiavad oma religiooni õpetustest, kommetest ja praktikast lohutust ja suuniseid.
Kristlus on järgijate arvu poolest suurim religioon maailmas – kristlasi on üle 2,3 miljardi. Väärib esiletõstmist, et on ka teisi maailmareligioone, nagu islam ja hinduism, millel on kummalgi üle miljardi järgija. Budismil on üle poole miljardi järgija, moodustades umbes 6% maailma elanikkonnast.1
Kuna nii suur osa inimkonnast otsib elu juhtnööre kuskilt kõrgemalt jõult, ja seda isegi sekulaarsetes riikides, tasub erinevate usunditega üle maailma kindlasti tutvuda. Teadlikkus aitab kasvatada mõistmist, sallivust ja ühtsust meie mitmekesises kaasaegses ühiskonnas.
Valmistu harivaks ja silmaringi avardavaks rännakuks läbi maailmareligioonide!
Kristluse kujunemine ja levik
Kristlus on maailmas enimlevinud religioon, mille järgijaid leidub kõikidel mandritel. Selle mõju on tunda nii kultuuris, kunstis kui ka igapäevaelus, eriti Euroopas, Ameerikas ja Aafrikas. Statistiliset on ligikaudu iga kolmas inimene kristlane. Millal, miks ja kuidas kristlus alguse sai?
Kristlus põhineb Naatsareti Jeesuse õpetustel. Jeesus oli juudi päritolu rändjutlustaja, kes elas 1. sajandi alguses. Tema elu, surm ja õpetused andsid aluse täiesti uuele usulisele liikumisele.
Ent alles pärast Jeesuse hukkamist aastal 33 pKr, päeval, mida tunneme tänapäeval Suure Reedena, hakkas kristlik kogudus tõeliselt kasvama ja levima. Jeesuse apostlid ja jüngrid hakkasid aktiivselt kuulutama nn head sõnumit ehk Jumala sõna, mille aluseks olid Vana Testamendi tekstid ja Jeesuse enda õpetused.
Kristlik kogudus tekkis esimesel sajandil esialgu Jeruusalemmas ja selle ümbruses, kuid levis kiiresti ka teistesse piirkondadesse, hoolimata teiste juudi usujuhtide tugevast vastuseisust.
Aja jooksul jagunes kristlus mitmeks suunaks. Kõige suurema järgijate arvuga haru on katoliiklus (üle 1,33 miljardi inimese update+source needed). Lisaks on levinud protestantism, õigeusk ning väiksemad liikumised nagu baptism, metodism ja Jehoova tunnistajad. Igal harul on oma arusaamad ja kombestik, kuid kõiki ühendab usk Piiblisse kui püha raamatusse ning Jeesusesse kui Jumala Poega.
Piibel on läbi aegade enim trükitud ja levitatud raamat.
Kristluse sümbolite hulka kuuluvad rist ja kala, selle märgilisteks isikuteks on näiteks paavst ehk katoliku kiriku juht ning Martin Luther, protestantliku reformatsiooni käivitaja.
Kuna kristlusel on palju harusid, erinevad ka nende pühakojad. Enamik kristlasi kogunevad kirikutesse, Jevooga tunnistajad aga Kuningriigisaalidesse.
Kristlus on maailmareligioonidest ilmselt kõige tuntum ning selle traditsioonid ja õpetused pakuvad huvi ja uurimisvõimalusi ka neile, kes ei ole usklikud.
Islami usu ülevaade
Statistika ja erinevate uuringute põhjal on paljud teadlased samal arvamusel, et islamiusk möödub kristlusest järgijate arvu poolest 2070. aastaks ning saab maailmas enim järgitud usundiks.2
Aga kuidas islam üldse alguse sai?
Religiooni uurivad teadlased ja ajaloolased on jõudnud järeldusele, et islami juured pärinevad 7. sajandi algusese Meka ja Mediina linnadest. Islam tekkis ligikaudu 600 aastat pärast kristlust ning on tänapäeval praktiseeritavatest suurreligioonidest kõige noorem.
Islamiusu järgijad ehk moslemid peavad selliseid prohveteid nagu Jeesus, Taavet, Mooses, Aabraham, Noa ja Aadam islami eelkäijateks ja sellele alusepanijateks.
Prohvet Muhamed on islamiusu keskne kuju ning teda peetakse selle usu rajajaks. Just tema väitis, et ta sai inglilt ilmutuse, mis andis talle Koraani kirjutamiseks vajaliku tõuke. Koraan on moslemite jaoks kõige olulisem püha raamat ning seda peetakse Allahi sõnadeks, mis on Muhamedi kaudu vahendatud.
🕌 Islam (ar „Jumalale alistumine“) on religioon ehk ususüsteem, mille keskmes on usk ühte jumalasse ehk Allahisse.
🧕 Moslem (ar „see, kes alistub“) on inimene, kes järgib islamiusu õpetusi ja usub selle põhimõtetesse.
„Allah“ on araabiakeelne sõna, mis tähendab jumalat. Seega tähistab Allah islamiusus kogu universumi kõrgeimat ja ainsat jumalikku olevust.
Paljude jaoks on islam atraktiivne, kuna see pakub teed sisemise rahuni läbi jumaliku tahte järgimise. Islami põhiuskumused saame kokku võtta järgnevalt:
- Usk ühte ja ainsasse jumalasse ehk Allahisse
- Usk inglitesse
- Pühade raamatute – eelkõige Koraani ja Toora – tihe ja regulaarne tarbimine ja nende järgimine
- Usk jumala läkitatud prohvetitesse (nt Aabraham, Mooses, Jakob jpt)
- Vankumatu veendumus viimse kohtupäeva ja elu pärast surma olemasoludesse.
Peale nende peamiste uskumuste on moslemite jaoks tähtsad ka islami viis sammast, mis on nende jaoks igapäevaelu juhisteks. Need viis sammast, mida moslemid järgivad tasakaaluka ja sisuka elu eesmärgil, on järgmised:
- Šahada ehk usutunnistus
- Şalāh ehk viis korda päevas palvetamine
- Zakāh ehk annetused abivajajatele
- Şawm ehk paastumine (eriti ramadaani ajal)
- Hadž ehk palverännak Mekasse.
Lisaks kindlale usulisele vundamendile eühendavad moslemeid üle maailma veel ka visuaalsed ja kultuurilised sümbolid. Üks tuntumaid islami sümboleid on poolkuu ja tähe kujutis, mida võib leida valdavalt islamiusksete riikide lippudel (nt Türgi, Pakistan, Alžeeria, Tuneesia, Aserbaidžaan, Malaisia), mošeedel ja muudes avalikes kohtades.
Moslemid kogunevad palvetama mošeedes. Nende tähtsaim püha raamat on Koraan, millele järgevad Toora ja Zabur.
Islamiusu, prohvet Muhamedi ja Koraani kohta rohkem teada saamine aitab meil paremini mõista seda mitmetahulist ja üle maailma järgitud usku. Erinevate usundite tundime ei ole vaid faktide kogumine, vaid see on võimalus laiendada oma arusaamist inimkonna ajaloost, väärtustest ja kultuurilisest mitmekesisusest.
Hinduismi põhialused
Hinduism on peamiselt levinud sellistes riikides nagu India, Nepal, Mauritius ja osaliselt Indoneesias. Järgijate arvu poolest on hinduism suuruselt maailma kolmas religioon.
Hinnanguliselt on maailmas üle miljardi hindu, mis moodustab pea 15% kogu maailma rahvastikust.1
Hinduismi täpset algusaega on keeruline määratleda, kuid hindud võivad soovi korral uhkustada sellega, et just nende usk on maailma kõige vanim religioon. Selle juured ulatuvad rohkem kui 4000 aasta tagusesse aega.
Paljude teadlaste hinnangul sai hinduism alguse vahemikus 2300-1500 eKr, kuna nad usuvad, et hindu traditsiooni ja uskumused kujunesid välja Induse oru tsivilisatsioonis, mis asub tänapäeva Pakistani aladel. Paljud Hinduismi järgijad aga ei hooligi sellest, kuna nende jaoks ei ole usu algusel konkreetset aega –hinduism on nende jaoks alati olemas olnud ning selle kombed ja õpetused on igavesed.
Hinduismi teeb ainulaadseks see, et tegu pole üheainsa religiooniga, vaid mitmete traditsioonide ja filosoofiate kogumiga.
Hinduismi arengut on aja jooksul mõjutanud mitmed tähenduslikud ajajärgud, millel on hinduismi usundi kujunemisloos olnud oluline roll. Mainimist väärib kindlasti Veedade periood, mil koostati hinduismi kõige vanemad pühad tekstid ehk Veedad, mida loetakse ja tsiteeritakse ka tänapäeval nii rituaalides kui ka igapäevaelus. Samuti on olulised veel epoopiline, puraaniline ja klassikaline periood, mis kõik jätsid hindu maailmavaatesse ja rituaalidesse sügava jälje.
Hindusimi neli suurimat denominatsiooni on vaišnavism, šaivism, šaktism ja smartism.
Hinduism sisaldab mitmeid erinevaid voole ja õpetuslikke nüansse, kuid nende kõigi esmane palvuse koht on tempel. Paljud templid on pühendatud kindlatele jumalatele, näiteks Kashi Vishwanathi tempel. Hindude jaoks on pühad paigad tihedalt seotud looduslike elementidega ning mütoloogiliste või ajalooliste sündmustega. Eriti olulised on Gangese jõgi ning sellised linnad nagu Vaanasi ja Rishikesh, mis on palverännakute sihtkohtadeks.
Hinduism on polüteistlik religioon, mis tähendab, et hindud tunnistavad ja austavad mitmeid jumalusi ja kangelasi. Tuntuimate hulgas on näiteks Višnu, Brahma, Rāma, Krišna ja Šiva.
Hinduismi üks kõige äratuntavamaid ja tähendusrikkamaid sümboleid on Om (või Aum). See on püha heli, mida hindud peavad universumi algheli kehastuseks.
Om on oluline osa meditatsioonist, palvetest ja rituaalidest, kandes endas sügavat vaimset tähendust. Hindud usuvad, et selle hääldamine loob jumaliku algallikaga ühenduse.
Om sümboliseerib kogu eksistentsi tervikut: minevikku, olevikku ja tulevikku. Paljud hindud alustavad ja lõpetavad oma palved või mantrad just selle sõnaga.
Hindude maailmavaade põhineb mitmetel kesksetel uskumustel:
- Samsāra ehk taassünni ring
- Karma ehk tegude tagajärgede seadus
- Dharma ehk kohustuste ja eluõiguse täitmine
- Looduse austamine ja kõikidest elusolenditest lugu pidamine.
Hinduismi kihiline ja mitmetasandiline olemus peegeldab maailmavaadet, kus kõik nähtused on omavahel seotud ja kantud sügavamast tähendusest. Selle religiooni olemusse süüvimine aitab mõista hinduismi rikkalikku sisemaailma ja kultuurilist sügavust.
Sissevaade budismi õpetustesse
Maailmas on üle 500 miljoni budisti ehk teisisõnu ligi 7% kogu maailma rahvastikust.1 Budism on levinud eelkõige Sri Lankal ja paljudes Kagu-Aasia riikides. Budism ühendab endas mitmekesiseid uskumusi, traditsioone ja vaimseid praktikaid.
Budism pole küll nii vana kui näiteks Hinduism, kuid selle juured ulatuvad sellegipoolest 6. sajandi eKr teise poolde.
Budismi õpetused pärinevad Siddharta Gautamalt, kes sündis tõenäoliselt 563. aasta eKr Himaalaja mäestiku jalami lähedal. Tänu oma elukogemusele hakkas ta mõistma sügavamaid seoseid inimkannatuste taga ning ta märkas, et maine rõõm on pelgalt ajutine ning suudab kannatusi vaid pealiskaudselt maskeerida.
Pärast pikaajalist paastumist (peaaegu nälgimist) ja sügavat meditatsiooni jõudis Siddhartha Nirvaanani. Nii kutsuvad budistid seisundit, mis tähendab täielikku vabanemist kannatustest ning saavutatud on teadvuse kõrgeim seisund. Pärast seda hakati Siddhartat kutsuma Buddhaks ehk valgustatuks või virgunuks.
Buddha julgustas kõiki oma järgijaid samuti Nirvaana poole püüdlema ning tutvustas neile nelja õilsat tõde. Need on põhilistest budismi doktriinid, mida tänase päevani järgitakse.
Enamik budistlikke õpetusi keskendub kannatuste ületamisele ning sansaarasse, mis on lõputult korduva sünni, üksluise elu ja surma ahel. Sellest katkematust ahelast on võimalik vabaneda ainult Nirvaanasse jõudmise teel.
Dukkha: elu olemuseks on kannatus
Samudāya: kannatusel on põhjus
Nirodha: kannatust on võimalik lõpetada
Magga: on olemas kaheksaosaline tee, mis viib kannatusest vabanemiseni.
Kaheksaosaline tee kujutab endas elamise suunist, mis peaksid kõik pidevas kooskõlas olema. Need suunised ei ole tähtsuse järgi järjestatud:
- Sammā ditthi ehk õige vaade
- Sammā san̄kappa ehk õige kavatsus
- Sammā vācā ehk õige kõne
- Sammā kammant ehk õige tegu
- Sammā ājīva ehk õige eluviis
- Sammā vāyāma ehk õige püüdlus
- Sammā sati õige teadvustamine
- Sammā samādhi ehk õige keskendumine ja meditatsioon.
Lisaks paljudele õpetustele on budism äratuntav sellele omaste sümbolite ja traditsioonide poolest. Budistid kogunevad templitesse ning nende püha tekstide kogu kannab nime pali kaanon. Budismi esinduslik sümbol on Dharmaratas ehk õpetuseratas, mille kaheksa kodarat tähistavat kaheksaosalist teed. Budismi ajaloost leiame ka selliseid tuntud vaimseid liidreid nagu Dalai-laama, kes on saanud rahvusvaheliseks sümboliks ka budistlikust maailmas väljaspool.
Budistide jaoks onkõik kohad, mis on Buddha eluga seotud, pühad. Neist neli olulisemat on:
- Lumbini, kus Siddharta Gautama sündis,
- Bodh Gaya, kus ta jõudis valgustatuseni,
- Sarnath, kus ta pidas oma esimese õpetuse ning
- Kushinagar, kus ta suri ja jõudis täielikku Nirvaanasse.
Need kohad on palverännakute peamised sihtkohad ning sümboliseerivad Buddha vaimset teekonda.
Judaismi põhiväärtused
Pärast maailma suurima religiooni uurimist on aeg vaadata lähemalt usku, millel on järgijaid küll vähem, kuid mille mõju on läbi aegade olnud (ja on siiani) märkimisväärne. Tegemist on judaismiga.
Judaismil on ligikaudu 15 miljonit aktiivset järgijat1 ning enamik neist elab Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Iisraelis. Tegemist on maailma kõige vanema monoteistliku usundiga. Judaismi juures küündivad enam kui 4000 aasta tagusesse aega.
Judaismi algus ulatub aega, mil Jumal sõlmis lepingu Aabrahami ja tema järeltulijatega. Jumal lubas neist teha väljavalitud ja püha rahva ning kinkida neile tõotatud maa. Religiooni ajaloolised juured on seotud muistse Kaananiga, mis on piirkond Lähis-Idas.
Judaism kui organiseeritud religioon kujunes välja 1. sajandil, kuid selle õpetus põhineb juba varasematel kommetel ja uskumustel, mida Iisraeli rahva seas järgiti. Juudi traditsioonides peetakse erakordselt tähtsaks piiblitegelasi, sh Aabraham, Iisak, Jaakob ning prohvet Mooses.
Judaismi põhitekstiks on Toora ehk viie Moosese raamatu kogumik, mis moodustab Vana Testamendi esimese osa. Just sealt pärinevad suurem osa usu seadustest ja moraaliprintsiipidest.
Tänapäeva juudid kogunevad sünagoogidesse. Need pole ainult palvepaigad, vaid ka kogukonna- ja õppekeskused. Judaismi püha geograafia keskendub eelkõige Jeruusalemmale ja Iisraelile. Nutumüür Jeruusalemmas on üks olulisemaid juudi palverännakute sihtkohti. Samuti peetakse pühaks Hebroni linna, kus asub Aabrahami haud (Patriarhide koobas) ning Safedi linna, mis on üks neljast juudi müstika keskuseks peetavast paigast.
Ajalooliselt ja kultuuriliselt olulised juudid, kes on üle maailma hästi tuntud, on näiteks Aabraham, Mooses, Albert Einstein ja Anne Frank. Judaismi tuntuimateks sümboliteks on seitsmeharuline küünlajalg menora ja Taaveti täht.
Juudid usuvad ühteainsasse Jumalasse kui kogu universumi loojasse ja hoidjasse. Juudi elustiili juures on väga oluline tema kogukond ja perekond. Näiteks veedetakse palju ühist aega, eriti tähtpäevade ajal (näiteks hingamispäev ehk sabat).
Maailma erinevate religioonide tundmaõppimine avardab silmaringi ja aitab mõista, kuidas teised inimesed elavad ja millest nad oma lootust ammutavad. See on teekond, mis rikastab igaüht, kes võtab vaevaks sellesse lähemalt süveneda.
Maailmareligioonide kokkuvõtlik ülevaade
Allolevas tabelis on esitatud ülalmainitud viie usundi ülevaade. Tabelis on visuaalselt mugavalt esile toodud nende põhilised tunnused ja eripärad, sealhulgas pühad teksid, jumalad või jumalik printsiip, sümbolid, tuntuimad esindajad ja/või järgijad ning pühad paigad.
| Tunnus | ✝️ Kristlus | ☪️ Islam | 🕉️ Hinduism | ☸️ Budism | ✡️ Judaism |
|---|---|---|---|---|---|
| Pühad kirjad | Piibel (Vana ja Uus Testament) | Koraan, Toora, Zabur | Veedad, Upanišadid, Bhagavad Gīta | Pali kaanon | Toora (viis Moosese raamatut) |
| Jumal(ad) | Üks Jumal (Isa, Poeg ja Püha Vaim kolmainsus) | Allah (ainus Jumal) | Paljud jumalad (nt Višnu, Šiva, Brahma) | Jumalust ei rõhutata, keskmes on valgustatus | Jumal (YHWH) |
| Sümbolid | Rist, kala (Ichthys) | Kuusirp ja täht | Om | Dharmaratas | Taaveti täht, menoraa |
| Usulised juhid | Paavst, preester, pastor, piiskop | Imaam, šeik | Guru, braahman | Munk, laama | Rabi |
| Olulised isikud | Jeesus, Martin Luther | Prohvet Muhamed | Mahatma Gandhi | Buddha (Siddharta Gautama), Dalai-laama | Mooses, Aabraham, Iisak, Jaakob |
| Palvepaigad | Kirik | Mošee | Tempel | Tempel | Sünagoog |
| Pühad kohad | Vatikan, Jeruusalemm, Betlehem | Meka, Mediina, Kaaba | Varanasi, Rishikesh, Kashi Vishwanathi tempel | Lumbinī, Bodh Gayā, Sārnāth, Kushinagar | Jeruusalemm, Hebron, Safed |
Ülaltoodud võrdlus aitab paremini mõista, kui rikkalik ja mitmekesine on inimkonna usuline pärand. See näitab, kuidas erinevad kultuurid on otsinud vastuseid suurtele küsimustele ning loonud ajas kestvaid tähendusi, mis ühikondi tänapäevani mõjutavad.
Viited
- World Population Review. Religious People by Country 2025. Kasutatud 21.04.2025.
- Wormald, Benjamin. 02.04.2015. The Future of World Religions: Population Growth Projections, 2010-2050. Pew Research Center. Kasutatud 21.04.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
