Eesti keeles nimetame riiki Saksamaaks, kuid saksa keeles on selle nimi Deutschland. Miks on need kaks nime nii erinevad? Põhjus peitub nende erinevas ajaloolises ja keelelises päritolus. Vaatame lähemalt, mida Deutschland tähendab ja kuidas see nimi sajandite jooksul kujunes.
Lühidalt
- Deutschland on Saksamaa nimi saksa keeles.
- Nimi koosneb sõnadest Deutsch ja Land.¹
- Sõna Deutsch on vanem kui tänapäevane riiginimi Deutschland ning selle varasemad vormid seostusid rahva ja rahva kõneldud keelega.²
- Eestikeelne Saksamaa on kujunenud teisest nimetustraditsioonist. Selle tüvi saks seostub ajalooliselt sakside ehk Saksimaa elanike nimetusega.³
- Ingliskeelne Germany pärineb omakorda ladina nimest Germania.⁴
Miks on Saksamaa saksa keeles Deutschland?
Eesti keeles kasutame nime Saksamaa, sakslased ise aga Deutschland. Need nimetused ei ole teineteise tõlked, vaid on kujunenud eri ajaloolistest nimetustraditsioonidest. Deutschland kujunes saksa keeles ning koosneb sõnadest Deutsch ja Land.¹ Eestikeelse nime päritolu on teistsugune ja seotud ajaloolise nimetusega saks.³

Keeleteaduses nimetatakse kohalike endi kasutatavat kohanime endonüümiks ja teistes keeltes kasutatavat nime eksonüümiks. Seega on Deutschland Saksamaa endonüüm, Saksamaa aga eestikeelne eksonüüm. Sama nähtust kohtab paljude riikide puhul ning just seetõttu võivad Saksamaa erinevad nimetused eri keeltes üksteisest üsna palju erineda.
Deutschland on seega saksa keeles kujunenud nimetus. Selle tähenduse mõistmiseks tuleb vaadata lähemalt sõna esimest osa Deutsch, kuid selle põhjalikuma etümoloogia jätame eraldi artiklisse.
Eesti keeles kasutatav riiginimi võib mõnikord riigi enda nimest üsna palju erineda. Mõned silmatorkavad näited on:
Saksamaa → Deutschland
Ungari → Magyarország
Kreeka → Elláda (Ελλάδα)
Albaania → Shqipëria
Austria → Österreich
Rootsi → Sverige
Mida „Deutschland“ tähendab?
Sõna Deutschland saab jagada kaheks osaks: Deutsch ja Land.¹ Deutsch on saksa keele nimetus, omadussõnana kirjutatakse deutsch ja see tähendab „saksa“. Land aga tähendab maad või riiki. Seega võib Deutschland nime otsest tähendust mõista ligikaudu kui „sakslaste maa“ või „saksa maa“.
Sõna-sõnalt tõlkides võib Deutschland tunduda väga läbipaistva nimena, kuid Deutsch ei tähenda siin lihtsalt tänapäevast rahvustunnust. Nime esimene osa on kujunenud palju vanemast sõnavarast, mis seostus rahva ja selle kõneldud keelega.² Seetõttu on „sakslaste maa“ küll kasulik lihtsustatud tõlge, kuid nime ajalugu on sellest veidi keerulisem. Tänapäeva saksa keeles tajutakse Deutschlandit eelkõige tervikliku kohanimena, mitte kahe eraldi sõna tähenduste summana.
Just Deutsch kannab nime vanimat keeleajaloolist kihti. See sõna on vanem kui riiginimi Deutschland ise ning selle areng ulatub tänapäevasest Saksamaa riigist märksa kaugemale.² Sõna Deutsch päritolu käsitleme põhjalikumalt eraldi artiklis.
Saksa keeles võib sõna „Land“ tähendada nii maad või riiki kui ka Saksamaa liidumaad. Seetõttu nimetatakse Saksamaa 16 liidumaad sõnaga Bundesländer. Nimes Deutschland on Land aga osa riiginimest ning viitab saksa keele ja sakslastega seotud maale.¹
- Deutschland koosneb sõnadest Deutsch ja Land.¹
- Deutsch tähistab saksa keelt, omadussõna deutsch aga tähendab „saksa“²
- Land tähendab siin maad või riiki.
- Nime tähendus muutub selgemaks, kui vaadata seda saksa keele enda sõnana, mitte püüda seda siduda eestikeelse nimega Saksamaa.
| Saksakeelne sõna | Eestikeelne tähendus | Millele see viitab |
|---|---|---|
| Deutschland | Saksamaa | riik |
| Deutsch | saksa / saksa keel | keel või omadussõna |
| die deutsche Sprache | saksa keel | keel |
| die Deutschen | sakslased | rahvas |
Kust tuleb sõna „Deutsch“?
Sõna Deutsch on vanem kui riiginimi Deutschland. Duden viib selle tagasi keskkõrgsaksa vormideni diut(i)sch ja tiu(t)sch ning sealt vanakõrgsaksa sõnani diutisc. Selle taga on omakorda germaani sõna, mille tähendus oli „rahvas“.²
Seega ei tekkinud Deutsch algselt tänapäevase Saksamaa riigi nimetusena. Sõna varasem tähendus seostus rahva ja rahvakeelega ning alles aja jooksul kujunes sellest tänapäevane saksa keele ja sakslastega seotud nimetus.
Keeleajalooliselt on oluline ka see, et Deutsch ei tähistanud algselt üht kindlat riiki. Varasemad vormid tähistasid rahvakeelt vastandina ladina keelele: keskladina theodiscus ja thiudiscus tähendasid „rahvakeelne, mitteladinakeelne“. Sellest vaatenurgast kirjeldas sõna esmalt pigem keelt kui poliitilist territooriumi. Alles hiljem kinnistus vanakõrgsaksa diutisc tähenduses „saksa“.⁵
- Deutsch on vanem kui tänapäevane riiginimi Deutschland.
- Vanakõrgsaksa vorm oli diutisc.²
- Keskkõrgsaksa keeles kasutati muu hulgas vorme diut(i)sch ja tiu(t)sch.²
- Sõna vanem tüvi seostub tähendusega „rahvas“.²
- Hiljem sai Deutschist saksa keele ja saksa keeleruumiga seotud nimetus.

Kuidas kujunes „Deutschist“ „Deutschland“?
Kui Deutsch oli kujunenud saksa keele ja selle kõnelejatega seotud nimetuseks, sai sama tüvi kanduda ka nendega seotud maa nimetusse. Deutschland ühendabki kaks saksa sõna: Deutsch ja Land.¹
See ei tähenda siiski, et Deutschland oleks algusest peale tähistanud ühtset riiki tänapäevases mõttes. Saksakeelne Euroopa oli sajandeid poliitiliselt killustunud ning saksa keelt kõneldi ka väljaspool alasid, mis kuuluvad praegu Saksamaa koosseisu. Nimi sai seega kujuneda keele ja inimeste nimetuse põhjal juba enne seda, kui tekkis tänapäevane Saksamaa riik.
Saksa keel on ametlik keel või üks ametlikest keeltest kuues Euroopa riigis:
Saksamaa
Austria
Šveits
Liechtenstein
Belgia
Luksemburg
Selles mõttes aitab Deutschland hästi näha, kuidas kohanimed võivad välja kasvada keelest ja rahvanimetustest. Tänapäeval on see sakslaste jaoks lihtsalt oma riigi nimi, kuid selle koostisosades on endiselt nähtav palju vanem keeleajalugu.
Nime kujunemisel ei olnud üht kindlat hetke, mil Deutsch ja Land ametlikult kokku pandi. Pigem kinnistus Deutschland järk-järgult koos keelekasutuse ja poliitiliste olude muutumisega. Riiginime ajalugu ulatub palju kaugemale kui tänapäevase Saksamaa kui ühtse riigi ajalugu.
Rahvas
Sõna Deutsch vanemad vormid seostuvad germaani sõnaga, mille tähendus oli „rahvas“.²
Keel
Sellest kujunes aja jooksul nimetus saksa keelele ja saksa keelt kõnelevatele inimestele.²
Maa
Kui Deutsch ühendati sõnaga Land, saadi Deutschland, sakslaste oma nimi Saksamaa kohta.¹
Kuidas kujunes nimi „Deutschland“?
Germaani tüvi
Rahvas
Sõna Deutsch kaugem tüvi seostub germaani sõnaga, mille tähendus oli „rahvas“. Seega ulatub nime ajalugu tagasi aega, mil see ei tähistanud veel kindlat riiki.
Vanakõrgsaksa keel
diutisc
Vanakõrgsaksa diutisc on üks varasemaid vorme, millest kujunes tänapäevane Deutsch. Sõna seostus rahva ja selle kõneldud keelega.
Keskkõrgsaksa keel
diutisch ja tiutsch
Keskkõrgsaksa vormid diutisch ja tiutsch viisid sõna kuju järk-järgult lähemale tänapäevasele sõnale Deutsch.
Tänapäeva saksa keel
Deutsch
Tänapäeva saksa keeles on Deutsch saksa keele nimetus. Omadussõnana kirjutatakse deutsch ja see tähendab „saksa“.
Riiginimi
Deutschland
Sõnad Deutsch ja Land moodustavad nime Deutschland, mis on Saksamaa nimi saksa keeles.
Miks ütleme eesti keeles Saksamaa, mitte Deutschland?
Eestikeelne nimi Saksamaa ei pärine sõnast Deutsch. Selle esimene osa saks kuulub hoopis teise ajaloolisse nimetustraditsiooni. Eesti etümoloogiasõnaraamatus seostatakse sõna saks muu hulgas vanarootsi sõnaga saxe, alamsaksa sõnaga sasse ja saksa sõnaga Sachse. Need nimetused viitavad Saksimaa elanikule.³
Sama tüve sugulasi leidub ka teistes läänemeresoome keeltes. See näitab, et meie piirkonnas kujunes Saksamaa ja sakslaste nimetus teistsuguse ajaloolise kontakti põhjal kui sakslaste enda Deutsch:
Mõlemad nimed tähistavad tänapäeval sama riiki, kuid nende teekond sellesse tähendusse on olnud erinev.
See on hea näide sellest, kuidas eksonüümid võivad säilitada jälgi väga vanadest keelekontaktidest. Teise rahva või maa nimetus võib kinnistuda keelde ajaloolise kontakti kaudu ning jääda kasutusse ka siis, kui selle algne seos enam igapäevases keelekasutuses tajutav ei ole. Eesti Saksamaa puhul on ajalooline saks-tüvi säilinud riigi nimes, kuigi tänapäeva eestlane ei mõtle seda sõna kasutades tavaliselt Saksimaale ega saksidele.³

Inglise keeles kasutatakse veel kolmandat traditsiooni. Germany pärineb ladina nimest Germania, mida roomlased kasutasid Kesk-Euroopa germaani rahvastega seotud alade kohta.⁴ Seetõttu on Saksamaa, Deutschland ja Germany hea näide sellest, kuidas üks riik võib eri keeltes saada nime täiesti erinevatest ajaloolistest allikatest.
Kolm nime, kolm erinevat päritolu
Saksamaa
Eesti nimi lähtub ajaloolisest saks-tüvest, mis seostub Saksimaa ja sakside nimetusega.³
Deutschland
Saksa nimi koosneb sõnadest Deutsch ja Land.¹ ²
Germany
Inglise nimi pärineb ladina sõnast Germania.⁴
Germania nimetustraditsiooni jälgi eri keeltes
- itaalia keeles
Germania - kreeka keeles
Γερμανία / Germanía - makedoonia keeles
Германија / Germanija - rumeenia keeles
Germania - gruusia keeles
გერმანია / germania - ladina keeles
Germania
- bengali keeles
জার্মানি / jarmani - hindi keeles
जर्मनी / jarmanī - marathi keeles
जर्मनी / jarmanī - nepali keeles
जर्मनी / jarmanī - pandžabi keeles
ਜਰਮਨੀ / جرمنی - urdu keeles
جرمنی / jarmanī - puštukeeles
جارمنی / jarmani
- tamili keeles
செருமனி / ஜெர்மனி - hausa keeles
Jamus - suahiili keeles
Ujerumani - maoori keeles
Tiamana - samoa keeles
Siamani - mongoli keeles
Герман / German - malai keeles
Jerman
Nime Deutschland lugu näitab, kui palju keeleajalugu võib peituda ühes tuttavas kohanimes. Tänapäeval tähendab see lihtsalt Saksamaad, kuid nime osad Deutsch ja Land ulatuvad tagasi aega, mil Deutsch ei tähistanud veel tänapäevast rahvusriiki.
Kui selliste sõnade päritolu aitab sul saksa keelt paremini mõista, võib sama põhimõte olla kasulik ka keele õppimisel laiemalt. Superprofist saab leida saksa keele õpetajaid nii kontakt- kui ka veebitundideks ning valida juhendaja vastavalt oma tasemele ja õpieesmärkidele.
Milline neist Saksamaa nimetustest tundub sulle kõige üllatavam?
Viited
- Dudenredaktion. „Deutschland“. Duden Online, Cornelsen Verlag, www.duden.de/rechtschreibung/Deutschland. Kasutatud 24. septembril 2026.
- Dudenredaktion. „deutsch“. Duden Online, Cornelsen Verlag, www.duden.de/rechtschreibung/deutsch. Kasutatud 24. septembril 2026.
- Metsmägi, Iris, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. „saks.“ Eesti etümoloogiasõnaraamat, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keele Sihtasutus, 2012, https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=saks&F=M&C06=et. Kasutatud 24. septembril 2026.
- Harper, Douglas. „Germany“. Online Etymology Dictionary, www.etymonline.com/word/Germany. Kasutatud 24. septembril 2026.
- Lloyd, Albert L., Rosemarie Lühr ja Otto Springer. „diutisc“. Etymologisches Wörterbuch des Althochdeutschen, 2. kd, Vandenhoeck & Ruprecht, 1998, https://ewa.saw-leipzig.de/articles/27160/de. Kasutatud 24. septembril 2026.
Kokkuvõte AI abil:









