Põhikooli lõpetamine on üks esimesi tõeliselt olulisi akadeemilisi verstaposte. See ei tähista ainult õppeaasta lõppu, vaid ka üleminekut järgmisse etappi, kus tuleb teha valik gümnaasiumi, kutseõppe või mõne muu haridustee vahel.
Põhikooli lõpueksamid on kõigis koolides samal ajal toimuvad ühtsete ülesannetega eksamid 9. klassi õpilastele. Nende eesmärk on hinnata, kas õpilane on põhikoolis omandanud vajalikud teadmised ja pädevused ning kas ta vastab põhikooli lõpetamise tingimustele1.
Põhikooli eksamite toimumisajad 2026. aastal on järgmised:
| Eksam 📝 | Vorm ✍️/🗣️ | Toimumisaeg 📅 |
|---|---|---|
| Eesti keel | kirjalik ✍️ | 21. aprill 2026 |
| Eesti keel teise keelena | kirjalik ✍️ | 21. aprill 2026 |
| Eesti keel teise keelena | suuline 🗣️ | 21.–24. aprill 2026 |
| Matemaatika | kirjalik ✍️ | 29. aprill 2026 |
| Valikeksam | kirjalik ✍️ | 6. mai 2026 |
| Inglise keel B1-tasemel valikeksam | suuline 🗣️ | 6.–8. mai 2026 |
| Vene keel võõrkeelena B1-tasemel valikeksam | suuline 🗣️ | 6.–7. mai 2026 |
Selles artiklis vaatame üle, millised lõpueksamid tuleb 2026. aastal põhikooli lõpetajatel sooritada, kuidas need on üles ehitatud, millised muudatused on lähiajal tulekul ja kuidas kogu perioodile mõistlikult läheneda.
Mis on põhikooli lõpueksamid?
Põhikooli lõpueksamid on riiklikud eksamid, mida korraldab Haridus- ja Noorteamet (Harno) koostöös koolidega2. Nende sisu põhineb riiklikul õppekaval ning eesmärk on hinnata, kas õpilane on põhikoolis omandanud need teadmised ja oskused, mis vastavad põhikooli lõpetamise tingimustele.
Eksamid ei kontrolli ainult faktiteadmisi. Vähemalt sama tähtis on oskus teksti mõista, oma mõtteid selgelt väljendada, seoseid luua, põhjendada ja teadmisi uues olukorras kasutada. See tähendab, et ainuüksi materjali mehhaaniline kordamine ei anna tingimata soovitud tulemust, kui eksamil tuleb teadmisi rakendada uues vormis või teistsuguses ülesandes.
Lisaks on eksamitulemustel ka praktiline kaal. Paljude gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. Kuigi koolidel võivad olla erinevad vastuvõtutingimused, annavad head eksamitulemused sageli paremad võimalused haridustee jätkamiseks soovitud suunas.
Millised eksamid tuleb põhikooli lõpetamiseks 2026. aastal sooritada?
Käesoleval aastal tuleb põhikooli lõpetamiseks sooritada kolm lõpueksamit. Nendeks on:
Eesti keel
Matemaatika
Valikeksam
Eesti keele eksami asemel sooritavad muu emakeelega õpilased eesti keel teise keelena eksami, mis on ühitatud B1-taseme eksamiga. Eduka soorituse korral (vähemalt 60% maksimaalpunktidest), väljastab Harno õpilasele eesti keele B1-taseme tunnistuse. Sellest võib olla kasu näiteks kodakondsuse taotlemisel ja hiljem ka tööturul.
Valikeksami aine tuli koolile teatada hiljemalt 1. veebruariks. 2026. aastal sai valida vene keele, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inglise keele B1-tasemel või vene keele võõrkeelena B1-tasemel vahel.
Mõne aine puhul on eksamil nii kirjalik kui ka suuline osa, mistõttu tasub otsus, millist valikeksamit teha, hoolikalt läbi mõelda. Enamasti on targem lähtuda oma tugevustest, huvidest ja sellest, millises aines tunned end päriselt kindlamalt. Ära tee otsust selle järgi, mida su sõbrad valivad.
Lisaks 9. klassi päevaõppe õpilastele saavad põhikooli lõpueksameid sooritada ka mittestatsionaarses õppevormis üksikuid aineid õppivad õpilased ja eksternid, kelle eesmärk on põhikool lõpetada.
Põhikooli eksamite kuupäevad 2026
Eksamite täpsed kuupäevad kinnitab igal aastal Haridus- ja Noorteamet. Põhikooli lõpueksamid toimuvad aprilli lõpust mai alguseni. Täpsed kuupäevad on järgmised3:
21. aprill
Eesti keel (kirjalik)
21. aprill
Eesti keel teise keelena (kirjalik)
21.–24. aprill
Eesti keel teise keelena (suuline)
29. aprill
Matemaatika (kirjalik)
6. mai
Valikeksam (kirjalik)
6.–7. mai
Vene keel võõrkeelena (suuline)
6.–8. mai
Inglise keel (suuline)
Eesti keele ja matemaatikaeksami vahele jääb veidi üle nädala ning matemaatika ja valikeksami vahele samuti mõistlik ettevalmistusaeg. Kõik kirjalikud eksamid algavad hommikul kell 10.
Kui need kuupäevad on varakult kalendrisse märgitud, on palju lihtsam jaotada kordamine väiksemateks etappideks, mitte püüda kõike korraga haarata. Eksamiteks valmistumisel aitab kõige rohkem järjepidevus, mitte viimase hetke õpimaraton.
Selgus ajakava osas aitab ärevust märkimisväärselt vähendada. Kui eksamiperiood ei tundu enam ühe suure ähmase pingekuhjana, vaid koosneb kindlatest kuupäevadest ja sammudest, on ka vaimselt lihtsam toime tulla.
2026. aasta olulisemad muudatused põhikooli lõpueksamitel
Harno valmistub 2027. aastal toimuvaks üleminekuks e-eksamitele. Praeguse plaani järgi liiguvad e-keskkonda eesti keel, eesti keel teise keelena ja inglise keel. Matemaatika jääb esialgu veel paberile.
Sellega seoses tehakse 2026. aastal e-katseeksameid, mille eesmärk on testida koolide valmisolekut ja tehniliste lahenduste toimimist. Harno on rõhutanud, et nende katsetuste tulemused ega võimalikud tehnilised tõrked ei mõjuta õpilaste hindeid, põhikooli lõpetamist ega järgmisse kooli sisseastumist.
Teine oluline muudatus puudutab saksa ja prantsuse keele valikeksameid. Alates 2026. aastast ei korralda Harno enam saksa ja prantsuse keele põhikooli lõpueksamit varasemal kujul. Nende asemel saavad õpilased kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud B1-taseme eksameid, mida arvestatakse põhikooli lõpetamisel valikeksamina.
Saksa keeles sobivad selleks näiteks Goethe-Zertifikat B1, DSD I ja ÖSD Zertifikat B1. Prantsuse keeles arvestatakse DELF scolaire B1 eksamit. Kui õpilasel oli selline eksam juba varem tehtud ja kehtiv tunnistus olemas, sai kool selle info EISi kaudu tähtajaks esitada. Kui rahvusvaheline eksam on veel tegemata, tuleb see sooritada eraldi eksamikeskuses ettenähtud kuupäevadel.
Alates 2026. aastast ei koosta Harno enam saksa ja prantsuse keele põhikooli lõpueksamit. Neid võib asendada rahvusvaheliselt tunnustatud B1-taseme eksamitega.
2026. aastal toimuvad e-katseeksamid, et koolid saaksid enne üleminekut oma valmisolekut testida. Järgmisel aastal korraldab Harno eesti keele, eesti keel teise keelena ja inglise keele eksamid arvutis.
Kuidas põhikooli lõpueksamid on üles ehitatud
Põhikooli lõpueksam võib olla kirjalik, kirjalik ja suuline, suuline või praktiline töö. Konkreetne vorm sõltub eksamiainest. Ühtsete ülesannetega eksamid koostab Harno ning hindamisse on kaasatud koolide lõpueksamikomisjonid, välja arvatud juhtudel, kus kord on eraldi sätestatud4.
Õpilase jaoks tähendab see, et kuigi kõik need eksamid kuuluvad ühe üldise nimetuse alla, võivad need olla üsna erineva iseloomuga:
Kontrollitakse tekstimõistmist, keelekasutust ja kirjutamisoskust.
Luubi all on arvutamisoskus, loogiline mõtlemine ja probleemide lahendamine.
Näidata tuleb ainespetsiifilisi teadmisi ja oskust vastuseid põhjendada.
Lõpueksam ei kontrolli ainult seda, kas õpilane teab mõnd reeglit või valemit, vaid seda, kas ta oskab seda kasutada uues olukorras. See kehtib eriti matemaatikas, kuid sama loogika töötab ka eesti keele eksamil, kus puhas õigekiri üksi ei taga tugevat tulemust, kui tekst ei ole loogiline, sidus, selge ega sisuliselt veenev.
Varasemate eksamitööde ja juhendmaterjalidega tutvumine annab kõige realistlikuma ettekujutuse sellest, mida eksamil nõutakse. Lõpueksamid on mitme aasta teadmiste kokkuvõte ning edu sõltub suuresti sellest, kui järjepidevalt on koolitunnis ja kodus oskusi harjutatud ja teadmisi talletatud.
Tasub teada, et kõik põhikoolilõpetajad ei soorita eksameid ühtmoodi, kuna Eesti koolisüsteem arvestab erinevate õpilaste vajadustega. Lihtsustatud õppes õppivad õpilased võivad põhikooli lõpetada ka koolieksamitega. Toimetuleku- või hooldusõppes õppivad õpilased ei pea põhikooli lõpetamiseks eksameid sooritama.
Kuidas eksamiteks targalt valmistuda
Kõige kasulikum nõuanne on lihtne: ära jäta kõike viimasele minutile. Põhikooli lõpueksamid on mitme aasta teadmiste kokkuvõte ning kogu materjali omandamine lühikese ajaga on keeruline. Kõige rohkem aitab järjepidevus. Eksamiperioodil on noore enesejuhtimise oskus alles kujunemas ning seepärast on varajane planeerimine eriti oluline.
Hea ettevalmistus eksamiteks algab varakult ja nõuab struktuuri. Üldpõhimõtted on lihtsad: alusta mitu kuud enne eksamit, tutvu eristuskirjadega ja lahenda varasemaid eksamitöid. Puhka piisavalt, sest väsinud aju ei suuda omandatud teadmisi eksamil hästi rakendada.
Hea algus on see, kui paned kõigepealt kõik eksamikuupäevad paika ja seejärel hindad realistlikult, millised teemad on sinu tugevusteks ja millised vajavad rohkem tööd. Alles siis on mõtet koostada õppimisplaan. Kui plaan puudub, kipub õppimine muutuma juhuslikuks. Kui plaan on olemas, on edenemist kergem märgata ja ka motivatsiooni hoida.
Alusta ettevalmistust 4 lihtsa sammuga:
Väga palju aitab olulise kinnistamiseks varasemate tööde lahendamine. See õpetab korraga nii sisu kui ka tempot. Õpilane näeb, millistes kohtades tekib ebakindlus, kui palju aega kulub ühe ülesandetüübi peale ja milline on eksamitöö tegelik loogika.
Kuidas saab lapsevanem lapsele eksamiperioodil toeks olla?
Eksamiteks valmistumisel aitab last kõige rohkem lapsevanema rahulik kohalolek, mõõdukas huvi ja oskus hoida igapäevane rütm stabiilsena. Eksamiperioodil vajab noor vähem kontrolli ja rohkem selgust. Kui kodus on teada, millal eksamid toimuvad, mida on vaja kaasa võtta, millal peaks puhkama ja millal õppima, on ka pinge väiksem.
Kuidas lapsevanem saab last eksamipingega toimetulekuks aidata:
- Hoia kodune rütm võimalikult rahulik ja etteaimatav.
- Aita tähtsad kuupäevad nähtavaks teha.
- Ära võimenda pinget liigse kontrolliga.
- Tuleta meelde, et regulaarne uni, puhkus ja õige toitumine on osa ettevalmistusest.
See tähendab üsna lihtsaid asju. Uneaeg ei tohiks eksamite eel täiesti käest ära minna. Söök, puhkus ja liikumine ei ole lisaboonus, vaid osa õppimisvõimest. Väsinud õpilane võib teada vastust, kuid ta ei pruugi olla suuteline seda õigel hetkel välja tooma. Seetõttu on täiesti õigustatud pidada puhkust sama oluliseks kui kordamist.
Kas eksamitulemus määrab kogu tuleviku?
Kindlasti mitte, aga selle mõju ei tasu ka alahinnata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb selgelt, et gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel5. Praktikas tähendab see, et lõpueksamite tulemus võib mängida rolli nii kandideerimisel kui ka selles, kui enesekindlalt õpilane järgmisse etappi liigub.
Samas ei ole mõistlik käsitleda eesti keele ja matemaatikaeksami tulemusi ainsa mõõdupuuna. Need on olulised, kuid ei kirjelda kogu õpilase võimekust. Hea tulemus võib avada uksi, kuid üks keskmine või nõrgem tulemus ei tähenda automaatselt, et kõik tulevikuplaanid kukuvad kokku.
Mis saab siis, kui eksam ei lähe hästi?
Eksamipinge on täiesti tavaline ning kõigil ei lähe kõik kolm eksamit täpselt nii, nagu loodeti. Sellises olukorras on kõige tähtsam mitte sattuda paanikasse. Ei tasu kohe järeldada, et kõik edasised plaanid on läbi kukkunud. Oluline on aru saada, mida saadud tulemus tähendab ja millised valikud edasi on.
Kõige tähtsam on mitte jääda sellega üksi. Kui eksam läks kehvemini, kui lootsid, või kogu olukord tundub liiga pingeline, tasub rääkida oma klassijuhataja, aineõpetaja, kooli tugispetsialisti või lapsevanemaga. Väga sageli aitab juba see, kui saad rahulikult kellegagi läbi arutada, mis täpselt juhtus ja millised võimalused edasi on.
Kui küsimus puudutab eksamitulemust, siis on seaduses ette nähtud ka vaide esitamise võimalus. Sellises olukorras tasub alati lähtuda kooli antud juhistest ja kehtivast korrast, mitte kuulujuttudest või oletustest.
Enesekindlalt kevadisele eksamiperioodile vastu
2026. aasta põhikooli lõpueksamid on küll tähtsad, kuid need ei pea olema midagi hirmutavat. Kui kuupäevad on teada, eksamite ülesehitus selge ja ettevalmistus jaotatud väikesteks sammudeks, muutub kogu eksamiperiood palju rahulikumaks ja paremini hallatavaks.
Kõige rohkem aitab see, kui alustada piisavalt vara, harjutada järjepidevalt ja meeles pidada, et ükski eksam ei määra üksi kogu tulevikku. Edu!
Kasutatud allikad
- “Põhikooli ja riigieksamid 2026: olulisemad sõnumid ja kuupäevad + e-katseeksamite info.” Haridus- ja Noorteamet, 02.03.2026. Kasutatud 18.03.2026.
- “Põhikooli lõpueksamid.” Haridus- ja Noorteamet, Kasutatud 18.03.2026.
- “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad ning tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja ajad 2025/2026. õppeaastal.” Riigi Teataja, 10.04.2025. Kasutatud 18.03.2026.
- “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord.” Riigi Teataja, 11.05.2023. Kasutatud 19.03.2026.
- “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.” Riigi Teataja, 18.03.2026. Kasutatud 19.03.2026.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
