Matemaatika põhikooli lõpueksam tekitab paljudes õpilastes rohkem ärevust kui eesti keele või valikeksam. See on täiesti arusaadav. Samas on matemaatikaeksam kõigist kolmest ilmselt kõige enam ette aimatav.
Kui tead, kuidas töö on üles ehitatud, milliseid oskusi seal hinnatakse ja millistele teemadele tasub enne eksamipäeva kõige rohkem tähelepanu pöörata, muutub kogu ettevalmistusperiood palju selgemaks ja rahulikumaks.
Matemaatikaeksam ei mõõda ainult seda, kas mäletad valemeid või oskad peast arvutada. Sama tähtis on oskus aru saada ülesande sisust, valida sobiv lahendusviis ja oma mõttekäiku selgelt kirja panna. 2026. aasta põhikooli lõpueksamid on üles ehitatud just selle loogika järgi.
Matemaatika põhikooli lõpueksam 2026. aastal:
Kolmapäeval 29. aprillil kell 10:00
180 minutit
Mis on matemaatika põhikooli lõpueksam ja mida sellega hinnatakse?
Matemaatika lõpueksam on mõeldud põhikooli lõpetajatele, kes õpivad põhikooli riikliku õppekava alusel. Selle eesmärk on vaadata laiemalt, kuidas on kujunenud vajalikud teadmised ja oskused põhikooli lõpuks. Eksam annab tagasisidet nii õpilasele, koolile kui ka riigile selle kohta, kuidas õppimine on läinud ning on ühtlasi aluseks põhikooli lõpetamise otsusele.
Õpilase jaoks tähendab see sisuliselt seda: hinnatakse, kas sa oskad matemaatikat kasutada. Kas sa tunned põhimõtteid, saad aru ülesande mõttest, valid õige tee ja jõuad usaldusväärse tulemuseni. Mõnes ülesandes loeb rohkem täpne arvutus, teises jälle oskus põhjendada, miks just selline lahenduskäik on õige.
Matemaatika ja eesti keele põhikooli lõpueksamites on üks oluline sarnasus: mõlemas hinnatakse lisaks teadmistele ka oskust oma mõttekäiku selgelt väljendada. Matemaatikas väljendub see enamasti hästi struktureeritud lahenduskäigus.
Kuidas matemaatikaeksam on üles ehitatud?
Tegemist on üheosalise kirjaliku eksamiga, mille kogumaht on 50 punkti. Töös on viis kohustuslikku ülesannet, igaüks väärt 8 punkti, ning kaks valikülesannet, millest lahendad ühe. Valikülesanne annab 10 punkti. Eksami läbimiseks on vaja saada vähemalt 25 punkti ehk 50% võimalikust maksimaaltulemusest.
punkti
punkti
ülesandest
See tähendab, et eksam ei ole üles ehitatud nii, et kõik sõltuks ühestainsast keerulisest küsimusest. Punktid jagunevad mitme ülesande vahel. See on õpilasele pigem soodne, sest võimaldab näidata oma oskusi eri tüüpi küsimustes. Kui üks osa läheb kehvemini, ei tähenda see veel, et kogu töö oleks ebaõnnestunud.
Tähtis on ka see, et saad kogu töö korraga kätte ning lahendamise järjekorra valid ise. See annab sulle võimaluse alustada sealt, kus tunned end kindlamalt. Kui mõni ülesanne tundub esimesel pilgul kohe tuttav, tasub see eelis ära kasutada.
Alusta eksamit ülesandega, mille lahendusviis tundub kohe tuttav. Edukas sooritus eksami alguses annab hea tõuke ja aitab vähendada esimeste minutite ebakindlust.
Eksami aega hakatakse arvestama hetkest, kui kõik õpilased on saanud kätte eksamitöö ning eksamikomisjon annab märku töö alustamiseks. Matemaatikaeksamil ei ole vaheaegu, seega tuleb oma tempot ise juhtida algusest lõpuni. Eksamiruumist võib väljuda ainult vältimatu vajaduse korral ning ette nähtud aega ületada ei tohi.
Ka hindamise loogika tasub endale selgeks teha. Eristuskirja järgi hinnatakse eksamiülesandeid täispunktides. See tähendab, et iga samm ja iga punkt on olulised. Seepärast tasub eksami lõppu jätta veidi aega kontrollimiseks, sest ka väike hooletusviga võib kokkuvõttes tulemust mõjutada.
Matemaatikaeksami teemad
Matemaatikaeksam on üles ehitatud nii, et seal oleks eri raskusastmega ülesandeid. Üldjuhul moodustavad lihtsamad teadmist ja meenutamist kontrollivad ülesanded umbes viiendiku tööst, teadmiste rakendamist nõudvad ülesanded ligi kolmandiku ning arutlemist, analüüsi ja mitterutiinsete olukordade lahendamist nõudvad ülesanded koguni poole tööst.
Eksamiülesanded jagunevad kolmele mõtlemistasandile ning nende osakaalud on fikseeritud:
See jaotus ütleb väga selgelt, mida eksam tegelikult hindab. Pool eksamist nõuab arutlemist ja mitterutiinsete ülesannete lahendamist. Ainult mehaanilisest harjutamisest ei piisa. Muidugi on vaja osata arvutada ja valemeid kasutada, kuid sama tähtis on oskus ülesanne lahti mõtestada.
Sageli peitub komistuskivi mitte arvutuses endas, vaid selles, et ei märgata, mida tegelikult küsitakse. Seetõttu tasub harjutades vaadata mitte ainult seda, kas vastus tuli õige, vaid ka seda, miks valisid just sellise tee.
Millised on kõige olulisemad matemaatika eksami teemad?
Kui mõelda, millele kordamises kõige rohkem rõhku panna, siis tasub keskenduda teemadele, mis põhikooli matemaatikatundides pidevalt korduvad. Nende hulka kuuluvad arvutamine, algebra, protsentarvutus, geomeetria, funktsioonidega seotud põhioskused ja tekstülesanded.
Eksamitöö koostatakse põhikooli matemaatika ainekava õpitulemuste alusel, kuigi kõiki õpitulemusi igal aastal ei kontrollita.
Väga oluline oskus on märgata seoseid. Protsentülesanne võib olla esitatud väga argises olukorras. Geomeetriaülesanne võib nõuda nii joonise mõistmist kui ka õige valemi valimist. Algebraülesanne võib tunduda alguses lihtne, kuid vajada lõpuks ikkagi tähelepanelikku kontrolli. Seetõttu tasub harjutada eri vormis küsimusi, soovitatavalt eelmiste aastate eksamitööde põhjal, mitte ainult õpiku lõpuülesandeid.
Tänavu ei kontrollita osa teemasid, mida tavaliselt samuti põhikooli matemaatikas õpitakse. Näiteks ei pea sel korral arvestama standardkujuga, negatiivse täisarvulise astendajaga astmetega ega tabelarvutusprogrammi kasutamisega andmete töötlemisel. Samuti ei küsita funktsioonide joonestamist arvutiprogrammiga ega mõne ruumilise kujundi, näiteks silindri, koonuse, kera ja püramiidi pindala või ruumala leidmist. Eksamist jääb välja ka osa probleemilahenduse ja IKT-vahendite kasutamisega seotud oskusi.
Milliseid abivahendeid tohib matemaatikaeksamil kasutada?
Eksamile võib kaasa võtta isiklikud kirjutus- ja joonestusvahendid ning taskuarvuti. Lubatud kalkulaator peab olema tavaline. See ei tohi olla programmeeritav, internetiga ühenduv ega graafikuid joonestav. Lubatud ei ole ka seadmed, millega saaks infot salvestada või teistega vahetada.
Telefon koht on kogu eksami vältel kotis või isegi klassiruumist väljas. Samuti ei sobi nutikell, tahvelarvuti ega ükski muu tehniline seade, mis ei kuulu tavalise eksamitarvete hulka. Keelatud on ka õpikud, käsiraamatud, valemilehed ja muu matemaatilise sisuga abi.
Kõige targem on eksamiasjad eelmisel õhtul valmis panna. Nii ei teki hommikul tarbetut lisapaanikat selle pärast, kas joonlaud, pliiats või kalkulaator ikka sai kotti pandud.
Erivajadusega õpilastele võib kool võimaldada eritingimusi. Selle otsustab kooli direktor kehtiva korra alusel. Lisaks on olemas eraldi abimaterjal HEV õpilastele, kus on koos näiteks astmete reeglid, ruutvõrrandi lahendivalem ning tasandiliste ja ruumiliste kujundite valemid.
Kuidas matemaatikaeksamiks valmistuda
Kõige kasulikum ettevalmistus ei ole tavaliselt see, kui istud viimasel nädalal tunde järjest laua taga. Rohkem aitab järjepidevus. Kui teed regulaarselt eri tüüpi ülesandeid, kordad nõrgemaid kohti ja vaatad oma vead üle, kinnistuvad teadmised palju paremini.
Hea lähtekoht on vaadata üle oma senised kontrolltööd ja hinnata, millised teemad on parajasti nõrgemad. Alusta sealt, sest nõrk teema vajab rohkem tähelepanu kui juba selge valdkond. Tee iga teema kohta lühike kokkuvõte peamiste valemite ja tüüpülesannetega. Enda koostatud materjal aitab teadmised paremini meelde jätta kui lihtsalt õpiku lugemine.
Eksamiks valmistudes tasub tutvuda Harno kodulehel avaldatud materjalidega ning harjutada varasemate aastate eksamitööde lahendamist. Eelmiste aastate eksamid annavad palju realistlikuma pildi kui juhuslikud harjutused. Nende põhjal näed, kuidas küsimused on sõnastatud ja millist tempot eksamil vaja läheb.
Kasulik on teha vähemalt mõni harjutuskord ka päris eksamile sarnases olukorras. Paljud õpilased oskavad kodus ülesandeid lahendada, kuid eksamil hakkab töö venima lihtsalt seetõttu, et tempot pole varem läbi proovitud. Mida tuttavam see tunne on, seda rahulikum on päris eksamile minna.
Kuidas eksami ajal aega targalt jaotada?
Kolm tundi võib tunduda pikk aeg, aga tavaliselt liigub aeg eksamil kiiremini, kui kodus harjutades. Eriti siis, kui jääd mõne keerulisema ülesande juurde toppama. Kuna töö on sul kohe algusest peale tervikuna ees, on mõistlik seda alguses korraks tervikuna vaadata ja alles siis lahendama hakata. Ülesannete lahendamisjärjekord on täielikult sinu otsustada.
Hea taktika on alustada ülesannetest, mille lahendusviis tundub kohe tuttav. Nii saad esmalt kätte kindlamad punktid ja hea rütmi. Keerulisemad küsimused saad ette võtta hiljem, kui oled juba hoo sisse saanud. See aitab vähendada ka stressi, sest kõige raskem on tavaliselt just esimeste minutite eksamikrambist üle saamine.
Lõppu tasub jätta aega kirjutatu üle kontrollimiseks. Matemaatikas lähevad punktid väga sageli kaotsi lihtsate eksimuste tõttu. Valesti kirjutatud märk, tähelepanuta jäänud ühik või pooleli jäänud lahenduskäik võib muidu korrektse vastuse ära rikkuda.
Mis saab siis, kui matemaatikaeksam ei lähe hästi?
See on küsimus, millele mõtleb väga suur hulk õpilasi, isegi kui nad seda alati välja ei ütle. Matemaatikaeksam võib minna oodatust kehvemini lihtsalt pinge, väsimuse või ebaõnnestunud alguse tõttu. See ei tähenda automaatselt, et oled matemaatikas nõrk või et kogu senine töö oli asjata.
Ametliku korra järgi on eksam sooritatud siis, kui saad vähemalt 50% punktidest. Kui eksami ajal tabab sind ettenägematu haigus või sa ei saa mõjuval põhjusel osaleda, tehakse korduseksam koolieksamina. See tuleb üldjuhul sooritada hiljemalt sama aasta 30. juuniks, kuid õpilase taotlusel võib see toimuda ka hiljem, kuid mitte pärast 25. augustit.
Kõige tähtsam on mitte sattuda paanikasse. Eksamitulemus on oluline, kuid see ei defineeri sind. Palju olulisem on see, et saaksid aru, mis läks hästi, mis vajab parandamist ja kelle käest abi küsida. Mõnikord aitab juba see, kui räägid oma õpetajaga samm-sammult läbi, millistes ülesannetes kõige rohkem punkte kaduma läks. Nii muutub ka kehva kogemus millekski, millest on võimalik õppida.
Põhikooli lõpus tasub tervikpilti vaadata laiemalt, sest lisaks kohustuslikele eksamitele mõjutab õpilase kogemust ka see, millise valikeksami ta valis.
Rahulik ettevalmistus toob kindlama tulemuse
Matemaatika põhikooli lõpueksam ei ole lihtne, aga selle struktuur on konkreetne ja selge. Kui tead selle ülesehitust, mõistad, milliseid oskusi seal hinnatakse, ja oskad oma kordamist targalt suunata, on sul juba väga hea lähtekoht olemas.
Kõige rohkem aitab rahulik, järjepidev ja praktiline ettevalmistus. Korda olulised teemad üle, lahenda vanu eksamitöid, harjuta ajaga ja ära jäta kõike viimasele nädalale. Nii lähed eksamile enesekindla teadmisega, et saad töö formaadist ülesannete loogikast ja enda töövõtetest hästi aru.
Viited
- “Põhikooli ja riigieksamid 2026: olulisemad sõnumid ja kuupäevad + e-katseeksamite info.” Haridus- ja Noorteamet, 02.03.2026. Kasutatud 20.03.2026.
- “Põhikooli lõpueksamid.” Haridus- ja Noorteamet, Kasutatud 20.03.2026.
- “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad ning tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja ajad 2025/2026. õppeaastal.” Riigi Teataja, 10.04.2025. Kasutatud 20.03.2026.
- “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord.” Riigi Teataja, 11.05.2023. Kasutatud 20.03.2026.
- “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.” Riigi Teataja, 18.03.2026. Kasutatud 20.03.2026.
- “Matemaatika põhikooli lõpueksami eristuskiri 2026.” Haridus- ja Noorteamet, 26.08.2025. Kasutatud 20.03.2026.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
