Parimate kantrilauljate nimekirja ei saa koostada ühe lihtsa mõõdupuu järgi. Ühe artisti puhul räägivad kaasa müüginumbrid ja auhinnad, teise puhul eriline hääl, laulukirjutamisoskus või mõju sellele, kuidas kantrimuusika on eri kümnenditel kõlanud.
Kantrimuusikat iseloomustavad jutustavad laulusõnad, kitarr, folgi ja bluusi mõjud ning tugev side Ameerika lõuna- ja lääneosariikide kultuuriga. Selles artiklis vaatame kaheksat kantrimuusika artisti, kelle laulud, stiil ja pärand on aidanud muuta kantri üheks maailma tuntumaks muusikažanriks.
| 🎤 Artist | ⭐ Miks ta on oluline? | 🎧 Hea lugu alustamiseks |
|---|---|---|
| John Denver | Aitas muuta kantrimuusika pehmemat ja meloodilisemat poolt laiemale kuulajaskonnale tuttavaks. | „Take Me Home, Country Roads” |
| Merle Haggard | Tõi kantrisse tööinimese argielu, sotsiaalsed pinged ja ausa jutustamislaadi. | „Mama Tried” |
| Dolly Parton | Ühendas tugeva laulukirjutamise, eristuva hääle ja erakordse kultuurilise mõju. | „Jolene” |
| Johnny Cash | Sidus kantri folgi, gospeli, bluusi ja rockabilly’ga ning lõi ühe äratuntavama kuvandi muusikaajaloos. | „Folsom Prison Blues” |
| Loretta Lynn | Kirjutas otse ja julgelt naiste elust, vaesusest, perekonnast ja enesemääramisest. | „Coal Miner’s Daughter” |
| George Strait | Kujundas 1980. aastatel neotraditsioonilise kantri populaarsust ja tõi klassikalise kõla tagasi peavoolu. | „Amarillo by Morning” |
| Deana Carter | Esindab 1990. aastate kantri tundlikumat ja popkultuuriga seotud kõla. | „Strawberry Wine” |
| Carrie Underwood | Tõi kantri 2000. aastate talendisaadete ja popkantri ajastusse ning mõjutas žanri kaasaegset kõla. | „Before He Cheats” |
John Denver (1943–1997)
Isegi need, kes kantrimuusikat igapäevaselt ei kuula, tunnevad tõenäoliselt John Denveri nime või vähemalt tema kuulsaimat laulu „Take Me Home, Country Roads”. See 1971. aastal ilmunud lugu on üks neist kantrihõngulistest klassikutest, mis on elanud oma ajastust kauem: seda kasutatakse filmides, reklaamides, sotsiaalmeedias ja ühislaulmistes ning see kõlab endiselt äratuntavalt ka kuulajale, kes Denveri loomingut põhjalikult ei tunne.
Denveri muusika ei olnud kõige rangemas mõttes ainult kantri. Tema lauludes põimusid kantri, folk, pehme pop ja akustiline laululooja traditsioon. Ta aitas viia kantrimuusika soojema, meloodilisema ja raadiosõbralikuma külje laiema kuulajaskonnani. Tema laulud rääkisid sageli loodusest, koduigatsusest, armastusest, lihtsast elust ja inimese seotusest paigaga, kus ta end päriselt kodus tunneb. John Denverit võib seetõttu käsitleda ühe artistina, kelle looming paikneb loomulikult ka laiemas Ameerika lauljate loos.
Karjääri jooksul kogunes Denverile mitu olulist tunnustust. Ta pälvis 1975. aastal Emmy auhinna telesaate „An Evening With John Denver” eest, 1996. aastal võeti ta Songwriters Hall of Fame’i liikmeks ning 1998. aastal jõudis „Take Me Home, Country Roads” Grammy Hall of Fame’i. Lisaks on tema loomingut seostatud ka keskkonnateemade ja humanitaarsete algatustega, mis tugevdasid tema kuvandit artistina, kelle mõju ulatus muusikast kaugemale.
Merle Haggard (1937–2016)
Merle Haggard on üks neid kantriartiste, kelle puhul kasutatakse sageli väljendit „tavalise inimese poeet” (ingl “Poet of the Common Man”). See ei ole juhuslik hüüdnimi: tema laulud rääkisid tööinimeste elust, eksimustest, kahetsusest, väärikusest ja igapäevastest raskustest viisil, mis kõlas ausalt, mitte ilustatult. Haggardi loomingus oli kantrimuusika jutustav pool eriti tugev.
Tema karjäär sai hoo sisse 1960. aastatel. Üheks varaseks läbimurdeks oli „(My Friends Are Gonna Be) Strangers”, millele järgnesid sellised kantriklassikud nagu „Mama Tried”, „Okie from Muskogee” ja „The Fightin’ Side of Me”. Haggardit seostatakse ka Bakersfieldi kõlaga, mis oli teravam ja vähem lihvitud alternatiiv Nashville’i pehmemale kantrile. Selles kõlas oli rohkem elektrikitarride särinat, honky-tonk’i energiat ja töölisklassi otsekohesust.
Karjääri jooksul pälvis Haggard rohkelt tunnustust. Ta võeti 1994. aastal Country Music Hall of Fame’i liikmeks ning 2006. aastal sai ta Grammy elutööauhinna. Tema mõju ulatus kaugele üle traditsioonilise kantri piiride, sest tema loomingut on hinnanud nii kantri-, folk-, rock- kui ka Americana-muusikud. Kui tahad Haggardi loominguga alustada, sobivad esimeseks kuulamiseks „Mama Tried”, „Okie from Muskogee” ja „Sing Me Back Home”.
Dolly Parton (sünd 1946)
Dolly Partoni mõju ulatub kantrimuusikast palju kaugemale. Ta alustas laiemat läbimurret 1960. aastate lõpus, kuid tema laulud, kuvand ja lavaline isiksus on püsinud äratuntavana eri põlvkondade kuulajate jaoks. „Jolene”, „9 to 5” ja „I Will Always Love You” on head näited sellest, kuidas Parton suudab ühendada lihtsa, meeldejääva meloodia looga, mis jääb kuulajale tahest tahtmata meelde.
Partoni erakordne tuntus selgitab hästi, miks teda mainitakse sageli samas kultuuriruumis, kus räägitakse ka suurimatest popmuusika tähtedest.
Dolly Partoni tugevus ei seisne ainult laulmises, vaid ka laulukirjutamises. Tema tekstides on kantrimuusikale omast otsekohesust, huumorit, eneseirooniat ja emotsionaalset täpsust. Ta on kirjutanud tuhandeid laule ning loonud endale haruldaselt tugeva koha nii kantri, popkultuuri kui ka meelelahutusmaailma ajaloos. Just seetõttu kõnetab ta ka neid, kes tavaliselt kantrit eriti ei kuula.
Dolly Parton on kirjutanud enam kui 3000 laulu ja müünud üle 100 miljoni plaadi.
Dolly Partoni sulest pärinevad järgmised tsitaadid:
- „Me ei saa tuule suunda muuta, aga me saame purjesid kohandada.” (We cannot direct the wind, but we can adjust the sails.)
- „Selgita välja, kes sa oled, ja tee seda sihikindlalt.” (Find out who you are and do it on purpose.)
- „Mind ei solva rumalad blondiininaljad, sest ma tean, et ma pole rumal. Ja ma pole ka blond.” (I'm not offended by all the dumb blonde jokes because I know I'm not dumb—and I'm not blonde either.)
- „Ma ei kavatse end piirata ainult sellepärast, et inimesed ei suuda leppida mõttega, et ma oskan ka muid asju teha.” (I'm not going to limit myself just because people won't accept the fact that I can do something else.)
- Ja tema väga kuulus ütlus: „Niivõrd odav välja nägemine maksab palju raha!” (It costs a lot of money to look this cheap!)
Aastate jooksul on Parton võitnud mitu Grammy auhinda, müünud üle 100 miljoni plaadi ning saanud üheks kõige tunnustatumaks naisartistiks kantrimuusika ajaloos. Ta liitus Grand Ole Opryga 1969. aastal ning tema mõju on märgata nii klassikalises kantris, kaasaegses popkantris kui ka artistides, kes on temalt õppinud, kuidas ühendada tugev loominguline kontroll suure publikumenuga.
Johnny Cash (1932–2003)
Johnny Cashi mõju on raske mõõta ainult müüginumbrite või auhindade järgi. Tema madal bariton, lihtne, kuid jõuline kitarrisaade ja lavaisiksus muutsid ta üheks äratuntavamaks muusikuks Ameerika muusikaajaloos. Cash ei olnud ainult kantrilaulja kitsas tähenduses: tema loomingus põimusid kantri, folk, gospel, bluus, rockabilly ja rock’n’roll.
Cash sai hüüdnime „Mees mustas” (The Man in Black), sest esines sageli mustades riietes. See ei olnud ainult stiilivõte. Tema kuvand sobis kokku lauludega, mis rääkisid süüst, kahetsusest, vaesusest, vangidest, usust ja inimestest, kes tundsid end ühiskonna äärealadel.
Grand Ole Opry on Tennessee osariigis Nashville’i linnas tegutsev legendaarne kantrimuusika lava- ja raadiosaade, mida peetakse üheks tähtsaimaks institutsiooniks kantrimuusika ajaloos.
Karjääri jooksul võitis Cash mitu Grammy auhinda (18), temast sai Grand Ole Opry liige ning ta jõudis nii Kantrimuusika Kuulsuste Halli kui ka Rock’n’rolli Kuulsuste Halli. See ütleb tema mõju kohta palju: Johnny Cash ei mahu ainult ühte žanrikasti. Kui tahad tema loominguga alustada, kuula esmalt „Folsom Prison Blues”, „Ring of Fire”, „I Walk the Line” ja hilisemast perioodist ka „Hurt”.
Loretta Lynn (1932–2022)
Loretta Lynni laulud kõlasid ausalt ja otse, sest ta kirjutas sageli teemadest, mida ta ise tundis: vaesusest, abielust, emadusest, kodusest elust, naiste ootustest ja sellest, mida tähendas kasvada üles Ameerika maapiirkonnas. See elukogemus andis tema muusikale tuntava siiruse ja usutavuse.
Tema tuntuim laul „Coal Miner’s Daughter” ilmus 1970. aastal ja põhineb Lynn’i enda lapsepõlvel Kentucky osariigis Butcher Hollow’s, kus tema isa töötas söekaevurina. Loost sai üks tema tähtsamaid hitte ning hiljem kandis sama pealkirja ka tema elust rääkiv autobiograafia ja 1980. aasta film. See laul võtab hästi kokku Lynn’i loomingu tuuma: lihtne lugu, selge hääl ja tugev isiklik kogemus, mis muutub kuulaja jaoks üldinimlikuks.
Lynn’i tähtsus seisneb ka selles, et ta tõi kantrisse naise vaatenurga ajal, mil žanri avalik kuvand oli sageli meeste kujundatud. Ta kirjutas teemadest, mida peeti tollal kantrimuusikas julgeks või ebamugavaks, näiteks naiste enesemääramine, abieluprobleemid ja ühiskondlikud ootused. Nii mõjus ta paljudele hilisematele naisartistidele teerajajana, mitte ainult eduka lauljana.
Loretta Lynn võeti Kantrimuusika Kuulsuste Halli liikmeks 1988. aastal ning tema karjääri tunnustati ka Grammyde ja Grammy elutööauhinnaga. Kui tahad tema loominguga alustada, kuula esmalt „Coal Miner’s Daughter”, „You Ain’t Woman Enough”, „Don’t Come Home A-Drinkin’” ja Conway Twittyga salvestatud duetti „After the Fire Is Gone”.
George Strait (sünd 1952)
George Strait kannab sageli hüüdnime „King of Country” ehk kantri kuningas. See tiitel sobib talle hästi, sest Strait tõi 1980. aastatel peavoolu tagasi traditsioonilisema kantrikõla ajal, mil žanr liikus paljuski popilikuma ja lihvituma suuna poole. Tema muusikas olid tähtsal kohal selge meloodia, viiul, steel-kitarr, honky-tonk’i mõju ja rahulik, enesekindel esituslaad.
Straiti seostatakse neotraditsioonilise kantri tõusuga. See suund ei tähendanud vanamoodsust, vaid teadlikku tagasipöördumist kantri juurte juurde: tugev laul, lihtne jutustus ja kõla, mis ei püüdnud iga hinna eest popmuusikaga sulanduda. Kauboilik esteetika ja vaoshoitud olek aitasid tal luua kuvandi artistist, kes esindab paljude kuulajate jaoks „päris kantrit”.
Texase osariigis tähistatakse 18. maid George Straiti päevana, austusavaldusena tema suurele mõjule kantrimuusikas.
Tema edu on erakordne ka numbrite poolest. Strait on jõudnud kümneid kordi kantriedetabelite tippu, müünud Ameerika Ühendriikides üle 70 miljoni plaadi ning ta võeti 2006. aastal Kantrimuusika Kuulsuste Halli liikmeks.
Ta on kõigi žanrite arvestuses esikohale jõudnud albumite arvult 11. kohal ning kuld- ja plaatinaplaatide müüginäitajate poolest edestavad teda vaid sellised rokkmuusika legendid nagu Elvis Presley ja The Beatles.
Deana Carter (sünd 1966)
Deana Carter ei pruugi esimesena pähe tulla, kui räägitakse kõigi aegade suurimatest kantrilauljatest. Võrreldes näiteks Dolly Partoni, Johnny Cashi või George Straitiga on tema auhindade hulk ja karjääri ulatus tagasihoidlikum. Samas esindab Carter väga hästi üht kindlat hetke kantrimuusika ajaloos: 1990. aastate pehmemat, isiklikumat ja popkultuuriga tihedamalt seotud kantrikõla.
Tema läbimurre tuli 1996. aastal albumiga „Did I Shave My Legs for This?”, millest sai Ameerika Ühendriikides viiekordne plaatinaplaat. Albumi suurimaks hitiks kujunes „Strawberry Wine”, nostalgiline ja õrn lugu noorusest, armumisest ja mälestustest, mis on jäänud üheks 1990. aastate kantri tunnuslauluks. Carter ei kirjutanud seda lugu ise, kuid tema esitus andis laulule selgelt äratuntava hääle ja emotsionaalse tooni.
Teised 1990. aastate ja 2000. aastate alguse olulised kantrihääled olid näiteks Gretchen Wilson, Trace Adkins, Garth Brooks, Billy Ray Cyrus, Tim McGraw, Shania Twain, Faith Hill ja Martina McBride.
Carrie Underwood (sünd 1983)
Carrie Underwood tähistab kantrimuusikas uut ajastut. Kui varasemad artistid ehitasid oma karjääri peamiselt Nashville’i lavade, raadio ja plaadilepingute kaudu, siis Underwood jõudis laiema publikuni 2005. aastal, kui ta võitis telesaate „American Idol” neljanda hooaja. See andis talle kohe suure nähtavuse ning aitas viia kantri 2000. aastate popkultuuri keskmesse.
Tema loomingus on klassikalise kantri jutustavus, kuid ka suure lava popilik energia. Underwoodi laulud on sageli dramaatilised, vokaalselt nõudlikud ja tugeva refrääniga. „Jesus, Take the Wheel”, „Before He Cheats”, „Blown Away”, „Two Black Cadillacs” ja „Dirty Laundry” näitavad hästi, kuidas ta ühendab kantrile omased lood tänapäevase produktsiooni ja võimsa häälega.
Tema laulud kinnitavad, et ka popkantris võib vokaalne tehnika olla väga nõudlik, kuigi see erineb sellest, mida tavaliselt seostame klassikalise muusika virtuoosidega.
Underwood on võitnud mitu Grammy auhinda, saanud Grand Ole Opry liikmeks ja kujunenud üheks 21. sajandi mõjukamaks kantriartistiks. Ta näitas, et kaasaegne kantri võib olla korraga raadiosõbralik, suurte refräänidega ja vokaalselt ambitsioonikas.
Kaasaja kantriartistid, kellel tasub silm peal hoida
Kantrimuusika ei ela ainult oma klassikute najal. Viimastel aastatel on žanr jõudnud uue publikuni tänu artistidele, kes ühendavad traditsioonilise kantri popi, roki, folgi, Americana ja isegi hiphopi mõjutustega. See ei meeldi kõigile vanema kooli kantrifännidele, kuid näitab hästi, kui palju on žanr ajas muutunud.
Tänapäeva kantris olulised või kiiresti tõusvad nimed on näiteks:
- Kacey Musgraves
- Kelsea Ballerini
- Luke Combs
- Lainey Wilson
- Cody Johnson
- Zach Bryan
- Morgan Wallen
- Bailey Zimmerman
- Megan Moroney
- Ella Langley
- Zach Top
- Jelly Roll
- Tucker Wetmore
- Kassi Ashton
- RaeLynn
Kantrimuusika ajalugu ei mahu ühte kindlasse kõlasse ega ühte põlvkonda. John Denveri helge akustiline maailm, Merle Haggardi töölisklassi ausus, Dolly Partoni laulukirjutajaanne, Johnny Cashi tume lavakuju, Loretta Lynni otsekohene naishääl, George Straiti traditsioonitruu kantri, Deana Carteri 1990. aastate nostalgia ja Carrie Underwoodi kaasaegne suur lavakõla näitavad, kui mitmekesine see žanr tegelikult on.
Nimekiri ei saa kunagi olla lõplik, sest igal kuulajal on oma lemmikud ja iga ajastu lisab kantrimuusikasse uusi hääli. Küll aga aitab nende artistide kuulamine mõista, miks kantri on püsinud nii kaua mõjuka muusikažanrina: selle keskmes on lood, mida kuulajad tunnevad sageli ära enda elust, olgu teemaks koduigatsus, armastus, kaotus, julgus, mälu või lihtne soov oma lugu hingelt ära rääkida.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
