Eesti keele õigekiri tähendab kokkulepitud kirjaviisi ja õigekirjareeglite järgimist. Selle alla kuuluvad näiteks sõnade õige kirjapilt, häälikute ja väldete märkimine, suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, sidekriips, komad, lühendid, numbrid ning võõrsõnad.
Õigekiri ei ole ainult koolikirjandi või eksamitöö teema. Seda läheb vaja e-kirjades, avaldustes, töötekstides, sotsiaalmeedias ja igapäevases suhtluses. Selge kirjapilt aitab lugejal keskenduda sisule, mitte vigade äraarvamisele.
Automaatne õigekirjakorrektor võib olla hea abiline, kuid see ei tunne alati konteksti. Seetõttu tasub kahtluse korral kasutada usaldusväärseid normiallikaid, näiteks EKI teatmikku, Sõnaveebi, ÕS-i või EKI keelenõu materjale.
7 kohta, mida alati üle kontrollida:
- Sõna kirjapilt
- Kokku- ja lahkukirjutamine
- Suur ja väike algustäht
- Komad
- Sidekriips ja mõttekriips
- Lühendid ja numbrid
- Võõrsõnad ja nimed
Mis on eesti keele õigekiri ja ortograafia?
Õigekiri on praktiline oskus kirjutada sõnu ja lauseid keeles kokkulepitud viisil. Ortograafia on laiem mõiste, mis hõlmab neid kirjaviisi põhimõtteid süsteemsemalt. Kui õigekiri vastab küsimusele „kuidas seda õigesti kirjutada?”, siis ortograafia aitab mõista, miks niisugune kirjaviis kehtib.
Õigekiri tähendab seda, et sõnad, laused, nimed, numbrid ja kirjavahemärgid pannakse kirja kokkulepitud reeglite järgi. See aitab teksti ühtlaselt lugeda ja vähendab võimalust, et lugeja mõistab kirjutatut valesti.
Ortograafia on õigekirja reeglite süsteem. Selle alla kuuluvad näiteks häälikute märkimine, algustähed, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, lühendid, numbrid ning võõrsõnade kirjakuju.
Eesti keeles ei kirjutata kõike täpselt nii, nagu häälduse põhjal esmapilgul tundub. Mõnikord on küsimus vältes, mõnikord liitsõnas, mõnikord võõrsõnas ning mõnikord selles, kas sõna on üldnimi või pärisnimi.
Ortograafia ei ole juhuslike keeldude kogum. See on kokkulepe, mis teeb teksti lugejale üheselt mõistetavaks. Kuna eesti kirjakeel on kujunenud pika aja jooksul, on ka tänapäevased õigekirjapõhimõtted osa sellest, kuidas kirjalik keel on normitud ja ühtlustunud.
Eesti keele õigekirjareeglid: mida need hõlmavad?
Õigekirjareeglid puudutavad nii üksiksõnu kui ka tervet lauset. Mõni reegel aitab otsustada, kas sõna kirjutada kokku või lahku. Teine reegel ütleb, kas kasutada suurt algustähte. Kolmas aitab valida õige kirjavahemärgi.
Praktiliselt võib õigekirja jagada mitmeks kontrollikohaks. Esmalt vaata sõnade kirjapilti: kas tähed on õiged, kas kaashäälik on ühe- või kahekordne, kas võõrsõna kuju on korrektne. Seejärel kontrolli sõnade ühendamist: kas tegemist on liitsõna, sõnaühendi või sidekriipsuga kirjutatava vormiga. Kolmandaks vaata lause tasandit: komad, punktid, koolonid, jutumärgid ja mõttekriipsud.
| ❓ Küsimus | 📝 Näide | 🔎 Kontrolli nii |
|---|---|---|
| Kas sõna kirjapilt on õige? | „gümnaasium”, mitte „gümnaasjum” | Kontrolli sõnakuju Sõnaveebist või ÕS-ist. |
| Kas vaja on suurt või väikest algustähte? | Tartu Ülikool, tartlane, Tartu rahu | Vaata, kas tegemist on ametliku nime, üldnimetuse või nimetuumaga. |
| Kas sõna kirjutatakse kokku või lahku? | koolitöö, eesti keele tund, matemaatikaõpetaja | Küsi, kas sõnad moodustavad uue mõiste või esimene sõna lihtsalt kirjeldab teist. |
| Kas lauses on vaja koma? | Ma tean, et sul on õigus. | Kontrolli, kas lauses on kõrvallause, loetelu, üte, täpsustus või vastandus. |
| Kas arv, ühik või lühend on õigesti vormistatud? | 5 km, lk 25, 14. juuni 2026 | Kontrolli tühikuid, punkte ja lühendi tavakuju. |
Hea õigekirjakontroll ei tähenda, et peaksid kõik reeglid peast teadma. Palju olulisem on ära tunda kohad, kus tasub hetkeks peatuda ja õige vorm üle kontrollida.
Häälikud, välted ja sõnade kirjapilt
Eesti keele kirjapilt on hääldusega tihedalt seotud, kuid hääldus ei lahenda kõiki küsimusi. Eriti palju segadust tekitavad lühike, pikk ja ülipikk välde. Välde tähendab hääliku või silbi kestust ning sellel võib olla tähendust eristav roll.
Välde on oluline näiteks siis, kui sarnase kirjapildiga sõnad tähendavad eri asju. Mõnikord muutub tähendus ühe tähe pikkuse tõttu, mõnikord sõltub õige kirjakuju sõnavormist. Seetõttu on hea harjutada sõna kasutamist lauses, mitte vaadata seda üksiku sõnana.
Ka täishäälikute pikkus võib tähendust muuta: „sada” ja „saada” ei ole sama sõna. Õigekirjas aitab siin sageli sõna vormi muutmine. Kui kahtled, proovi sõna kasutada teises käändes või pöördes. Samuti aitab Sõnaveeb, kust näeb sõna tähendust, vorme ja kasutust.
| ❓ Küsimus | 📝 Näide | 🔎 Kontrolli nii |
|---|---|---|
| Üks või kaks tähte? | koli / kolli | Muuda sõna vormi, kasuta seda lauses ja kuula tähendust. |
| Lühike või pikk täishäälik? | sada / saada | Vaata, kas pikem täishäälik muudab sõna tähendust. |
| Kas kaashäälik on ühe- või kahekordne? | kana / kanna | Kontrolli, kas sõna tähendus või vorm muutub. |
| Võõrsõna kirjapilt | „professor”, mitte „proffessor” | Kontrolli Sõnaveebist või ÕS-ist, sest hääldus ei pruugi võõrsõnade puhul alati õige kirjapildini juhatada. |
Sellised kohad ei ole ainult „hooletusvead”. Sageli on need seotud sellega, et eesti keeles kannab sõna pikkus tähendust ning kirjapilt sõltub nii hääldusest, vormist kui ka tähendusest. Sellised eesti keele eripärad muudavad õigekirja vahel keeruliseks: sõna võib kõlada tuttavalt, kuid vajab kirjutades siiski teadlikku kontrolli.
Suur ja väike algustäht
Suur algustäht tundub lihtne seni, kuni tekstis tekivad asutused, ametinimetused, rahvused, keeled, tähtpäevad ja pealkirjad. Üldreegel on lihtne: pärisnimed kirjutatakse suure algustähega, üldnimed väikese algustähega. Keerulisemaks läheb siis, kui nimetus koosneb mitmest sõnast.
Näiteks „Eesti Vabariik” on riigi ametlik nimi ja kirjutatakse suurte algustähtedega. „Eesti keel” ei ole aga keele nimetusena kahe suure algustähega, vaid tavakasutuses kirjutame „eesti keel”. Samamoodi kirjutame „eestlane” väikese algustähega, sest rahvuse nimetus on üldnimi.
| ✅ Kirjuta nii | ❌ Ära kirjuta nii | 💡 Miks? |
|---|---|---|
| eesti keel | Eesti Keel | Keeled kirjutatakse eesti keeles läbiva väikese tähega |
| Tartu Ülikool | Tartu ülikool | See on asutuse ametlik nimi. |
| emakeelepäev | Emakeelepäev | Tähtpäevade nimetused on üldjuhul väikese algustähega. |
| Euroopa Liit | Euroopa liit | Tegemist on ametliku nimega. |
| president | President | Ametinimetused kirjutatakse üldjuhul väikese algustähega. |
Algustähe puhul tasub alati küsida: kas see on ametlik nimi või kirjeldav väljend? Kui kirjutad „Tartu Ülikool”, räägid konkreetsest asutusest. Kui kirjutad „Tartu ülikoolid”, räägid ülikoolidest Tartus üldisemalt.
Kokku- ja lahku kirjutamine
Kokku- ja lahku kirjutamisel mõjutab eksimus kohe sõna tähendust. Eesti keeles kirjutatakse kokku sõnu, mis moodustavad uue tervikliku mõiste, näiteks „koolitöö”, „emakeeleõpetaja” või „kirjavahemärk”. Lahku kirjutatakse ühend siis, kui sõnad jäävad omaette tähendusega sõnadeks, näiteks „tohutu koorem” või „raske ülesanne”.
Sageli aitab otsustada küsimus: kas esimene sõna täpsustab teist üldiselt või moodustub uus omaette mõiste?
Näiteks „koolitöö” kirjutatakse kokku, sest see on omaette mõiste. „Raske töö” kirjutatakse lahku, sest esimene sõna lihtsalt kirjeldab teist. Õppeainete puhul tasub tähele panna, et ühe sõnaga ainenimetus kirjutatakse kokku: „matemaatikatund”, „ajalootund”, „keemiatund”. Kui aine nimetus koosneb aga mitmest sõnast, jääb see üldjuhul lahku: „eesti keele tund”, „vene keele tund”, „inglise keele tund”.
| 🔗 Kirjuta kokku | ↔️ Kirjuta lahku | 💡 Selgitus |
|---|---|---|
| koolitöö | raske töö | „Koolitöö” on liitsõna ja tähistab omaette mõistet. „Raske töö” jääb lahku, sest esimene sõna kirjeldab teist. |
| õigekirjareegel | lihtne reegel | „Õigekirjareegel” on liitsõna: õigekiri + reegel. „Lihtne reegel” jääb lahku, sest „lihtne” on omadussõna. |
| emakeeleõpetaja | eesti keele õpetaja | „Emakeeleõpetaja” on liitsõna. „Eesti keele õpetaja” jääb lahku, sest aine nimetus „eesti keel” koosneb kahest sõnast. |
| töövihik | uus vihik | „Harjutusvihik” tähistab kindlat vihikuliiki ja on omaette mõiste. „Uus vihik” jääb lahku, sest esimene sõna ainult kirjeldab vihikut. |
| matemaatikatund | eesti keele tund | Ühesõnaline ainenimetus moodustab sõnaga „tund” liitsõna. Mitmesõnaline ainenimetus jääb lahku. |
Kui kahtled mõne sõna puhul, kontrolli Sõnaveebist üle. Samas tuleb arvestada, et kõiki võimalikke liitsõnu ei pruugi sõnastikus eraldi olla. Siis aitab tähendus: kui kirjutad kahest sõnast kokku uue mõiste, on kokkukirjutus sageli loomulik.
Siin tasub eristada õigekirjavigu laiematest keelekasutuse probleemidest. Kokku- ja lahkukirjutamine puudutab kirjapilti, kuid korduvad käänamise, sõnajärje või tähendusvarjundi vead kuuluvad pigem tüüpiliste keeleeksimuste hulka.
Sidekriips, mõttekriips ja võõrnimed
Sidekriips ja mõttekriips ei ole sama märk. Sidekriips ühendab sõnaosi, mõttekriips eraldab lauseosi või tähistab vahemikku. Kuna veebitekstides kasutatakse neid tihti läbisegi, tasub nende rollid selgelt lahus hoida.
Sidekriipsu kasutatakse näiteks siis, kui liitsõnas on võõrnimeline osa: „YouTube’i-kanal”, „Google’i-otsing”, „Harry Potteri-raamatud”. Samuti kasutatakse sidekriipsu mõnes ühendvormis, näiteks „e-post” või „Lõuna-Eesti”.
Mõttekriips sobib vahemike märkimiseks, kahe koha vahelise ühenduse näitamiseks, koondlauses kokkuvõtva sõna ette ja kiilu eraldamiseks. Veebitekstis võib mõnikord mõttekriipsu asemel kasutada sõna „kuni”, eriti kui tekst peab jääma lihtsaks ja ekraanil hästi loetavaks.
| 🔣 Märk | 📝 Näide | 💡 Kasutus |
|---|---|---|
| Sidekriips | e-post | Sidekriips seob sõnaosi, kui sõna on kinnistunud just sidekriipsuga kujul. |
| Sidekriips | Ida-Virumaa, Mandri-Eesti | Kohanimedes kasutatakse sidekriipsu siis, kui nime esimene osa täpsustab piirkonda või suunda. |
| Sidekriips | C-vitamiin, A4-formaat | Tähe, numbri või sümboliga algavas liitsõnas kasutatakse sidekriipsu. |
| Sidekriips | YouTube’i-kanal, Google’i-otsing | Võõrnime ja eestikeelse sõna ühendamisel aitab sidekriips sõnaosi selgelt eristada. |
| Sidekriips | 10-aastane, 5-liitrine | Arvu ja sõna ühendamisel kasutatakse liitsõnas sidekriipsu. |
| Mõttekriips | 2020–2024 | Mõttekriips märgib vahemikku. Aastaarvude vahel kirjutatakse see tavaliselt tühikuteta. |
| Mõttekriips | Tallinn–Tartu liin | Mõttekriips võib näidata kahe koha vahelist ühendust, liikumissuunda või marsruuti. |
| Mõttekriips | Õpikuid, vihikuid, pastakaid ja kaustikuid – kõike seda läheb kooliaasta alguses vaja. | Mõttekriipsu kasutatakse koondlauses loetelu järel kokkuvõtva sõna ees. |
| Mõttekriips | Eesti keele õigekiri – eriti kokku- ja lahkukirjutamine – vajab teadlikku harjutamist. | Mõttekriipse saab kasutada kiilu eraldamiseks, kui lausesse lisatakse täpsustav või vahelepõimitud mõte. |
| Mõttekriips | Koosolek kestab 10.00–11.30 | Ajavahemiku märkimisel kasutatakse mõttekriipsu tühikuteta. |
Lihtne kontrollküsimus on selline: kas märk ühendab sõnaosi või aitab lauset liigendada? Esimesel juhul on vaja sidekriipsu, teisel juhul sageli mõttekriipsu.
Võõrnimede puhul lisandub sageli ülakoma küsimus. Eesti keeles kasutatakse ülakoma siis, kui nime kirjapilt ja käändelõpp vajavad selget eristamist, näiteks „Shakespeare’i teosed” või „YouTube’i kanal”. Kõikide nimede puhul ülakoma vaja ei ole, seega tasub keerulisemad juhud EKI materjalidest üle kontrollida.
Komad ja kirjavahemärgid
Komad aitavad lugejal mõista, kus üks mõte lõpeb ja teine algab. Eesti keeles pannakse koma sageli kõrvallause ette, näiteks: „Kui tekst on valmis, loe see rahulikult üle.” Koma kasutatakse ka loeteludes, lisandites ja täpsustustes.
Kõige tavalisem komaküsimus tekib sõnade „et”, „kui”, „sest”, „aga”, „kuid” ja „mis” juures. Enne sidesõna ei panda koma alati automaatselt, kuid väga sageli eraldab see osalauseid. Näiteks „Ma arvan, et see on õige” vajab koma, sest „et see on õige” on kõrvallause.
| 📝 Näide | 💡 Selgitus |
|---|---|
| Ma tean, et sul on õigus. | Sidesõna „et” alustab kõrvallauset, selle ette pannakse koma. |
| Kui aega jääb, parandan teksti. | Kui kõrvallause on pealause ees, eraldatakse see komaga. |
| Parandan teksti, kui aega jääb. | Kui kõrvallause tuleb pealause järel, pannakse koma selle ette. |
| Ta tuli kohale, aga jäi hiljaks. | „Aga” ühendab vastanduvaid osalauseid, seetõttu pannakse selle ette koma. |
| Õpilane, kes töö üle kontrollis, märkas viga. | Kõrvallause pealause keskel eraldatakse mõlemalt poolt komaga. |
| Ostsin vihiku, pliiatsi ja kustutuskummi. | Loetelus pannakse koma liikmete vahele, kuid viimase „ja” ette koma ei panda. |
| Mari, palun loe tekst uuesti läbi. | Üte eraldatakse muust lausest komaga. |
Koma ei käi ainult kindla sõna järgi. Enamasti tuleb vaadata, kas lauses on kõrvallause, loetelu, üte, täpsustus või vastandus.
Punkt, küsimärk ja hüüumärk on lihtsamad, kuid ka nende puhul tasub toon läbi mõelda. Ametlikus tekstis ei ole hüüumärki enamasti vaja. Koolitöös, avalduses ja e-kirjas mõjub rahulik kirjavahemärgistus usaldusväärsemalt.
Numbrid, kuupäevad, lühendid ja ühikud
Numbrite, kuupäevade, lühendite ja ühikute kirjutamisel tekib palju väikseid küsimusi. Need ei pruugi muuta lause põhitähendust, kuid mõjutavad teksti korrektsust ja usaldusväärsust. Eriti tähtis on see referaatides, uurimistöödes, avaldustes, töötekstides ja ametlikes e-kirjades.
Tavatekstis on kuupäeva loetav vorm näiteks „14. juuni 2026”. Numbriline kuju „14.06.2026” sobib tabelitesse, vormidesse ja kohtadesse, kus ruumi on vähem. Kui kirjutad kuupäeva lauses, mõjub sõnaga kirjutatud kuu sageli loomulikumalt.
Ühikute puhul jäetakse arvu ja ühiku vahele tühik: „5 km”, „20 min”, „3 kg”. Erandiks on protsendimärk, mis kirjutatakse numbriga alati kokku: „15%”. Kui protsendimärk on osa liitsõnalisest omadussõnast, kasutatakse sidekriipsu: „25%-line tõus”.
Lühendite puhul tasub jälgida, kas lühend kirjutatakse punktiga või punktita. Näiteks „lk” ja „nt” on tavakasutuses punktita, „s.t” sisaldab punkte. Kui tekstis on palju lühendeid, hoia kirjaviis ühtlane.
| ✅ Kirjuta nii | ❌ Ära kirjuta nii | 💡 Selgitus |
|---|---|---|
| 5 km | 5km | Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. |
| 20 min | 20min | Ajaühik kirjutatakse arvust lahku. |
| 14. juuni 2026 | 14 juuni 2026 | Kuupäevas käib päeva numbri järel punkt. |
| lk 25 | lk. 25 | Lühend „lk” kirjutatakse tavaliselt punktita. |
| nt | näit. | „nt” on levinud lühend sõnast „näiteks”. |
| 15% | 15 % | Potsendimärk kirjutatakse numbriga alati kokku |
| 15%-line | 15 % line | Liitsõnalises vormis kasutatakse protsendimärgi järel sidekriipsu. |
Kui kahtled, kas lühend sobib tavateksti, küsi endalt, kas lugeja mõistab seda kiiresti. Koolitöös või blogitekstis võib mõnikord olla parem lühendeid vältida. Ametlikes tekstides on lühendid lubatud, kuid need peavad olema üheselt arusaadavad ja korrektselt vormistatud.
Kuidas õigekirja kiiresti kontrollida?
Kõige tõhusam õigekirjakontroll algab sellest, et loed teksti mitmes ringis. Esimesel lugemisel keskendu sisule: kas mõte on arusaadav? Teisel lugemisel vaata lauseid: kas komad ja kirjavahemärgid on korras? Kolmandal lugemisel kontrolli sõnu, algustähti, lühendeid ja numbreid.
Kui tekst on tähtis, ära looda ainult automaatsele kontrollile või õigekirjakorrektoritele. Kasuta Sõnaveebi sõnade kirjapildi ja vormide kontrollimiseks, ÕS-i norminguliste sõnakujude vaatamiseks ning EKI teatmikku reeglite täpsustamiseks. EKI keelenõu materjalid on kasulikud siis, kui küsimus puudutab mõnda konkreetset väljendit, nime või vormistusprobleemi.
Õigekirjakontroll enne teksti esitamist:
Kui õigekirjaga kipuvad korduma samad raskused, aitavad praktilised harjutused reegleid kinnistada. Eesmärk ei ole iga reeglit mehaaniliselt pähe õppida, vaid õppida märkama, millised kohad sinu tekstides kõige sagedamini kontrollimist vajavad.
Mida tasub õigekirjas kõige sagedamini üle vaadata?
Eesti keele õigekirjas tekitavad kõige rohkem küsimusi sõnade kirjapilt, kokku- ja lahkukirjutamine, algustähed, kirjavahemärgid, võõrsõnad, lühendid ja numbrid. Need on kohad, kus väike vormistusviga võib muuta teksti ebaselgeks või jätta hooletu mulje.
Hea keeleoskaja oskab kahtlased kohad ära tunda ja kontrollida. Seetõttu tasub hoida käepärast usaldusväärseid allikaid: EKI teatmikku, Sõnaveebi, ÕS-i ja EKI keelenõu materjale. Need aitavad teha otsuseid olukordades, kus automaatne kontroll ei ole alati usaldusväärne valik.
Kui õigekirjareeglid tunduvad segased, aitab rahulik ja näideterohke harjutamine. Eraõpetaja saab näidata, millised vead sinu tekstides korduvad, ning aidata reeglid praktiliste näidete kaudu selgemaks teha. Nii ei jää õigekiri eraldi päheõpitavaks reeglistikuks, vaid muutub osaks igapäevasest kirjutamisoskusest.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
