Inglise keel on üks enim õpitavaid keeli maailmas ning ametlik keel rohkem kui 50 riigis. Seda räägib maailmas ligikaudu 1,5 miljardit inimest, kui arvestada nii emakeelseid kui ka võõrkeelena kõnelejaid. Emakeelsete kõnelejate arvu poolest on esikohal mandariini keel, kuid kõigi kõnelejate koguarvu vaadates kuulub inglise keel maailma mõjukaimate keelte hulka.
Inglise keelt on läbi sajandite kujundanud ränded, vallutused, kirik, kirjandus, trükikunst, teadus, kaubandus ja hiljem ka kolonialism ning üleilmastumine. Inglise keele ajaloo uurimine aitab meil paremini mõista, miks tänapäeva inglise keeles on nii palju eri päritolu sõnu, ebareeglipäraseid vorme ja häälduserinevusi.
u 450–1100
Vanainglise keel
Germaani hõimude keelest kujunes varane inglise keel
u 1100–1500
Keskinglise keel
Normanni vallutus tõi kaasa prantsuse ja ladina mõju
u 1500–1700
Varauusaegne inglise keel
Trükikunst, renessanss ja Shakespeare’i ajastu ühtlustasid keelt
1700–tänapäev
Hilisuusaegne inglise keel
Inglise keel levis üle maailma ja sõnavara kasvas kiiresti
Kas inglise keel on germaani keel?
Jah, inglise keel kuulub germaani keelte hulka. Täpsemalt on selle juured läänegermaani keeltes, kuhu kuuluvad ka näiteks saksa ja hollandi keel. See tähendab, et inglise keele varasem kiht on palju lähemal saksa ja friisi keelele kui näiteks prantsuse, ladina või kreeka keelele, kuigi hiljem on inglise keel neist kõigist tugevalt mõjutatud.
Seetõttu ei ole inglise keele puhul kõige täpsem küsida, kes selle keele „lõi”. Palju olulisem on vaadata, millised rahvad, keeled ja ajaloolised sündmused inglise keele kujunemist eri sajanditel mõjutasid. Tänapäevane inglise keel on pikkade muutuste tulemus: selle aluseks on germaani murded, kuid sõnavara, hääldus ja grammatika on ajapikku saanud mõjutusi paljudest teistest keeltest.
Inglise keele germaani aluse tõid Britanniasse peamiselt kolm hõimurühma: anglid, saksid ja jüüdid. Nad saabusid aladele, mida Rooma ajal tunti Britannia nime all ning kus enne seda kõneldi valdavalt keldi keeli. Nende hõimude läänegermaani murded hakkasid aja jooksul segunema ja arenema keeleks, mida tunneme vanainglise keelena.
👉 Anglid
- Päritolu: Angeln, tänapäeva Saksamaa põhjaosa
- Asustusala Britannias: Ida-Anglia ja Põhja-Inglismaa
👉 Saksid
- Päritolu: tänapäeva Alam-Saksi piirkond Saksamaal
- Asustusala Britannias: Lõuna-Inglismaa, sh Wessex, Essex ja Sussex
👉 Jüüdid
- Päritolu: Jüüti poolsaar, tänapäeva Taani
- Asustusala Britannias: Kent ja Wighti saar
See muutis Britannia keelemaastikku märgatavalt. Kui enne germaani hõimude saabumist olid Briti saartel tähtsal kohal keldi keeled, siis uute asukate murded said paljudes piirkondades valdavaks.
Keldi keelte mõju ei kadunud siiski täielikult. Seda on tänapäevalgi näha näiteks Walesis, Iirimaal, Šotimaal, Cornwallis, Mani saarel ja Bretagne’is, kus keldi keelte pärand on siiani oluline osa kohalikust identiteedist.
Vanainglise keel: inglise keele varaseim kirjalik kuju
Vanainglise keel, mida nimetatakse ka anglosaksi keeleks, on inglise keele varaseim kirjalikult talletatud vorm. Seda kasutati ligikaudu 5. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandi lõpuni. Alguses pandi seda kirja ruunikirjas, kuid kristluse levik 7. sajandil tõi kaasa ladina tähestiku kasutamise.
Nimi England pärineb vanainglise väljendist „Engla land”, mis tähendab „anglite maa”. Samast tüvest on tulnud ka sõna „English”, mille vanaingliskeelne kuju oli „Englisc”.
Vanainglise keel ei olnud ühtne keel täpselt samas tähenduses nagu tänapäevane standardinglise keel. Kuna germaani hõimud asusid Britannia eri piirkondadesse, kujunesid välja ka piirkondlikud murded. Tähtsamad vanainglise murded olid järgmised:
Aja jooksul tõusis kirjalikes tekstides ja kirjanduses eriti mõjukale kohale läänesaksi murre. See ei tähenda, et teised murded oleksid kadunud, kuid just läänesaksi vormist sai paljude säilinud vanaingliskeelsete tekstide peamine alus.
Keeleliselt oli vanainglise keel tänapäeva inglise keelest väga erinev. Sellel oli rikkalikum käände- ja pöördesüsteem ning paljud sõnad ei kõlaks tänapäeva inglise keele õppijale tuttavalt. Häälduse ja sõnavara poolest oli see lähedane vanafriisi keelele, mistõttu räägitakse vahel ka anglo-friisi seostest.
Üks tuntumaid vanaingliskeelseid kirjandusteoseid on eepiline poeem „Beowulf”, mis annab aimu tollase keele kõlast, stiilist ja maailmapildist.
Vanainglise keele arengut mõjutasid tugevalt ka viikingid. 8. ja 9. sajandil jõudsid Briti saartele skandinaavia päritolu asukad ja vallutajad, kes kõnelesid vanapõhja keelt (Old Norse). Nende mõju on näha nii sõnavaras kui ka grammatikas. Paljud vanapõhja päritolu sõnad on inglise keeles kasutusel tänapäevani.
| 🇬🇧 Inglise keeles | 🛡️ Vanapõhja keeles |
|---|---|
| Leg | Leggr |
| Egg | Egg |
| Take | Taka |
| Ransack | Rannsaka |
| Skin | Skinn |
| Happy | Happ |
| Bag | Baggin |
Keskinglise keel: normannide, ladina ja prantsuse mõju
Keskinglise keel kujunes välja pärast vanainglise perioodi ning seda seostatakse tavaliselt ajavahemikuga umbes 1100–1500. See oli aeg, mil inglise keel muutus väga tugevalt, sest senisele germaani alusele lisandus prantsuse ja ladina keele mõju. Suur osa neist muutustest sai alguse 1066. aasta normanni vallutusest, kui Hastingsi lahingu järel tõusis Inglismaa valitsevaks kihiks normannide eliit.
Normannide võim tähendas, et prantsuse keelest sai sajanditeks õukonna, õiguse, halduse ja kõrgema ühiskonna keel. Ladina keel jäi samal ajal kiriku, hariduse ja teaduse keeleks. Inglise keel ei kadunud, kuid selle roll muutus: seda kõneles suurem osa rahvast igapäevaelus, samal ajal kui ametlikumas suhtluses domineerisid prantsuse ja ladina keel.
📘 Varakeskinglise keel
- Normanni prantsuse keel oli õukonnas ja halduses väga mõjukas
- Õiguse ja õukonnaga seotud sõnavara täienes prantsuse laenudega
- Osa käändelõppe ja grammatilisi eristusi oli veel alles
- Hääldus oli vanainglise vokaalisüsteemile lähemal
- Oluline tekstinäide: „Ormulum”
📗 Hiliskeskinglise keel
- Inglise keele roll valitsemises ja õiguses tugevnes
- Prantsuse ja ladina laensõnade hulk kasvas veelgi
- Käänete ja grammatilise soo süsteem lihtsustus märgatavalt
- Alguse sai häälduse suurem muutumine, sh hilisem suur vokaalinihe
- Oluline tekstinäide: Geoffrey Chauceri „Canterbury lood”
Keskinglise perioodi tähtis pöördepunkt oli saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel (1337–1453). Pikk konflikt tugevdas inglaste eristuvat identiteeti ning mõjutas ka keele positsiooni. Kui prantsuse keel oli kaua olnud võimu ja kõrge staatuse sümbol, siis hiliskeskajal hakkas inglise keel üha selgemalt tagasi tulema avalikku ellu.
Oluline verstapost oli 1362. aasta seadus, mida tuntakse inglise keeles nimega Statute of Pleading. Sellega lubati inglise keelt kasutada kohtumenetluses. See ei tähendanud, et ladina ja prantsuse keel oleksid kohe kõrvale kadunud, kuid inglise keele ühiskondlik tähtsus kasvas märgatavalt.
Varauusaegne inglise keel: trükikunst, renessanss ja Shakespeare
Varauusaegne inglise keel hõlmab ligikaudu ajavahemikku 1500–1700. See oli periood, mil inglise keel hakkas juba üha enam sarnanema tänapäevasele inglise keelele, kuigi hääldus, õigekiri ja mõned grammatilised vormid olid veel muutumises.
Kui keskinglise perioodil oli keelele tugevat jälge jätnud normanni prantsuse keel, siis varauusajal kujundasid inglise keelt eriti trükikunst, renessanss, usupuhastus ja teaduse areng.
Üks olulisemaid muutusi oli keele järkjärguline standardiseerumine. Kui William Caxton rajas 1476. aastal Inglismaal esimese trükipressi, hakkasid raamatud ja muud tekstid levima senisest palju laiemalt. Trükkimine ei muutnud inglise keele õigekirja kohe ühtseks, kuid see aitas kinnistada teatud kirjapilte ja vorme. Mida rohkem sama tüüpi tekste loeti, seda suurem oli vajadus kokkuleppelisema kirjakeele järele.
Renessanss tõi inglise keelde hulgaliselt uusi sõnu, eriti ladina ja kreeka keelest. Neid vajati teaduse, meditsiini, filosoofia, geograafia ja kirjanduse kirjeldamiseks. Paljud tänapäeval täiesti tavalisena tunduvad ingliskeelsed sõnad jõudsid keelde just sel ajal või muutusid siis laiemalt kasutatavaks.
Ladina päritolu ingliskeelsed sõnad on näiteks maternity, atmosphere ja skeleton.
Kreeka päritolu sõnade hulka kuuluvad näiteks anthropology, archaeology ja geography.
Varauusaegse inglise keele ajastusse jäävad ka mõned ingliskeelse kirjanduse kõige mõjukamad tekstid. 1611. aastal ilmunud King James Bible (KJV) mõjutas tugevalt inglise kirjakeelt, väljendeid ja rütmi. Sama ajastu suurim kirjanduslik nimi on William Shakespeare, kelle näidendid ja sonetid on inglise keele kujundamisel erakordselt tähtsad. Tema loomingust pärinevad või tema kaudu on tuntuks saanud paljud ingliskeelsed väljendid, mida kasutatakse siiani.
To be, or not to be: that is the question. (Olla või mitte olla, selles on küsimus.)
William Shakespeare, „Hamlet”
Shakespeare’i ajastu on hea näide sellest, kuidas kirjandus võib keelt mõjutada ka sajandeid hiljem. Paljud ingliskeelsed väljendid, mida tänapäeval kasutatakse kõnes, filmides, lauludes ja kirjanduses, pärinevad varauusaegsest inglise keelest või said just siis laiemalt tuntuks.
Varauusajal muutus ka inglise keele hääldus. Selle perioodiga seostatakse suurt vokaalinihet, mille käigus muutus paljude pikkade vokaalide hääldus. See on üks põhjusi, miks inglise keele kirjapilt ja hääldus ei lange sageli kokku. Paljude sõnade kirjapilt kinnistus enne, kui hääldus lõplikult muutus, mistõttu on tänapäeva inglise keeles rohkelt vorme, mis tunduvad õppijale ebaloogilised.
Lisaks Euroopa-sisestele mõjudele hakkas inglise keel varauusajal üha enam kokku puutuma ka teiste maailma keeltega. Merereisid, kaubandus ja kolonialism tõid inglise sõnavarasse laene paljudest keeltest. Nii hakkas inglise keelest kujunema keel, mis võttis uusi sõnu üle väga erinevatest kultuuridest ja kohandas neid oma süsteemi järgi. Näiteks:
- „Yacht”, „wagon”, „iceberg” ja „mannequin” on pärit hollandi keelest.
- „Admiral”, „alembic”, „cotton”, „elixir”, „alcohol”, „algebra” ja „apricot” on pärit araabia keelest.
- „Curry”, „arsenic”, „guru” ja „jungle” on pärit hindi keelest.
- „Bazaar”, „checkmate” ja „paradise” on pärit pärsia keelest.
- „Canoe”, „lama”, „manioc”, „tobacco” ja „chocolate” on pärit Ameerika põliskeeltest.
Hilisuusaegne inglise keel: sõnastikud, impeerium ja maailmakeel
Hilisuusaegne inglise keel hõlmab perioodi alates umbes 1700. aastast kuni tänapäevani. Selleks ajaks oli inglise keel juba paljuski äratuntav tänapäevase inglise keelena, kuid selle sõnavara, levik ja ühiskondlik roll muutusid järgmiste sajandite jooksul tohutult.
Kui varauusaegne inglise keel seostub trükikunsti, renessansi ja Shakespeare’i ajastuga, siis hilisuusaegne inglise keel on seotud eelkõige standardiseerimise, tööstusrevolutsiooni, Briti impeeriumi ja hilisema üleilmastumisega.
Üks selle perioodi tähtsamaid märksõnu on standardiseerimine. Inimesed vajasid üha enam kokkulepitud õigekirja, sõnatähendusi ja grammatikareegleid, sest inglise keelt kasutati hariduses, trükistes, ametlikus suhtluses ja kaubanduses järjest laiemalt. Eriti mõjukaks kujunes Samuel Johnsoni 1755. aastal ilmunud „A Dictionary of the English Language”, mis oli oma aja üks tähtsamaid inglise keele sõnaraamatuid.
sõna
Johnsoni sõnaraamatus olid sõnade tähendused rohkete kirjanduslike tsitaatide abil selgitatud ning ta kasutas näiteid autoritelt nagu William Shakespeare, John Milton ja John Dryden. See aitas kinnistada arusaama, et inglise keel on suur kirjandus- ja hariduskeel, mitte ainult igapäevase suhtluse vahend.
Hilisuusaegse inglise keele levikut mõjutas tugevalt ka Briti impeeriumi kasv. 17. sajandist alates laienes Briti koloniaalne mõju Põhja-Ameerikasse, Kariibi mere piirkonda, Aafrikasse, Aasiasse ja Okeaaniasse. Inglise keel liikus koos kaupmeeste, ametnike, misjonäride, sõdurite ja asunikega uutesse piirkondadesse. Selle levik ei olnud neutraalne ega alati vabatahtlik protsess, kuid keeleajaloo seisukohalt muutis see inglise keele üleilmse mõjuga suhtluskeeleks.
Tööstusrevolutsioon andis sellele arengule omakorda hoogu juurde. Suurbritanniast sai 18. ja 19. sajandil üks maailma olulisemaid tööstus-, kaubandus- ja mereriike. Uued leiutised, teaduslikud avastused, tehnilised erialad ja rahvusvaheline kaubandus tõid inglise keelde palju uusi sõnu ning suurendasid keele praktilist tähtsust.
Inglise keele levik ei tähendanud siiski, et kõikjal hakati rääkima täpselt sama inglise keelt. Põhja-Ameerikas kujunes briti inglise keele kõrval välja ameerika inglise keel, millel on oma hääldus, kirjapilt ja sõnavara. Hiljem arenesid eri piirkondades ka teised inglise keele variandid, näiteks Austraalia, Kanada, India, Iiri ja Uus-Meremaa inglise keel. Tänapäeval kuuleb neid erinevusi filmides, sarjades, muusikas, kirjanduses ja rahvusvahelises suhtluses.
Eriti tugevalt kasvas inglise keele mõju 20. sajandil. Seda toetasid Ameerika Ühendriikide majanduslik ja kultuuriline mõju, rahvusvaheline teadus, lennundus, diplomaatia, popkultuur, internet ja tehnoloogia. Inglise keelest sai paljudes valdkondades ühine töökeel, mida kasutatakse ka siis, kui ühegi vestluspartneri emakeel ei ole inglise keel.
Samas ei ole tänapäeva inglise keel üksainus ühtne vorm. Seda kasutatakse eri riikides, eri aktsentidega ja eri kultuurilistes kontekstides. See teeb inglise keelest nii mõjuka, aga õppija jaoks vahel ka keeruka keele. Ühes olukorras võib vaja minna akadeemilist inglise keelt, teises ärisuhtlust, kolmandas igapäevast kõnekeelt või hoopis eksamiteks sobivat korrektset väljendusviisi.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
