Põhikooli valikeksam on 9. klassi lõpetaja jaoks üks neist otsustest, mis tundub esmapilgul lihtne, aga mõjutab tegelikult üsna palju kogu eksamiperioodi kogemust. Hästi valitud aine võib anda enesekindlust, aidata pinget paremini jaotada ning toetada ka järgmisi õpivalikuid5. Kehvasti läbi mõeldud valik võib teha kevade asjatult raskemaks.
Kui oled käesoleval kevadel 9. klassi õpilane, siis on sinu valikeksami aine suure tõenäosusega juba koolile teatatud, sest valik tuli teha hiljemalt 1. veebruariks. See artikkel aitab sul oma otsust paremini mõtestada ja teadlikumalt valmistuda. Samal ajal on see kasulik ka järgmistele lendudele, kellel seisab see otsus alles ees.
Valikeksam 2026. aastal
Kõikide valikeksamite kirjalikud osad toimuvad kolmapäeval 6. mail kell 10:00.
Inglise keele B1-tasemel: 6.–8. mail (K-R)
Vene keel võõrkeelena B1-tasemel: 6.–7. mail (K-N).
Valikeksami täpne ülesehitus ja kestus sõltub ainest. See jääb 120-180 minuti vahemikku.
Mis on põhikooli valikeksam ja kas see on kohustuslik?
Põhikooli lõpetamiseks tuleb 2026. aastal sooritada kolm lõpueksamit: eesti keel (või eesti keel teise keelena), matemaatika ja valikeksam. See tähendab, et valikeksam on põhikooli lõpetamise kohustuslik osa ning see kuulub samamoodi nende põhikooli lõpueksamite hulka, mille alusel hinnatakse, kas õpilane on põhikooli õpiväljundid omandanud2.
Erinevalt eesti keelest ja matemaatikast ei soorita selle aasta 6. mail aga kõik õpilased sama eksamit. Õpilane saab valida, millises aines ta soovib oma teadmisi ja oskusi näidata. See annab võimaluse tuua esile oma tugevam külg, aga eeldab ka läbimõeldud otsustamist.
Paljud õpilased kipuvad mõtlema, et valikeksam on kolmest põhikooli lõpueksamist kõige kergem. See võib vahel tõsi olla, kui aine sobib sinu mõtlemisviisi ja ettevalmistusega. Samas võib see osutuda hoopis kõige ebamugavamaks eksamiks, kui valid aine lihtsalt harjumusest, sõprade järgi või ebamäärase lootusega, et „küll kuidagi saab“.
Millal tuleb valik teha ja mida see ajaliselt tähendab?
Valikeksami aine tuli sel aastal koolile teatada hiljemalt 1. veebruariks. Praktikas tähendab see, et otsus tuleb teha mõned kuud enne pingelist eksamiperioodi. Otsus tuleb langetada varem, ajal, mil kogu kevadine koormus ei pruugi veel päriselt tajutav olla.
See on ka üks põhjus, miks valikeksam tundub mõnele õpilasele keerulisem otsus, kui esialgu arvata võiks. Sügisel või talve alguses ei ole tavaliselt eksamipinge veel tuntav. Samal ajal tuleb just siis hakata mõtlema, millises aines oleks kõige mõistlikum oma teadmisi näidata. Kui otsust edasi lükata või teha see liiga pealiskaudselt, võib hiljem tekkida tunne, et valik sai tehtud rohkem harjumuse kui läbimõeldud kaalutluse põhjal.
Ajaliselt paikneb valikeksam 2026. aastal pärast eesti keele eksamit (21. aprill) ja matemaatikaeksamit (29. aprill). Mõne õpilase jaoks võib see olla isegi kõige väsitavam hetk, sest selleks ajaks on kaks suurt pingelangust juba läbitud. Seetõttu tasub valida aine, mille ettevalmistus ei tekita kevade lõpus lisakoormust rohkem, kui vaja.
Millistes ainetes on võimalik valikeksamit teha?
2026. aastal on põhikooli valikeksamit võimalik sooritada järgmistes ainetes6:
- bioloogia
- keemia
- füüsika
- geograafia
- ajalugu
- ühiskonnaõpetus
- vene keel
- inglise keel B1-tasemel*
- vene keel võõrkeelena B1-tasemel*
*Inglise keele ja vene keele võõrkeelena eksamitel on lisaks kirjalikule ka suuline osa.
Bioloogia
Bioloogia on hea valik siis, kui sulle meeldib elusloodus, seoste loomine ja mõisteline õppimine. Eristuskiri näitab üsna selgelt, et eksam ei piirdu ainult mõistete meenutamisega. Fookuses on nii loomad, taimed, ökoloogia, mikroorganismid kui ka inimese elundkonnad ja pärilikkus. Eksamis on oluline ka üldbioloogiline mõtlemine, mitte ainult üksikute faktide tundmine.
See tähendab, et bioloogia sobib õpilasele, kes oskab nähtusi seletada ja omavahel siduda. Kui sulle meeldib aru saada, miks organismid toimivad nii, nagu nad toimivad, võib see olla väga loomulik valik.
Keemia
Keemia eksam on kirjalik, kestab 120 minutit ja jaguneb kolmeks suuremaks plokiks: üldine ja anorgaaniline keemia, orgaaniline keemia ning arvutusülesanded. Arvutuslik pool moodustab seal tuntava osa, kuid ainult valemite päheõppimisest ei piisa, sest hinnatakse ka analüüsi, seoste loomist ja järelduste tegemist.
Keemia sobib sulle hästi siis, kui täpsus ei hirmuta ja sulle meeldib, et asjadel on kindel loogika. Samuti on see hea valik siis, kui suudad rahulikult arvutada ega lähe segadusse, kui ülesanne sisaldab korraga nii mõisteid kui arvutuskäiku.
Füüsika
Füüsika põhikooli lõpueksam on üheosaline kirjalik eksam, mille maht on 75 punkti ja kestus 120 minutit. Eksamis on neli põhivaldkonda: valgusõpetus, mehaanika, elektriõpetus ja soojusõpetus. Kõige suurem kaal on tavaliselt mehaanikal ja elektriõpetusel. Samuti on märgitud, et pool eksamist on analüüsi- ja sünteesitasandi ülesanded.
See teeb füüsikast väga hea valiku õpilasele, kellele meeldib arutleda, põhjendada ja nähtusi lahti mõtestada. Kui sulle sobib matemaatiline mõtlemine, võib füüsika olla loomulik jätk oskustele, mida läheb vaja ka matemaatika põhikooli eksamil, kuid siin tuleb lisaks arvutamisele osata ka selgitada, miks mingi nähtus toimub.
Geograafia
Geograafia on üks tasakaalukamaid valikuid, sest ühendab kaardioskuse, loodusnähtused ja ühiskondlikud teemad. Eristuskiri rõhutab kaartide kasutamist, geoloogiat, pinnamoodi, kliimat, veestikku, loodusvööndeid ning rahvastikku ja asustust. Eksam kestab 150 minutit ja selle teises osas kasutatakse atlast.
Geograafia sobib hästi siis, kui sulle meeldib näha suurt pilti. See ei ole pelgalt riikide ja pealinnade tundmine. Tähtis on ka oskus lugeda kaarte, teha järeldusi ja seostada loodust ning inimtegevust.
Ajalugu
Ajaloo põhikooli lõpueksam on kirjalik, koosneb arutlusest ja muudest ülesannetest ning kestab 180 minutit. Eksamis on oluline nii allikaanalüüs, kaarditundmine, mõistete ja isikute tundmine kui ka oskus luua seoseid ning anda hinnanguid. Arutluse osa annab 15 punkti 75-st. Eksami fookus on Eesti lähiajaloos ja 20. sajandi maailma ajaloos.
Ajalugu sobib eriti hästi siis, kui oskad tekstidest aru saada, näed põhjuse-tagajärje seoseid ja suudad oma mõtet kirjalikult arendada. See ei ole hea valik ainult neile, kes mäletavad kuupäevi, vaid neile, kes mõistavad muutusi ja protsesse.
Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse eksam on samuti kirjalik, kestab 180 minutit ja koosneb arvamusloost ning eri tüüpi ülesannetest. Arvamusloo kaal on 15 punkti ja kogu eksami maht 75 punkti. Eristuskirjas on välja toodud kolm suuremat teemat:
- inimene, kodanikuühiskond ja sotsiaalsed suhted
- riik ja valitsemine
- majandus
Läbivalt on eksami fookuses ka infopädevus, sealhulgas oskus allikaid kriitiliselt hinnata ning valeuudiseid ja propagandat ära tunda.
See aine sobib hästi õpilasele, kes jälgib ühiskonnas toimuvat, mõtleb kaasa ja oskab oma seisukohti põhjendada. Kui sulle meeldib arutleda õiguste, kohustuste, riigi toimimise ja majanduse üle, on see väga tugev kandidaat.
Inglise keel B1-tasemel
Inglise keele valikeksam kontrollib keeleoskuse kõiki peamisi aspekte. Kirjalikus osas on kuulamine, lugemine ja kirjutamine ning suulises osas rääkimine. Kirjalik osa kestab 135 minutit ja suuline osa 15 minutit. Suuline osa koosneb rollimängust ning pildi kirjeldamisest.
Kui kasutad inglise keelt igapäevaselt ja tunned, et suuline osa ei tekita sinus liigset ebakindlust, võib see olla väga mõistlik valik. Kui aga rääkimine on su nõrgem külg, tasub seda enne otsust ausalt arvestada.
Vene keel või vene keel võõrkeelena B1-tasemel
Siin tuleb kõigepealt täpselt aru saada, kummast eksamist käib jutt. Vene keele võõrkeelena põhikooli lõpueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast ning põhineb B1-tasemel. Kirjalikus osas on kuulamine, lugemine ja kirjutamine, seejärel lisandub suuline osa. Kirjalik osa kestab 135 minutit ja suuline osa 15 minutit.
See valik sobib hästi siis, kui keeleoskus on päriselt toimiv kõigis osaoskustes. Keeleeksam võib tunduda turvaline ainult seni, kuni jõuad suulise osani. Seepärast tasub siin hinnata mitte ainult arusaamist, vaid ka rääkimisjulgust.
Saksa ja prantsuse keele valikeksami uus kord
Kui varasematel aastatel sai põhikooli valikeksamina teha ka saksa või prantsuse keele eksami, siis alates 2026. aastast see enam nii ei ole1. Harno ei koosta enam saksa ega prantsuse keele põhikooli lõpueksamit senisel kujul.
Selle asemel saab kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud B1-taseme eksameid, näiteks saksa keeles Goethe-Zertifikat B1, DSD I või ÖSD Zertifikat B1 ning prantsuse keeles DELF scolaire B1. Kui õpilasel on selline kehtiv tulemus juba olemas või ta teeb selle õigel ajal ära, saab seda arvestada põhikooli lõpetamisel valikeksamina.
2026. aasta kevadel toimuvad need keeleeksamid järgmistel kuupäevadel:
- Saksa keele Goethe-Zertifikat B1 eksamid toimuvad Tallinna Saksa Kultuuriinstituudis 6. kuni 10. aprillini Tallinnas, Tartus ja Narvas. Lisaeksam on 1. juunil.
- Prantsuse keele DELF B1 kirjalik osa toimub Prantsuse Instituudis 6. aprillil ning suulised osad 6. kuni 10. aprillini. Lisaeksam toimub 30. mail.
Lisaeksam on mõeldud ainult neile õpilastele, kes on põhieksamile registreerunud, kuid ei saa mõjuval põhjusel sellel osaleda.
Kuidas hinnata oma tugevusi ja huvisid?
Me ei suuda oma tugevusi alati realistlikult hinnata. Mõni õpilane valib aine, mis talle meeldib, kuigi õpiedukus ei ole seal kõige parem. Teine valib aine, milles tal on head hinded, kuigi see põhineb suuresti tuupimisel ning pärast kontrolltööd on eelmisel õhtul õpitu juba ununenud.
Targem on küsida endalt järgmisi küsimusi:
Sageli on parim valik aine, kus sul on korralik baas, sa suudad ülesandeid rahulikult lahendada ning ettevalmistus ei tundu sulle vastumeelne.
Mida varem need küsimused endale ausalt läbi mõelda, seda lihtsam on hiljem ka aru saada, kuidas põhikooli eksamiteks valmistuda nii, et kogu kevadine koormus oleks paremini jaotatud.
Millist valikeksamit valida?
Sellele küsimusele ei ole üht universaalset vastust. Küll aga on olemas halb ja hea otsustusloogika. Halb loogika on valida aine lihtsalt sellepärast, et keegi teine valis sama. Hea loogika on küsida, millises aines saad sina kõige tõenäolisemalt tugeva soorituse teha.
erinevas aines
Kui sulle sobivad tekstid, allikad ja argumenteerimine, võivad ajalugu ja ühiskonnaõpetus olla head valikud. Kui sulle meeldivad süsteemid, loodusteaduslikud seosed ja mõisteline õppimine, võivad paremini sobida bioloogia, keemia või füüsika. Kui sulle meeldib maailmast tervikpilti luua ja kaarte kasutada, võib geograafia olla väga hea valik. Kui keeleoskus on kõigis osaoskustes tugev, võivad sobida ka inglise keel või vene keel võõrkeelena.
Õige valik ei ole tingimata kõige kergem aine. Sageli on õige valik see, milles tunned end kõige kindlamalt.
Levinumad vead valikeksami valimisel
Kõige tavalisem viga on valida aine sõprade järgi. See võib tunduda turvaline, aga see, mis sobib sõbrale, ei pruugi sobida sulle.
Teine sage viga on valida aine ainult sellepärast, et õpetaja tundub tore või tunnid on meeldivad. See ei tähenda veel, et eksamivorm sulle hästi sobib.
Kolmas viga on alahinnata suulist osa. Keeleeksam võib tunduda hea mõte seni, kuni meenub, et tuleb ka rääkida, reageerida ja ennast võõrkeeles piisavalt vabalt väljendada. Kui see osa tekitab tugevat ebamugavust, tuleb seda valikus arvestada.
Veel üks viga on lükata otsust liiga kaua edasi. Mida varem märkad, milline aine sulle päriselt sobib, seda rahulikumalt saad kevadele vastu minna.
Teadlik valik aitab kevade rahulikumaks muuta
Põhikooli valikeksam on oluline osa 9. klassi kevadisest eksamiperioodist. Kuna see on kohustuslik lõpueksam, tasub selle aine valimisse suhtuda sama teadlikult nagu teistessegi eksamitesse.
aasta lennul on valik selleks kevadeks juba tehtud, kuid otsuse mõtestamine aitab ka nüüd paremini valmistuda. Järgmiste lendude jaoks on kõige olulisem meeles pidada, et hea valik ei sünni juhuslikult. Analüüsi oma tugevusi, huvisid, eksamivorme ja ettevalmistuse eripära.
Õige aine ei ole tingimata see, mis tundub kõige kergem. Sageli on see aine, milles sa tunned end kõige kindlamalt.
Viited
- “Põhikooli ja riigieksamid 2026: olulisemad sõnumid ja kuupäevad + e-katseeksamite info.” Haridus- ja Noorteamet, 02.03.2026. Kasutatud 24.03.2026.
- “Põhikooli lõpueksamid.” Haridus- ja Noorteamet, Kasutatud 24.03.2026.
- “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad ning tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja ajad 2025/2026. õppeaastal.” Riigi Teataja, 10.04.2025. Kasutatud 24.03.2026.
- “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord.” Riigi Teataja, 11.05.2023. Kasutatud 24.03.2026.
- “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.” Riigi Teataja, 18.03.2026. Kasutatud 23.03.2026.
- “Põhikooli lõpueksamite materjalid 2026.” Haridus- ja Noorteamet. Kasutatud 20.03.2026.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
