Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.
Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu“
Me kõik teame kedagi, kes Kuldvillakut vaadates esimesena õigesti vastab: ta teab Austraalia pealinna, oskab öelda, kes maalis „Tähistaeva“, ja teab sedagi, miks taevas sinine on. Ebamugavam küsimus on hoopis see: kas sina oled see inimene või piilud vastust otsides salaja telefoni? 🤫
On aeg see välja selgitada! Selles üldteadmiste viktoriinis ootab sind 20 küsimust ajaloost, teadusest, kunstist, geograafiast ja mujalt maailmast. Ükski neist pole võimatu, kuid mõni küsimus teeb üsna hästi selgeks, kes tõesti teab ja kes lihtsalt väga veenvalt pakub.
Kui kõik küsimused on vastatud, saad teada oma praeguse taseme: eksinud avastajast kuni tõelise viktoriinilegendini. Lisaks jääb loodetavasti külge mõni uus fakt, millega järgmises seltskonnas teadmisi näidata.
Ei mingit eksamipinget ega stressi. Ainult sina, sinu uudishimu ja 20 küsimust. Kas oled valmis? 👇🏻
Test
Test :
Vana-Kreekast Wikipediani: 2500 aastat üldteadmisi
Mõte sellest, et haritud inimene peaks tundma korraga mitut valdkonda, ulatub tagasi Vana-Kreekasse. Kreekakeelne väljend enkyklios paideia tähistas laiapõhjalist või terviklikku haridust ning sellest on pärit ka sõna „entsüklopeedia“ juured.
Kreeklaste jaoks ei tähendanud haridus ainult ühele erialale keskendumist. Oluline oli omandada teadmisi eri valdkondadest, näiteks muusikast, geomeetriast, astronoomiast ja retoorikast.
Keskajal kujunes sellest mõttest seitsme vaba kunsti süsteem. Need jagunesid trivium’iks, kuhu kuulusid grammatika, loogika ja retoorika, ning quadrivium’iks, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia.
Huvitaval kombel pärinevad nii trivium kui ka ingliskeelne trivial samast ladinakeelsest juurest, mis viitas algselt kolme tee kohtumiskohale. Hiljem hakkas trivial tähistama midagi üldlevinut või argist. Tänapäeval on ka laensõna „triviaalne“ eesti keeles igati kasutusel.
See, mida tänapäeval nimetame trivia’ks, ongi suuresti kogum väikseid teadmisi ja fakte, mida paljud inimesed tunnevad.
18. sajandil astus teadmiste levik suure sammu edasi, kui Denis Diderot, Jean le Rond d’Alembert ja nende kaastöölised koostasid mahuka Encyclopédie. Selle eesmärk oli koondada ja levitada teadmisi võimalikult laiale lugejaskonnale. Paar sajandit hiljem mahub samalaadne teadmistevaramu meie taskusse.
5. saj. eKr
Kujuneb „enkyklios paideia“
Vana-Kreekas hakatakse haridust käsitlema teekonnana läbi eri teadmiste valdkondade.
9. sajand
Seitse vaba kunsti
Euroopa hariduskorraldus kujuneb trivium’i ja quadrivium’i ümber.
1751
Ilmub „Encyclopédie“
Diderot ja d’Alembert hakkavad koondama oma aja teadmisi mahukasse entsüklopeediasse.
2001
Käivitatakse Wikipedia
Veebientsüklopeedia loomisse saab esimest korda ulatuslikult panustada lai kasutajaskond.
Miks me naudime uute faktide õppimist?
Siin läheb asi eriti huvitavaks: õppimine võib olla aju jaoks iseenesest tasuv tegevus.
Uudishimu uurinud neuroteaduslikud uuringud on näidanud, et kui tahame millegi kohta vastust teada saada, aktiveeruvad ajus ka tasu ja motivatsiooniga seotud piirkonnad. Lihtsamalt öeldes võib uue ja põneva fakti teada saamine tekitada väikese rahulolutunde. 🍫
Uudishimulikkusel on veel üks kasulik kõrvalmõju. Kui oleme millegi vastu tõeliselt huvitatud, jääb uus info paremini meelde, vahel isegi selline, mida me otseselt õppida ei kavatsenud. Seepärast võib kooliajast suurepäraselt meenuda õpetaja jutustatud kõrvaline lugu, kuigi suur osa õpikust on ammu ununenud.
Üldteadmistest on kasu aga ka väga praktilistes olukordades:
- Need aitavad seoseid luua. Kui tead veidi ajaloost, teadusest ja kultuurist, on lihtsam mõista nii uudiseid kui ka nende laiemat tausta.
- Need aitavad infot kriitilisemalt hinnata. Taustateadmised võimaldavad kiiremini märgata, kui mõni väide ei tundu usutav või kontekstiga kokku sobivat.
- Need teevad vestlemise lihtsamaks. Mida rohkem erinevaid teemasid tunned, seda lihtsam on vestluses kaasa rääkida ja häid küsimusi küsida.
Maailma suurim kõrb ei ole mitte Sahara vaid hoopis Antarktika. Kõrbeks loetakse ala, kus sajab väga vähe, mitte tingimata kuuma ja liivast piirkonda.
Täiskasvanud inimese aju moodustab kehakaalust vaid umbes 2%, kuid kasutab ligikaudu 20% keha energiast.
Kaheksajalgadel on kolm südant ning nende veri on vasepõhise hemotsüaniini tõttu sinakas.
Kui teadmis- ja võistlushimu segunevad
1979. aasta detsembris tahtsid kaks kanadalast, Chris Haney ja Scott Abbott, mängida Scrabble'it, kuid avastasid, et mängust oli osa tähti puudu.
Uue mängu ostmise asemel otsustasid nad hoopis ise ühe välja mõelda. Nii sündis Trivial Pursuit, millest kujunes üks maailma tuntumaid teadmistepõhiseid lauamänge. Seda on müüdud üle 100 miljoni eksemplari ning üldteadmiste küsimustest sai populaarne seltskondlik ajaviide.
Seejärel jõudsid teadmistevõistlused televisiooni. Üks tuntumaid näiteid on 1998. aastal Ühendkuningriigis loodud Who Wants to Be a Millionaire?, mida Eesti vaatajad tunnevad nime all „Kes tahab saada miljonäriks?“. Formaat jõudis enam kui sajasse riiki ja näitas üsna veenvalt, et ka kellegi teise pingelise mõttetöö jälgimine võib olla väga meelelahutuslik.
Internet viis sama idee järgmisele tasemele. Tänapäevased veebiviktoriinid, nagu see, mille just läbisid, toetuvad samale lihtsale valemile: küsimused, tulemus ja väike võistlusmoment, mis paneb mõtlema: „Ma tahan teistest parema tulemuse saada.“
Milline valdkond on üldteadmiste viktoriinis sinu trumbiks?
Kuidas üldteadmisi oskuslikult arendada?
Üldteadmised ei talletu juhuslike faktide päheõppimise tulemusena. Pigem kogunevad need tasapisi uudishimu kaudu: vaatad kord nädalas mõnda dokumentaalfilmi, kuulad tööle sõites muusika asemel taskuhäälingut või loed huvitavat artiklit, mis juhatab sind järgmise teemani.
Kõige paremini toimivad lihtsad harjumused:
- Küsi endalt „Oota, miks?“ Kui miski tundub arusaamatu või tekitab küsimusi, otsi vastus kohe üles. Pool minutit õigel hetkel võib olla kasulikum kui hilisem tuupimine.
- Kasuta sõiduaega targalt. Harivad taskuhäälingud ja audiosaated sobivad hästi olukordadesse, kus saad samal ajal kuulata.
- Vahelda ilukirjandust ja aimekirjandust. Kui loed peamiselt romaane, võta aeg-ajalt kõrvale mõni populaarteaduslik, ajaloo- või elulooraamat.
- Vaata regulaarselt dokumentaalfilme. Kas või üks nädalas. Mõne kuuga koguneb üllatavalt palju uusi teadmisi.
- Mängi. Viktoriinid, mälumängud ja teadmistevõistlused muudavad õppimise märksa lõbusamaks.
| Päev | Tegevus | Aeg |
|---|---|---|
| Esmaspäevast reedeni | Kuula töö- või kooliteel harivat taskuhäälingut | 20 min |
| Kolmapäev | Loe põhjalikumat artiklit | 15 min |
| Reede | Vaata ajaloodokumentaali või -filmi | 90 min |
| Nädalavahetus | Mängi sõpradega mälumängu või testi oma teadmisi mõne viktoriiniga | Nii kaua, kuni jaksu jätkub 😄 |
Üldteadmised ei tähenda seda, et peaksid kõigest kõike teadma. See pole võimalik. Pigem tähendab see, et sul on piisavalt teadmiste killukesi, et maailmas toimuvat paremini mõista, ning uudishimu puuduvaid tükke edasi otsida.
Kui tulemus jäi oodatust madalamaks, on siin üks hea uudis: seda testi võid juba homme uuesti teha. Selleks ajaks tead tõenäoliselt jälle natuke rohkem.
Kas julged oma tulemust kommentaarides jagada ja kellelegi teisele väljakutse esitada? 👇🏻
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
