Vähesed kirjandusteosed on jätnud nii pikaajalise ja laiaulatusliku jälje kui „Odüsseia“. Koletistest, laevahukkudest, maskeeringutest, kavalatest plaanidest ja sekkuvatest jumalatest tulvil eepos on sajandite jooksul inspireerinud arvukalt uusi lugusid ja tõlgendusi. Selle jätkuvat mõju võib näha nii James Joyce’i 1922. aasta romaanis „Ulysses“, mis toob Odysseuse teekonna motiivid 20. sajandi Dublinisse, kui ka Christopher Nolani värskes 2026. aasta ekraniseeringus.
Traditsiooniliselt vanakreeka luuletajale Homerosele omistatud „Odüsseia“ jutustab Ithaka kuningast Odysseusest, kes püüab pärast Trooja sõda koju naasta. Tema teekond viib ta üle ohtlike merede ja kummalistele saartele. Samal ajal seisavad Ithakal tema naine Penelope ja poeg Telemachos silmitsi teistsuguse ohuga: palee on kosilastest pungil, kes võistlevad selle nimel, et Odysseuse asemel troonile astuda.
Kui palju on sinul sellest teekonnast meeles? Vasta allolevatele küsimustele ja saa teada!
Test
Test :
Miks „Odüsseia“ tänapäeval endiselt asjakohane tundub?
Esmapilgul võib „Odüsseia“ tunduda seiklusloona sõdalasest, kes peab silmitsi seisma üleloomulike ohtudega. Koletiste ja nõiduse all peitub aga ka lugu koju naasmisest ning küsimusest, kas kodu saab pärast pikka eemalolekut üldse enam kunagi endine olla.
Odysseus ei ole veatu kangelane. Ta on vapper, veenev ja tark, kuid samal ajal ka uhke, salatsev ning teatud puhkudel hoolimatu.
Tema põgenemine Polyphemose koopast toob mõlemad iseloomujooned hästi esile. Öeldes kükloobile, et tema nimi on „Ei Keegi“, takistab Odysseus Polyphemosel teisi kükloope appi kutsumast. Ajendatud soovist oma erakordse saavutuse eest tunnustust saada, otsustab Odysseuys hiljem siiski avaldada oma pärisnime. Nutikus päästab Odysseuse, kuid uhkus annab Polyphemosele võimaluse paluda oma isal, Poseidonil teda karistada ja muudab kodutee veelgi raskemaks.
„Odüsseia“ autoriks peetakse traditsiooniliselt vanakreeka luuletajat Homerost, kellele omistatakse ka „Ilias“. Teadlased ei saa siiski kindlalt öelda, kas Homeros oli üks konkreetne ajalooline isik ega seda, kui suure osa eeposest kujundasid teised esitajad ja hilisemad toimetajad.
Eepos kasvas välja suulisest jutustamistraditsioonist, milles kreeka laulikud lõid ja esitasid publikule eepilisi lugusid. Teadlased arutlevad tänini selle üle, kuidas sellest pärimusest kujunes tänapäevani säilinud suuresti terviklik kirjalik teos. Seda arutelu nimetatakse sageli Homerose küsimuseks.
Eeposes langeb palju tähelepanu ka neile, kes Odysseust Ithakal tagasi koju ootavad.
Penelope, tema abikaasa, kasutab kosilastele vastu seismiseks nutikust, kannatlikkust ja kavalust. Telemachos, tema poeg, peab samal ajal arenema ebakindlast noormehest inimeseks, kes suudab aidata isal paleed tagasi võita.
Ka loo ülesehitus on tähelepanuväärselt keerukas. Eepos ei alga vahetult pärast Trooja sõja lõppu, vaid hetkel, mil Odysseus on juba aastaid kadunud olnud. Paljud tema kuulsaimad seiklused, sealhulgas kohtumised kükloop Polyphemose, Kirke ja sireenidega, jõuavad lugejani hiljem Odysseuse enda jutustatud lugudena suurema jutustuse sees.
„Odüsseia“ tegelaste spikker
| 👤 Tegelane | 🏷️ Kes ta on? | 📖 Roll loos |
|---|---|---|
| Odysseus | surelik | Ithaka kuningas ja eepose keskne kangelane, kes püüab pärast Trooja sõda koju naasta |
| Penelope | surelik | Ithaka kuninganna ja Odysseuse naine, kes kasutab kosilastele vastu seismiseks kannatlikkust ja nutikust |
| Telemachos | surelik | Odysseuse ja Penelope poeg, kes otsib teateid oma isa kohta ning aitab tal hiljem palee tagasi vallutada |
| Athena | jumalanna | Tarkusejumalanna ja Odysseuse peamine jumalik toetaja |
| Poseidon | jumal | Merejumal ja Odysseuse peamine jumalik vastane, kes takistab tema koduteed |
| Polyphemos | kükloop | Poseidoni poeg, kes vangistab Odysseuse ja tema kaaslased oma koopasse |
| Kirke | jumalanna ja nõid | Muudab osa Odysseuse kaaslastest sigadeks, kuid aitab hiljem tal teekonda jätkata |
| Kalypso | jumalanna ja nümf | Hoiab Odysseust Ogygia saarel ning pakub talle surematust, kui ta tema juurde jääb |
| Skylla | merekoletis | Elab kitsa mereväina kohal koopas ja haarab Odysseuse laevalt kuus meest |
| Charybdis | merekoletis | Tekitab Skylla vastaskaldal surmava keerise |
| Helios | jumal | Päikesejumal, kelle pühasid veiseid Odysseuse kaaslased keelust hoolimata tapavad |
| Eumaios | surelik | Odysseuse ustav seakarjus, kes pakub maskeerunud Odysseusele pärast tema Ithakale naasmist peavarju |
| Eurykleia | surelik | Odysseuse amm, kes tunneb ta ära jalal oleva armi järgi |
| Teiresias | surnu vaim | Surnud Teeba ennustaja, kellelt Odysseus küsib allmaailmas nõu oma kodutee kohta |
| Nausikaa | surelik | Faiaakide printsess, kes leiab merehätta sattunud Odysseuse ja aitab tal oma vanemate paleesse jõuda |
| Antinoos | surelik | Üks mõjukamaid ja agressiivsemaid kosilasi, kes on Odysseuse palee hõivanud |
Mitte ainult lugu koletiste alistamisest
Mõned „Odüsseia“ tähtsaimad hetked leiavad aset hoopis söögilaua ümber, lävepakul või voodi kõrval, mitte avamerel.
Kogu eepose vältel hinnatakse tegelasi sageli selle järgi, kuidas nad kohtlevad võõraid, külalisi ja kaitsetumaid inimesi. Lahked võõrustajad, nagu faiaagid, aitavad Odysseusel oma teekonda jätkata. Eumaios võtab võõra oma koju vastu, kuigi tal endalgi pole palju, mida jagada.
Kükloop Polyphemos käitub vastupidi: selle asemel et külalisi kaitsta, vangistab ja sööb ta nad ära. Ka kosilased rikuvad külalislahkuse tavasid, hõivates Odysseuse palee, kulutades tema vara ja koheldes tema perekonda lugupidamatult.
Ei. „Odüsseia“ ei põhine ajalooliselt tõendatud tõestisündinud lool. Odysseus, kükloobid, sireenid ja eepose üleloomulikud sündmused kuuluvad kreeka mütoloogiasse ning puuduvad ajaloolised tõendid selle kohta, et Odysseus oleks olnud reaalne isik.
Identiteet on loos sama tähtis kui koletised. Odysseus jääb ellu, kasutades valenimesid, maskeeringuid ja väljamõeldud elulugusid. Kui ta lõpuks Ithakale jõuab, ei ole kosilaste alistamine tema ainus katsumus. Ta peab oma tegeliku isiku avaldama ning seda lausa tõestama näiteks Telemachosele, oma teenijatele ja Penelopele.
Kuninga äratundmine toimub järk-järgult. Telemachos saab tõe teada pärast seda, kui Athena muudab Odysseuse välimust. Tema amm Eurykleia tunneb ära Odysseuse jalal oleva armi, mille ta nooruspõlves küttides sai. Odysseuse vananev koer Argos ei vaja aga mingit selgitust: ta tunneb oma peremehe kohe ära.
Penelope aga vajab rohkem tõendeid. Ithaka kuninganna ei usu pealtnäha võõrast lihtsalt sellepärast, et too näeb välja nagu Odysseus või väidab end tema olevat. Ta usub teda alles siis, kui mees kinnitab, et teab nende ühisest kodust ja abielust üksikasja, mida kellelgi teisel pole võimalik teada.
Mis on „Odüsseia“ tähtsamad teemad?
Kreekakeelne sõna nostos tähendab koju naasmist, eelkõige kangelase tagasipöördumist sõjast. Odysseuse teekond tagasi Ithakale kannab kogu eepose tegevust, kuid tema kojujõudmine tähendab enamat kui lihtsalt saarele jõudmist. Ta peab taasühinema oma perega, tõestama, kes ta on, ning taastama korra oma majapidamises.
Vanakreeka xenia ehk külalislahkuse tava määras kindlaks võõrustaja ja külalise vastastikused kohustused. Eeposes vastandatakse korduvalt neid, kes võtavad võõraid vastu ja kaitsevad neid, neile, kes külalisi halvasti kohtlevad või oma võõrustajaid ära kasutavad. Faiaagid ja Eumaios austavad neid tavasid, Polyphemos ja kosilased aga rikuvad neid.
Odysseus jääb ellu tänu sellele, et kontrollib, mida teised tema kohta teavad. Ta nimetab end „Ei Keegiks“, mõtleb välja lugusid oma mineviku kohta ning naaseb omaenda paleesse kerjuseks maskeerituna.
Odysseuse pikk eemalolek paneb proovile tema perekonna, teenijate ja alamate ustavuse. Penelope, Telemachos, Eumaios ja Eurykleia jäävad talle igaüks omal moel truuks, samas kui kosilased ja osa majapidamisest kasutavad tema puudumist enda huvides ära. Eepos tõstatab küsimuse: kuidas saab pärast aastaid kestnud teadmatust ustavust ära tunda ja tõestada.
Odysseus ja tema kaaslased kohtavad korduvalt jõude, mis ähvardavad nende tagasipöördumist edasi lükata või sootuks takistada. Lootosesööjad ahvatlevad unustusega, sireenid meelitavad meremehi oma laulu ja lubatud teadmistega ning Kalypso pakub Odysseusele surematust, kui ta tema juurde jääb. Need episoodid näitavad, kui keeruline on koduteele kindlaks jääda, kui vastamisi seisavad oht, iha või võimalus kõigest põgeneda.
Odysseus hindab tunnustust ja tahab, et tema saavutusi mäletataks. Maine on oluline osa tema kangelasidentiteedist, kuid võib teda ka ohtu viia. Pärast Polyphemose käest põgenemist avaldab ta kaaslaste hoiatustest hoolimata oma pärisnime, võimaldades kükloobil paluda Poseidonil teda karistada.
Ükskõik, kas mäletasid Odysseuse teekonna iga etappi või eksisid kusagil Kirke saare ja sireenide vahel, tasub „Odüsseia“ juurde ikka tagasi pöörduda. Jumalad ja koletised muudavad eepose põnevaks, kuid selle püsiv jõud peitub küsimustes perekonna, identiteedi, nutikuse, ustavuse ja kodu tähenduse kohta.
Nüüd on sinu kord: Odysseus seisab koduteel silmitsi koletiste, nõiduse ja jumalate karistustega. Millist katsumust tahaksid sina kõige rohkem vältida? Anna oma hääl ja vaata, kas teised lugejad arvavad samamoodi.
Millise Odysseuse teekonna katsumusega tahaksid kõige vähem silmitsi seista?
Viited
- Homer. The Odyssey. Perseus Digital Library, Tufts University. https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0136. Kasutatud 9. sept. 2026.
- British Museum. Who was Homer?https://www.britishmuseum.org/blog/who-was-homer. Kasutatud 9. sept. 2026.
- British Museum. The myth of the Trojan War. https://www.britishmuseum.org/blog/myth-trojan-war. Kasutatud 9. sept. 2026.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
