Kunagi peeti gangreeni tõttu jäseme maha saagimist ilma tuimestuseta tõeliseks meditsiiniliseks läbimurdeks – eriti veel siis, kui patsient operatsiooni üle elas. Samuti kuulus omal ajal innovaatiliste ravivõtete hulka trepanatsioon ehk kolju avamine spetsiaalse puuri abil. Tänapäeval nimetatakse seda protseduuri kraniotoomiaks ning seda tehakse vaid põhjaliku diagnostika järel ning eemaldatud koljuluu osa asetatakse hiljem tagasi.
Pikka aega keskendus meditsiin haiguse alistamisele, mitte patsiendi heaolule. See ei tähenda, et toonased arstid oleksid hoolimatud olnud, vastupidi. Hoolivust oli, lihtsalt teadmised ja tehnoloogilised võimalused ei võimaldanud patsiendikeskset lähenemist.
Tänasel päeval on pilt sootuks teistsugune. Meie käsutuses on tohutu teadmistepagas ravimite, keemiliste ühendite ja bioloogiliste protsesside kohta. See võimaldab arstidel teha teadlikke otsuseid ning pakkuda sobivaimat ravi peaaegu iga tervisemure korral. Meie käsutuses on tehnoloogiad, mis veel hiljuti tundusid kuuluvat ulmevaldkonda.
Tehnoloogia mõju meditsiinile toob endaga kaasa nii lootust ja innovatsiooni kui ka uusi väljakutseid:
- arutelud geenide muutmise eetika üle
- muutuv arusaam toitumise rollist tervises
- küsimus, milline peaks olema tulevikku vaatav personaalmeditsiin
- ning mõned viimase kümnendi kõige märkimisväärsemad meditsiinilised läbimurded.
Üheks kõige enam kõneainet pakkuvaks teemaks on saanud tehisaru (AI). Mida see võimaldab ja milliseid ohte see endaga kaasa toob? Kuigi paljud näevad AI-d sageli düstoopilises võtmes, tasub kõigepealt lähemalt uurida, milline on selle tegelik roll juba täna. Vaatame lähemalt, kuidas tehnoloogia laiemalt – ja tehisaru konkreetsemalt – kujundab meie arusaama tervishoiust.
Meditsiini areng käesoleval sajandil
Tutvu Alex Lewisega. Ühel 2013. aasta novembriõhtul läks ta magama, tundes, et hakkab vist haigeks jääma. Tegelikult oli tema organismi rünnanud bakteriaalne nakkus, millest arenes kiiresti välja sepsis. Tema elu päästmiseks tuli amputeerida kõik neli jäset, samuti nina ja huuled.
Alexi lugu on tähelepanuväärne mitte ainult haiguse ägeduse tõttu, vaid eelkõige selle poolest, millist rolli mängis tehnoloogia tema elu päästmisel. Vähem kui 24 tunni jooksul tuli amputeerida tema jalad ja vasak käsi. Sepsis kiire leviku tõttu viidi ta kunstlikku koomasse, et anda kehale võimalus võidelda.
Kui see oleks juhtunud kümme aastat varem, oleksid tema ellujäämisvõimalused olnud oluliselt väiksemad. Kuid robootika ja bioonika areng on võimaldanud Alexil taastada jäsemete funktsionaalsuse. Ja tulevikus, tehnoloogia arenguga käsikäes, ootavad teda ees veelgi täiuslikumad ja nutikamad proteesid, mis tema elukvaliteeti veelgi parandavad.
Ka engine jalgrattur Gert-Jan Oksam on elav tõestus sellest, mida kaasaegne meditsiin suudab. Mees, kes oli kümme aastat halvatud, kõnnib taas tänu aju ja seljaaju ühendavale topeltimplantaadile. Veel viis aastat tagasi oli ajusse paigaldatud seadmete abil võimalik taastada pimedate nägemine, kuid liikumisvõime taastamine oli veelgi keerulisem saavutus. See kõik sai võimalikuks viimase kümnendi teadusliku innovatsiooni toel.
Kas geenide muutmine on eetiline?
1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikheeliksi. Kolmkümmend aastat hiljem seostati Huntingtoni tõbi selle geneetilise päritoluga. Seitse aastat pärast seda tuvastasid teadlased, et ka vähiriskid peegelduvad inimese genoomis.
Need avastused muutsid meie arusaama haiguste tekkest. Juhusliku saatuse asemel ilmnes selge seos geenide ja tervise vahel. Teadmine, et inimese geneetiline kood võib teha ta vastuvõtlikuks kindlatele haigustele, oli tohutu edasiminek. See ärgitas lootust, et inimese genoomi tundmaõppimine võib viia haiguste ennetamise või isegi likvideerimiseni. Nii sündiski 1990. aastal Inimese Genoomi Projekt (Human Genome Project).
Ent ajaloolased, filosoofid, antropoloogid ja seadusandjad tõmbasid projektile kiiresti pidurit. Peaaegu sajand varem oli maailmas laineid löönud eugeenika liikumine, mille eesmärk oli luua geneetiliselt „täiuslik“ inimkond. See ideoloogia oli tugevalt läbi imbunud rassilistest ja klassipõhistest eelarvamustest ja hoiakutest ning selle tumeda pärandi tõttu on geenide muutmine tänaseni tundlik ja vastuoluline teema.
Ajaga koos on arenenud nii tehnoloogia kui ka ühiskondlik mõtteviis ning tänapäeval peetakse teatud juhtudel geneetilist sekkumist põhjendatuks. 1959. aastal avastati Downi sündroomi geneetiline põhjus, kuid sellele vaatamata ei peetud kromosoomi teadlikku muutmist eetiliselt vastuvõetavaks. Aja jooksul on konkreetsetele juhtudel hakatud geenmuutmist siiski aktsepteerima, kuid hiljutised sündmused on toonud geenide muutmise eetilisuse arutelu taas päevakorda.
Toitumise roll haiguste ennetamisel
Kui meie geenid määravad, millele me vastuvõtlikud oleme, siis toitumine mõjutab otseselt, kas ja kuidas need riskid avalduvad. Juba aastakümneid on meditsiiniringkonnad jaganud soovitusi, mida, kui tihti ja millistes kogustes süüa ja juua. Ometi muutub inimkond aina haigemaks ja ülekaalulisemaks.
Üks probleem on üldistatud nõuanded. Ilmselt on kuskil lahknevus selle vahel, mida soovitatakse süüa, ja selle vahel, mis tegelikult tervist toetab. Näiteks on teraviljade söömist peetud tervisliku dieedi aluseks väga kaua, kuid tihti ei täpsustada, milliseid teravilju eelistada ning kuidas neid töödelda, et need oma toiteväärtuse säilitaksid. Samal ajal on fookuses olnud see, kui palju me kaloreid tarbime ja kulutame.
Nõuanded kalorite kohta on tihti eksitavad, sest kõik kalorid ei ole võrsed1. Mõned on tühjad, teised aeglasemalt põlevad. Samuti reageerivad meie kehad erinevat tüüpi kaloritele erinevalt. Kalorite lugemine tähendab sageli, et unustame, milline on tegelik toitainete väärtus.
Eriti tugevalt on kannatanud rasvade maine. Tervislikel rasvadel on oluline roll nii füüsilise kui vaimse tervise hoidmisel. Paraku on aastakümneid kehtinud hoiak „sööd rasva = lähed paksuks“ viinud olukorrani, kus rasva teadlikult välditakse.
Tegelikkus on vastupidine, kuna uued uuringud kinnitavad, et rohkemate tervislike rasvade söömine võib kaalulangetust toetada. Veelgi enam, rasvarohked dieedid on seotud madalama vähi esinemissagedusega, sh eesnäärme-, rinna- ja jämesoolevähkidega. Kasulikud rasvad, mida oma toidulauale võiksid lisada, on:
Oomega-3 rasvhapped
Leidub rasvases kalas (nt lõhe, makrell), samuti lina- ja chia-seemnetes. Toetavad ajutegevust, vähendavad põletikke ja parandavad meeleolu.
Ühekordsed küllastumata rasvad
Allikad on oliiviõli, pähklid, avokaado. Aitavad säilitada südame tervis ja kontrollida vereesuhkru taset.
Polüküllastumata rasvad
Leidub päevalille-, soja- ja maisiõlis, aga ka pähklites ja seemnetes. Toetavad rakkude normaalset talitlust nin aitavad tasakaalustada kolesteroolitaset.
Tervislikud rasvad annavad põhjust ka vaimseks optimismiks. Need võivad aeglustada kognitiivsete võimete langust, ennetada vananemisega seotud mälukaotust ning isegi leevendada depressiooni. Arvestades, et arenenud ühiskonnad on üle 50 aasta olnud kalorivaatluse ja rasvavaba toitumise lummuses, on see kõik väga julgustav.
Samas on see kahtlemata ka mõtlemapanev. Südamehaiguste, II tüüpi diabeedi ja rasvumise levimus on käesoleva sajandi jooksul jõuliselt suurenenud. Samuti on kasvanud vaimse tervise probleemide ja depressiooni esinemissagedus. Alates 1990ndatest on sagenenud mitmed vähivormid, eriti rinna-, jämesoole-, neeru-, maksa- ja kõhunäärmevähk.
Uuringud kinnitavad, et toitumisel on haigustega selge seos, kuid see pole üks-ühele põhjus-tagajärg suhe. Meie keskkond mõjutab samuti meie tervist. Õhusaaste, mürkained ja füüsiline aktiivsus sõltuvad sellest, kus ja kuidas me elame. Nii nagu ka meie geneetiline profiil.
Nagu ka tehnoloogia mõju meditsiinile ei ole universaalne, ei saa ka toitumisnõuanded olla kõigile ühesugused. Selleks et ennetada haigusi ja toetada vaimset heaolu, tasub mõista, milliseid toitaineid sinu keha vajab.
Personaalmeditsiin ehk ravi, mis lähtub inimesest
Ühtsetele ravistandarditele toetuv meditsiin kipub sageli valima kõige agressiivsemad ravimeetodid. Kuid patsiendid on erineva kehaehituse, elustiili ja geneetilise taustaga. Paljud ei talu tugevat ravi. Ja vahel tuleb haigus lihtsalt tagasi.
Arstid ja õed on juba ammu tundnud frustratsiooni, kui ravi tulemuslikkus ei vasta ootustele. Operatsioon, keemiaravi või kiiritus võivad viia vähktõve taandumiseni, aga miks haigus sageli uuesti ilmneb? Keegi ei süüdista siinjuures meditsiinitöötajaid. Ent ehk on aeg keskenduda haiguse asemel patsiendile endale?
Seda põhimõtet järgibki personaalmeditsiin, mida toetab tehisintellektil (AI) põhinev lähenemine. See uurib kõigepealt inimest, eelkõige tema geneetilist profiili, toitumisharjumusi ja elukeskkonda. Alles seejärel otsustatakse, milline ravi võiks olla tõhusaim. See tehnoloogiline uuendus on ka filosoofiline muutus: patsient on haiguse olemusest tähtsam.
Näiteks olukord, kus patsiendil on kõrge vererõhk, veresuhkus ja triglütseriidid, lisaks rasvumine, eriti vööpiirkonnas. Tavaline meditsiiniline reageering on kirjutada välja mitu erinevat ravimit ja saata ta koju soovitusega kaalu langetada. Harva suunatakse patsient toitumisnõustaja juurde.
Selline sümptomite kombinatsioon viitab metaboolsele sündroomile ehk lihtsamalt öeldes elustiilihaigusele. Kuid osa metaboolseid häireid on geneetilise päritoluga. Ravimite määramine ilma inimese geneetilist ja keskkonnast tingitud tausta arvesse võtmata ei pruugi olla efektiivne.
Näeme taas, milline on tehnoloogia mõju meditsiinile: tehisaru abil saab patsiendi andmeid kiiresti analüüsida, välistada geneetilised põhjused ning suunata fookus tema elustiilile. Kui patsient kasutab nutikella või muud andurit, mis mõõdab tema liikumist ja kalorite tarbimist, võib AI jõuda kiiresti järeldusele, et probleemide tekkepõhjuseks on igapäevased harjumused.
Arstid on pidevalt ajapuudusest survestatud. Rohkelt patsiente, rohkelt raviotsuseid, rohkelt teadustööd. Kui vastuvõtuks on aega vaid paar minutit, saab AI olla väärtuslik abiline, mis võimaldab neid minuteid tõhustamalt ära kasutada.
Personaliseeritud tervishoid muudab arstide töö lihtsamaks ning annab ka inimesele endale võimaluse oma tervise eest rohkem ja teadlikkumat vastutust võtta. Nutiseadmete abil saad jälgida oma tervisenäitajaid ning jagada neid oma arsti AI-põhise platvormiga. Tulemuseks on diagnoos ja ravi, mis lähtuvad sinust, mitte ainult haigusest.
Viited
- Spell, Celia Smoak. 04.11.2016. There’s No Sugar-Coating It: All Calories Are Not Created Equal. Harvard Health. Kasutatud 27.05.2025.
Kas sulle meeldis see artikkel? Jäta hinnang
Laadin...
