Sakslased ise nimetavad oma riiki Deutschland, kuid paljudes teistes keeltes kasutatakse hoopis teistsuguseid nimetusi. Prantsuse keeles on see Allemagne, poola keeles Niemcy, soome keeles Saksa ja eesti keeles Saksamaa. Esmapilgul ei paista neil sõnadel just kuigi palju ühist olevat.
Nende erinevuste põhjus peitub ajaloos. Eri keeled on Saksamaale nime andmisel lähtunud eri rahvastest, piirkondadest ja keeletraditsioonidest, millega neil minevikus kõige rohkem kokkupuuteid oli. Nii ongi ühe ja sama riigi kohta kujunenud terve rida väga erineva kõlaga nimesid.
Lühidalt
- Saksamaad nimetatakse eri keeltes erinevalt, sest nimed on kujunenud eri ajalooliste kontaktide ja keeletraditsioonide põhjal.
- Sakslased ise kasutavad nime Deutschland, kuid paljudes keeltes on käibel ajaloolised eksonüümid ehk teistes keeltes kasutatavad kohanimed.
- Inglise Germany pärineb ladinakeelsest nimest Germania, mida roomlased kasutasid germaani alade ja rahvaste kohta. Prantsuse Allemagne, hispaania Alemania ja portugali Alemanha pärinevad aga germaani rahva alemannide nimest.
- Poola Niemcy, tšehhi Německo, sloveeni Nemčija, horvaadi Njemačka ja teised sarnased slaavi nimed kuuluvad omaette nimeperekonda.
- Eesti Saksamaa ja soome Saksa pärinevad sakside nimest ning peegeldavad Läänemere piirkonna ajaloolisi kontakte.
Endonüüm ja eksonüüm: miks ütlevad sakslased Deutschland?
Enne kui vaatame lähemalt, kust Saksamaa eri nimed pärinevad, tasub selgeks teha kaks mõistet. Kohanimed ei kandu ühest keelest teise alati muutumatul kujul. Neid võivad mõjutada keele ajalugu, hääldus, geograafia ja varasemad kokkupuuted piirkonna elanikega. Ka nime Deutschland päritolu ulatub sajandite taha ning on tihedalt seotud saksa keele enda kujunemisega.
ÜRO geograafiliste nimede eksperdirühm kasutab kohalike ja võõrkeelsete kohanimede eristamiseks mõisteid endonüüm ja eksonüüm. Endonüüm on nimi, mida selle koha elanikud kasutavad oma keeles, eksonüüm aga mõnes teises keeles kasutatav nimi. Saksamaa puhul on Deutschland endonüüm, samas kui Saksamaa, Germany, Allemagne ja Niemcy on eksonüümid.¹
Endonüüm on kohalik nimi, mida kasutatakse riigi või koha enda keeles. Eksonüüm on teises keeles kasutatav nimi.
Näiteks Deutschland on saksa endonüüm, Saksamaa aga eestikeelne eksonüüm.
Eksonüüm ei ole seega vale nimi, vaid teise keele ajalooliselt kujunenud kohanimi. Sama nähtus pole ainult Saksamaale omane: eesti keeles ütleme näiteks Viin, kuigi saksa keeles on Austria pealinn Wien, ning Rooma asemel kasutatakse itaalia keeles Roma. Saksamaa puhul on erinevus lihtsalt eriti silmatorkav, sest paralleelselt on säilinud mitu täiesti erineva päritoluga nimeperekonda.
Saksamaa nimede peamised päritolurühmad
Saksamaa eri keeltes kasutatavad nimed võib nende päritolu järgi jagada mitmesse rühma. Mõned neist on kujunenud samast keelelisest tüvest, teised aga pärinevad rahvaste või hõimude nimedest, kellega naaberrahvad ajalooliselt kokku puutusid. Ka osa eksonüüme on suguluses nimega Deutschland, samas kui teised lähtuvad näiteks ladinakeelsest Germaniast, alemannidest, slaavi keeletraditsioonist või saksidest.
Deutschland, Duitsland ja Tyskland
Sellesse nimeperekonda kuuluvad Saksamaa nimed, mis on kõige lähemalt seotud saksa endonüümiga Deutschland. Hollandi Duitsland ning taani, norra ja rootsi Tyskland pärinevad sugulastest germaani tüvedest, mis seostusid algselt rahva või rahvakeelega.
Ka sõna Deutsch päritolu ulatub vanemasse germaani keelekasutusse. Sellega tähistati rahva kõneldavat keelt, vastandina ladina keelele, mida kasutati sajandeid muu hulgas kirikus, hariduses ja halduses.²
Seetõttu meenutavad hollandi ja Skandinaavia keeltes kasutatavad nimed rohkem sakslaste enda endonüümi, Deutschland, kui näiteks Germany või Allemagne. Need keeled on säilitanud Saksamaa nimetamisel germaani keeletraditsiooni, mitte lähtunud ladinakeelsest Germaniast või mõne konkreetse germaani rahva nimest.
Germany ja Germania
Inglise Germany kuulub nimeperekonda, mille aluseks on ladinakeelne Germania. Rooma autorid kasutasid seda nimetust Rooma riigi põhjapiiri taga asuvate germaani alade ja rahvaste kohta. Seetõttu erineb ingliskeelne Germany märgatavalt sakslaste enda kasutatavast nimest Deutschland: inglise keelde kinnistus ladinapärane eksonüüm, mitte saksa endonüüm.³
Sama tüve kohtab ka teistes keeltes, näiteks itaalia ja rumeenia keeles. Aja jooksul hakati algselt laiemat piirkonda ja rahvaid tähistanud nime kasutama konkreetse maa kohta, mida tänapäeval tunneme Saksamaana. See näitab, kui tugevalt on Rooma-aegsed geograafilised nimetused Euroopa keeltes säilinud.
Allemagne, Alemania ja Alemanha
Prantsuse Allemagne, hispaania Alemania ja portugali Alemanha pärinevad alemannide nimest. Alemannid olid germaani hõimurühm, kes elas peamiselt Ülem-Reini piirkonnas. Aja jooksul hakati nende nime mõnes keeles kasutama mitte ainult selle konkreetse rahvarühma, vaid laiemalt kogu Saksamaa kohta.⁴
See on hea näide sellest, kuidas ühe piirkonna või rahvaga seotud nimetus võib ajalooliste kontaktide kaudu laieneda tervele maale. Kui selline nimi on keeles juba kinnistunud, püsib see sageli kasutusel ka siis, kui selle algne tähendus enam hästi tajutav ei ole.
Siia nimeperekonda kuulub ka kõmri Yr Almaen
Niemcy, Německo, Nemčija ja Njemačka
Poola Niemcy, tšehhi Německo, sloveeni Nemčija, horvaadi Njemačka ja teised sarnased slaavi nimed pärinevad vanast slaavi tüvest, mida seostatakse kõnevõimetuse või arusaamatu kõnega. Mõte ei olnud tingimata selles, et teised rahvad ei osanud rääkida, vaid pigem selles, et nende keel oli slaavi keelte kõnelejatele arusaamatu.⁵ Ütleme ju meiegi millegi arusaamatu kohta, et see on „nagu hiina keel“.
Selline nähtus ei ole keeleajaloos sugugi haruldane. Rahvaid on sageli nimetatud selle järgi, kuidas nende keel kõlas või kui arusaadav see naabritele tundus. Ka vanakreeka sõna barbaros tähistas algselt inimesi, kes ei rääkinud kreeka keelt, ning sellest kujunes hiljem näiteks ingliskeelne barbarian. Roomlased võtsid sama sõna üle ja kasutasid seda omakorda mitte-rooma rahvaste kohta.⁶ Ka nimetust „berberid“ on seostatud kreeka sõnaga barbaros, kuid selle etümoloogia ei ole täiesti kindel.⁷
Vācija ja Vokietija
Läti Vācija ja leedu Vokietija moodustavad veel ühe omaette nimeperekonna, mida teistes Euroopa keeltes kuigi palju ei kohta. Nende täpne päritolu ei ole kindlalt teada ning keeleteadlased on pakkunud eri seletusi. Ühe hüpoteesi järgi võib nende aluseks olev tüvi olla seotud vana balti sõnavormiga, mis tähistas läänes asuvat maad.⁸
Sama tüvega on seostatud ka mõningaid läänemeresoome kohanimesid. Näiteks on keeleteaduses võrreldud läti Vācija ja leedu Vókia vorme soome Vuojola ning eesti Oju- või Ojamaa nimega, mida on kasutatud Gotlandi kohta. Seosed pole siiski üheselt tõestatud, mistõttu tasub Vācija ja Vokietija päritolu käsitleda ühe Saksamaa nimeajaloo lahtise küsimusena.⁸
Saksa ja Saksamaa
Eesti Saksamaa ja soome Saksa kuuluvad nimeperekonda, mille juured ulatuvad sakside nimetuseni. Saksid olid germaani rahvas, kelle nimega seotud vormid levisid Läänemere piirkonnas muu hulgas kaubanduskontaktide kaudu.⁹ Nagu alemannide nimi kinnistus mõnes Lääne-Euroopa keeles kogu Saksamaa tähistamiseks, hakati meie piirkonnas laiemalt kasutama saksidega seotud nime.
Eesti keele puhul on selle nime kujunemislugu eriti huvitav. Eesti etümoloogiasõnaraamatu järgi pärineb sõna saks algskandinaavia kaudu: vanaislandi saxar tähendas sakslasi ning vanarootsi saxe Saksimaa elanikku või kaupmeest. Samasse ajaloolisse sõnaperre kuulub ka alamsaksa sasse. Seega ei ole Saksamaa lihtsalt tänapäevase Saksimaa järgi moodustatud nimi, vaid peegeldab palju vanemaid kontakte Põhja-Saksamaa ja Läänemere piirkonna vahel.⁹
Nimi Saksamaa on sisuliselt moodustatud tüvest saksa ja sõnast maa. Huvitaval kombel arenes sõnal saks eesti keeles hiljem ka teine tähendus: sellega hakati nimetama kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluvat või jõukamat inimest, näiteks mõisahärrat. Etümoloogiasõnaraamatus on vanema tähendusena märgitud ka „sakslane“, mis aitab näha seost rahvanimetuse ja hilisema ühiskondliku tähenduse vahel.⁹
Kuidas nimetatakse Saksamaad eri keeltes?
Saksamaa nimi sõltub keelest ja sellest, milline ajalooline nimekuju selles keeles kinnistus. Isegi naaberriigid võivad kasutada täiesti erineva päritoluga nimetusi, sest need on kujunenud eri aegadel ja eri kontaktide kaudu. Mõni nimi lähtub germaani keeletraditsioonist, mõni Rooma-aegsest Germaniast, mõni alemannidest või saksidest ning slaavi keeltes kohtab veel omaette nimeperekonda.
Saksamaa
Eesti keele eksonüüm
Vācija
Läti keele eksonüüm
Vokietija
Leedu keele eksonüüm
Allolev tabel annab ülevaate sellest, kuidas Saksamaad eri Euroopa keeltes nimetatakse ja millisesse nimeperekonda need vormid kuuluvad.
| Keel | Saksamaa nimi | Nimeperekond / päritolu |
|---|---|---|
| inglise | Germany | Germania / ladina |
| saksa | Deutschland | Deutsch / germaani |
| hollandi | Duitsland | Deutsch / germaani |
| taani | Tyskland | Tysk / germaani |
| rootsi | Tyskland | Tysk / germaani |
| norra | Tyskland | Tysk / germaani |
| islandi | Þýskaland | Tysk / germaani |
| prantsuse | Allemagne | alemannid |
| hispaania | Alemania | alemannid |
| portugali | Alemanha | alemannid |
| itaalia | Germania | Germania / ladina |
| rumeenia | Germania | Germania / ladina |
| poola | Niemcy | Niemcy / Nemets / slaavi |
| tšehhi | Německo | Niemcy / Nemets / slaavi |
| slovaki | Nemecko | Niemcy / Nemets / slaavi |
| sloveeni | Nemčija | Niemcy / Nemets / slaavi |
| horvaadi | Njemačka | Niemcy / Nemets / slaavi |
| läti | Vācija | päritolu ebaselge |
| leedu | Vokietija | päritolu ebaselge |
| eesti | Saksamaa | saksid |
| soome | Saksa | saksid |
| kõmri | Yr Almaen | alemannid |
Mõne nime puhul on seos Saksamaaga üsna kergesti aimatav, teised tunduvad esmapilgul täiesti ootamatud. Just see teebki nimeajaloo huvitavaks: iga vorm säilitab jälje eri ajaloolisest kontaktist, rahvast või keeletraditsioonist.
Miks on Saksamaa eri nimed tänaseni säilinud?
Põhjus on üsna lihtne: keeled ei hakka riiki iga kord ümber nimetama, kui selle piirid, riigikord või rahvuslik identiteet muutuvad. Tänapäeval võivad riiginimed rahvusvaheliste organisatsioonide ja tihedama üleilmse suhtluse tõttu küll kiiremini ühtlustuda või ametlikult muutuda, kuid ajalooliselt jäid kord kinnistunud kohanimed sageli sajanditeks kasutusse.
Saksamaa puhul on paljud võõrkeelsed nimed vanemad kui tänapäevane Saksa rahvusriik. Germany, Allemagne, Niemcy ja Saksa pärinevad ajast, mil Saksamaad praegusel kujul veel ei eksisteerinud.¹⁰ Need nimed viitasid eri aegadel germaani rahvastele, hõimudele, keelekogukondadele või piirkondadele, millega naaberrahvastel oli kõige rohkem kokkupuuteid. Hiljem kandusid need juba tuttavad nimetused üle kogu riigile.
Riikide nimed säilivad sageli ka siis, kui piirid ja poliitilised süsteemid muutuvad. Seepärast kasutatakse Saksamaa kohta tänini nimetusi, mille juured ulatuvad roomlaste, alemannide, sakside, slaavi naabrite ja vanemate germaani keeletraditsioonideni.
Saksamaa eri nimed näitavad hästi, kuidas kohanimed võivad säilitada väga vana keele- ja kultuuriloo. Deutschland, Germany, Allemagne, Niemcy ja Saksamaa ei ole juhuslikud variandid, vaid peegeldavad eri rahvaste ajaloolisi kokkupuuteid, keeletraditsioone ja viise, kuidas Saksamaa alasid kunagi tajuti.
Eesti lugeja jaoks on eriti huvitav see, et meie oma Saksamaa kuulub sakside nimest kujunenud nimeperekonda. Nii võib ühe tänapäevase riiginime kaudu jõuda tagasi sajanditetaguste kontaktide, kaubateede ja keelemuutusteni.
Millise Saksamaa nime taust sind enim üllatas?
Viited
- United Nations Group of Experts on Geographical Names. „Frequently Asked Questions.“ Media Kit 11, United Nations Statistics Division, 2025. https://unstats.un.org/unsd/ungegn/pubs/documents/Media%20Kit%2011_FAQ_2025_final.pdf. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Harper, Douglas. „Etymology of Deutsch.“ Online Etymology Dictionary. https://www.etymonline.com/word/Deutsch. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Harper, Douglas. „Etymology of Germany.“ Online Etymology Dictionary. https://www.etymonline.com/word/Germany. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Harper, Douglas. „Etymology of Alemanni.“ Online Etymology Dictionary. https://www.etymonline.com/word/Alemanni. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Panic, Idzi. Der Westslawische Name Niemcy für Deutsche und Deutschland im Schrifttum des Frühmittelalters. Wydawnictwo Uniwersytetu Śląskiego, 2018. Central and Eastern European Online Library. https://www.ceeol.com/search/book-detail?id=836045. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Harper, Douglas. „Etymology of Barbarian.“ Online Etymology Dictionary. https://www.etymonline.com/word/barbarian. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Harper, Douglas. „Etymology of Berber.“ Online Etymology Dictionary. https://www.etymonline.com/word/Berber. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Manzelli, Gianguido. „Predicative Possession and a Possible Contact-Induced Phenomenon among Finnic and East Slavic Languages: Having a Headache between the Baltic Sea and the Sources of the Volga River.“ Journal of Language Relationship, vol. 16, no. 3, 2018, lk 194–214. https://www.jolr.ru/files/(248)jlr2018-16-3-4(194-214).pdf. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Metsmägi, Iris, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. „saks.“ Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. Eesti Keele Instituut. https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=saks. Kasutatud 22. septembril 2026.
- Marian, Jakub. „Names of Germany in European Languages.“ Jakub Marian. https://jakubmarian.com/names-of-germany-in-european-languages/. Kasutatud 22. septembril 2026.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
