Eesti keele eksam on üks kolmest kohustuslikust põhikooli lõpueksamist. See mõõdab sinu tegelikku emakeelekeeleoskust: oskust lugeda tähelepanelikult, mõista erinevaid tekste, kasutada keelt õigesti ja oma mõtteid kirjalikult väljendada. Nendeks oskusteks on üheksa aastat koolis valmistutud ning eksam on selle teekonna loogiline kokkuvõte.
2026. aasta põhikooli lõpueksamid on viimased, mil eesti keele eksam toimub tavapärases paberformaadis. Alates 2027. aasta kevadest muutub see eksam elektrooniliseks. Käesolev aasta on ühtlasi ka ettevalmistusaasta, mil koolides tehakse e-katseeksameid, et üleminekuks valmistuda. Need katsetused ei mõjuta õpilaste hindeid, põhikooli lõpetamist ega järgmisse kooli sisseastumist.
Eesti keele põhikooli lõpueksam 2026. aastal:
Teisipäeval 21. aprillil kell 10:00
Eksam kestab 180 minutit
Milline on eesti keele põhikooli lõpueksami ülesehitus?
Eesti keele põhikooli lõpueksam on kirjalik ning koosneb kolmest osast: lugemisülesannetest, lühikirjandi kirjutamisest ja keeleülesannetest. Kõik kolm osa annavad koos tervikliku pildi sinu keeleoskusest.
Lugemine ehk tekstimõistmine tähendab eksamil ühte või mitut teksti, mille põhjal tuleb vastata küsimustele. Tekstid on erinevatest valdkondadest: arvamusartiklid, ajakirjanduslikud tekstid või ilukirjanduslikud katkendid.
Küsimused ei ole ainult faktipõhised. Sageli tuleb teha järeldusi, selgitada autori seisukohta või analüüsida teksti ülesehitust. Pelk ümberjutustus ei anna punkte. Oodatakse, et õpilane saab tekstist aru ja oskab seda tõlgendada. Lugemisosa kestus on umbes 50 minutit.
kogu punktisummast
Kirjutamisosa on eksami kõige mahukam ja kõige suurema kaaluga osa (umbes 90 minutit). Kirjutada tuleb arutlev tekst, mis väljendab selget seisukohta ja põhjendab seda. Kirjandi hindamisel vaatavad hindajad nelja aspekti:
- sisu ja argumenteeritust
- teksti ülesehitust
- sõnavara ja stiili
- õigekirja
Lihtne, selge ja loogiline tekst annab parema tulemuse kui keeruline, kuid segane arutlus.
kogu punktisummast
Keeleülesanded kontrollivad grammatika ja õigekirja tundmist. Tavaliselt puudutavad need häälikuõigekirja, kokku- ja lahkukirjutamist, suurt ja väikest algustähte, kirjavahemärke ning lauseehitust. Sageli tuleb eristada ka liht- ja liitlauseid või valida õiged käändevormid.
Igal ülesandel on kindel punktiväärtus ning tähelepanelikkus mängib siin suurt rolli. Ajaliselt on siin ette nähtud umbes 40 minutit.
kogu punktisummast
Eksami maksimaalne tulemus on 100 punkti. Punktisumma ümardatakse õpilase kasuks.
Ajaliselt on eksam üles ehitatud nii, et jõuaksid kõik osad rahulikult läbi töötada ja oma töö üle kontrollida. Täpne ajajaotus võib veidi varieeruda, kuid oluline on osata seda ise planeerida ja vajadusel kohandada.
Mida eesti keele 9. klassi eksamil hinnatakse?
Eesti keele eksami eesmärk on kontrollida, kas 9. klassi õpilane on omandanud põhikooli riiklikus õppekavas ette nähtud eesti keele oskused. See tähendab eelkõige kolme asja: õpilane peab suutma tekste lugeda ja mõista, kirjutada korrektselt ja selgelt ning kasutada keelt teadlikult.
Harno on koostanud iga eksami kohta eristuskirja, kus on täpselt kirjas, mida iga ülesande juures nõutakse ja kuidas vastuseid hinnatakse. See on üks kõige olulisemaid dokumente, millega põhikooli eksamiteks valmistudes tutvuda, sest see annab täpse ülevaate, milliseid oskusi hinnatakse ja mille eest punkte antakse.
Viimastel aastatel on õpetajad ja hindajad üha sagedamini tähele pannud, et paljudel õpilastel on iseseisval kirjutamisel raskem oma mõtteid selgelt ja loogiliselt väljendada, eriti siis, kui igapäevases õppimises on harjutud digitaalset abi kasutama. Seepärast tasub enne eksamit teadlikult harjutada käsitsi kirjutamist ja oma mõtete iseseisvat sõnastamist.
Kuidas valmistuda eesti keele põhikooli eksamiks
Hea ettevalmistus ei tähenda viimase hetke kordamist või reeglite üks-ühele päheõppimist. Parim tulemus tuleb siis, kui harjutad järjepidevalt ja teadlikult. Keskendu järgmisele:
Lahenda varasemaid eksamitöid
See on kõige praktilisem viis eksamiks valmistumiseks. Harno avaldab varasemaid eksamitöid koos hindamisjuhendite ja vastuste näidistega. Kui teed läbi mitu varasema aasta eksamit, hakkad nägema mustreid: millised tekstid esinevad, milliseid küsimusi küsitakse ja mida kirjanditeemade juures oodatakse.
Lahenda töid nii, nagu sooritaksid päris eksamit: aja peale, käsitsi kirjutades ning ilma abivahenditeta.
Harjuta lugemisülesandeid teadlikult
Lugemine on eksami oluline osa, kuid lihtsalt tekstide läbivaatamisest ei piisa. Proovi lugedes aru saada, mis on teksti peamine mõte ja mida tahab autor oma argumentidega öelda?
Kasulik on kirjutada loetud tekstist lühike kokkuvõte. See aitab sul eristada olulist kõrvalisest ja treenib analüüsioskust.
Loe palju ja mitmekesiseid tekste
Eksamil esineb erinevaid tekstiliike. Mida rohkem loed erinevad arvamusartikleid, esseesid ja ilukirjandust, seda lihtsam on nende struktuuriga kiiresti kohaneda.
Raamatute lugemist ei tasu keeleoskuse ja sõnavara alateadlikul arendamisel alahinnata. Lisaboonusena avardab lugemine su maailmapilti.
Kirjuta regulaarselt käsitsi
Kirjutamisoskus paraneb ainult kirjutades. Harjuta lühikirjandite kirjutamist erinevatel teemadel ning jälgi, et iga kirjand omaks selget seisukohta ja loogilist ülesehitust.
Kasulik on lasta mõnel täiskasvanul või õpetajal su kirjandeid lugeda ja tagasisidet anda, sest teise inimese pilk märkab asju, mida ise ei näe.
Korda õigekirja ja grammatikat
Kõige sagedasemad vead on seotud komade, kokku- ja lahkukirjutamise ning suure ja väikese algustähe kasutusega. Nende teadlik kordamine aitab vältida lihtsaid eksimusi.
Jaota teemad osadeks: ühel nädalal keskendud häälikuortograafiale, teisel kokku- ja lahkukirjutamisele, kolmandal suurtele ja väikestele algustähtedele. Sel viisil on õppimine struktureeritud ja mälu koormus väiksem.
Kuidas teiste eksamite kõrval aega jagada?
Eesti keele eksam toimub 21. aprillil, matemaatika põhikooli eksam 29. aprillil ja valikeksam 6. mail. See tähendab, et eesti keele eksam on sel aastal kõige esimene ning määrab suuresti kogu eksamiperioodi tempo. Eksamitevahelised pausid on lühikesed ning õppimine peab olema hästi planeeritud juba enne, kui kalendris vaatab vastu aprillikuu.
Kõige mõistlikum on planeerida õppimine tagurpidi. Sea eesmärgiks, et aprilli alguseks oleks eesti keele eksami põhiteemad juba läbi töötatud: oled lahendanud varasemaid eksamitöid, kirjutanud vähemalt paar lühikirjandit ja korranud peamiseid õigekirjareeglid. Viimased 2–3 nädalat enne eksamit peaksid olema pigem kinnistamise, mitte uute teemade õppimise aeg.
Tasub meeles pidada, et eesti keele eksam ei ole lihtsalt formaalsus. Kuigi põhikooli lõpetamise süsteem on muutunud paindlikumaks, võivad eksamitulemused siiski mõjutada seda, millised võimalused sul järgmiseks avanevad, eriti siis, kui plaanid kandideerida gümnaasiumisse.
Levinumad vead, mida eesti keele eksamil tehakse
Paljud vead ei tulene teadmiste puudumisest, vaid tähelepanematusest. Kõige enam esinevad järgmised:
Ülesande juhistest mööda vaatamine. Lugemisülesande juures on rahulikult keskendumine hädavajalik. Palju punkte kaob sellest, et vastus on küll teksti põhjal kirjutatud, kuid ei vasta täpselt sellele, mida küsiti.
Küsimuse juures tasuks enne vastamist alati veenduda, mitu aspekti sellega tegelikult küsitakse. Sageli nõuab üks küsimus mitme asja väljatoomist. Kui tood välja ainult ühe aspekti, ei saa vastus täispunkte isegi siis, kui see on iseenesest õige.
Lühikirjand hajub laiali. Kirjand, mis katab kõike ja ei ütle tegelikult midagi, ei anna head tulemust. Kirjand peab omama selget seisukoht ning see seisukoht peab olema kogu teksti vältel hoitud ja põhjendatud. Sissejuhatus, mõtet arendav sisulõik ja kokkuvõte ei ole vormiline nõue, vaid lugejale mõeldud selge struktuur.
Hooletusvead. Paljud vead keeleülesannetes ei tulene teadmiste puudumisest, vaid kiirustamisest. Kirjutamise lõpus tasub kindlasti võtta aega vastuste üle vaatamiseks. Häälikuortograafia, suure ja väikese algustähe kasutus ning kokku- ja lahkukirjutamine on alad, kus tähelepanelikkus maksab sõna otseses mõttes punkte.
Ajapuudus. Kirjutamisosa on üldjuhul kõige aeganõudvam, seega tasub juba eksami alguses läbi mõelda, kui palju aega sellele jätta. Sageli jääb aeg napiks seetõttu, et kirjandiga alustatakse liiga hilja. Kui lugemisosale kulub liiga palju aega, jääb kirjandiks vähe ruumi ning töö jääb lõpetamata või üle vaatamata.
Kuidas eksamipäeval paremini toime tulla?
Eksamipäeval ei ole oluline ainult see, mida tead, vaid ka see, kuidas oma teadmisi rakendad. Eksamisituatsioonis tulevad esile ajaplaneerimine, keskendumisvõime ja oskus pinge all selgelt mõelda. Hea strateegia aitab vältida lihtsaid vigu ning kasutada oma teadmisi maksimaalselt ära.
Enne eksamit
Eksamipäeva hommik ei ole õige aeg uue materjali õppimiseks. Palju kasulikum on olla puhanud ja rahulik. Hea uni eelmisel ööl mõjutab otseselt keskendumisvõimet ja tähelepanu, mis on eesti keele eksamil väga olulised: väsinud peas kasvab hooletusvigade hulk märgatavalt. Proovi hoida oma tavalist hommikurutiini ning väldi ootamatuid olukordi.
Eksami ajal
Eksami alguses võta paar minutit, et ülesanded rahulikult läbi lugeda. Sageli kaotatakse punkte mitte teadmiste puudumise, vaid küsimuse valesti mõistmise tõttu. Kui mõni ülesanne tundub keeruline, liigu edasi ja tule selle juurde hiljem tagasi. See aitab hoida tempot ja vältida kinni jäämist.
Ajaplaneerimine on üks olulisemaid oskusi eksamil. Jälgi, et jätaksid kirjutamisosale piisavalt aega ning ei kulutaks kogu eksamiaega lugemisülesannetele. Hea rusikareegel on jätta viimased 10–15 minutit vastuste üle kontrollimiseks. Selle aja jooksul saab parandada palju väikseid, kuid punktide mõttes olulisi vigu.
Pärast eksamit
Kui eksam on tehtud, tekib sageli soov kohe oma vastuseid analüüsida ja teistega võrrelda. See võib aga tekitada tarbetut stressi, eriti kui järgmised eksamid on alles ees. Palju mõistlikum on eksam „vaimselt lõpetada“ ja suunata tähelepanu järgmistele ülesannetele.
Pärast eksamit tasub teha midagi, mis aitab pinge maha võtta. Lühike jalutuskäik, puhkus või meeldiv tegevus aitab taastuda ja järgmisteks päevadeks energiat koguda. Eksam on üks etapp, mitte lõplik hinnang sinu võimetele, ning oluline on hoida tasakaalu ka kogu eksamiperioodi jooksul.
Eesti keel teise keelena eksam – mida peaks teadma?
Kõik õpilased ei soorita eesti keele eksamit emakeelena. Muu emakeelega õpilased sooritavad eesti keel teise keelena eksami, mis on ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga. Eksami kirjalik osa toimub samuti 21. aprillil, suuline osa kestab 21.–24. aprillini.
Selle eksami eesmärk on hinnata praktilist keeleoskust. Oluline on, et eksaminand suudab tekstidest aru saada ja ennast arusaadavalt väljendada. Täiuslik grammatika ei ole esmane eesmärk.
Suuline osa on 15-18 minutit kestev struktureeritud vestlus, kus õpilased kirjeldavad pilte ning arutlevad etteantud teemadel nii intervjueerija kui ka kaasõpilasega. Oluline on oskus oma mõtteid arusaadavalt väljendada ja vestluses aktiivselt osaleda.
Kui eksami tulemus on vähemalt 60% maksimumpunktidest, väljastab Harno õpilasele eesti keele B1-taseme tunnistuse. See on ametlik dokument, millel on praktiline väärtus näiteks kodakondsuse taotlemisel, haridustee jätkamisel ja hiljem tööturul. Selliste otsuste juures muutub oluliseks ka see, millise valikeksami sa valisid, sest ka see võib mõjutada sinu edasisi õpinguid.
Kindlus eksamil tuleb struktureeritud harjutamisest
Eesti keele põhikooli lõpueksam ei ole midagi ettearvamatut. See põhineb oskustel ja teadmistel, mida oled juba mitu aastat õppinud ja mida saab teadlikult arendada.
Järjepidev harjutamine, lugemine ja kirjutamine annavad kindluse, mis aitab eksamipäeval rahulikult keskenduda. Hea tulemus ei sünni juhuslikult, vaid on selge töö tulemus.
Kõige olulisem on meeles pidada, et eksam ei nõua täiuslikkust. Piisab sellest, kui suudad oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt väljendada.
Viited
- “Põhikooli ja riigieksamid 2026: olulisemad sõnumid ja kuupäevad + e-katseeksamite info.” Haridus- ja Noorteamet, 02.03.2026. Kasutatud 18.03.2026.
- “Põhikooli lõpueksamid.” Haridus- ja Noorteamet, Kasutatud 18.03.2026.
- “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad ning tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja ajad 2025/2026. õppeaastal.” Riigi Teataja, 10.04.2025. Kasutatud 18.03.2026.
- “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord.” Riigi Teataja, 11.05.2023. Kasutatud 19.03.2026.
- “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.” Riigi Teataja, 18.03.2026. Kasutatud 19.03.2026.
- “Eesti keele põhikooli lõpueksami eristuskiri 2026.” Haridus- ja Noorteamet, 28.08.2025. Kasutatud 19.03.2026.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
