1980. aastad olid rokkmuusika jaoks põnev ja muutusterohke aeg, mil bändid katsetasid julgelt nii kõla kui ka stiiliga. Samal ajal arendati edasi paljusid 1970. aastatel populaarseks saanud suundi, sealhulgas glämmrokki, punki, hard rock’i, heavy metal’it ja progerokki.
Järgnevalt vaatame lähemalt 20 mõjukat ja meeldejäävat bändi, kes aitasid kujundada 1980ndate rokkmuusika kõla.
| Bänd | Žanr ja alamžanr | Tuntuim album |
|---|---|---|
| Guns N’ Roses | hard rock, glämm-metall | Appetite for Destruction (1987) |
| Bon Jovi | rokk, hard rock, glämm-metall | New Jersey (1988) |
| Aerosmith | rokk, bluusrokk | Pump (1989) |
| AC/DC | hard rock | Back in Black (1980) |
| Metallica | heavy metal, thrash metal | Master of Puppets (1986) |
| Foreigner | rokk, hard rock | 4 (1981) |
| Journey | rokk, hard rock | Escape (1981) |
| Queen | rokk | The Game (1980) |
| Motörhead | heavy metal, speed metal | Ace of Spades (1980) |
| The Police | rokk | Synchronicity (1983) |
| U2 | rokk | The Joshua Tree (1987) |
| Judas Priest | heavy metal | Screaming for Vengeance (1982) |
| Mötley Crüe | glämm-metall, hard rock | Shout at the Devil (1983) |
| Whitesnake | hard rock | Whitesnake (1987) |
| Def Leppard | rokk, hard rock | Pyromania (1983) |
| REO Speedwagon | rokk, hard rock | Hi Infidelity (1980) |
| Pat Benatar | rokk, hard rock, poprokk | Crimes of Passion (1980) |
| Iron Maiden | heavy metal | The Number of the Beast (1982) |
| ZZ Top | rokk, bluusrokk | Eliminator (1983) |
| R.E.M. | rokk, alternatiivrokk | Murmur (1983) |
Guns N' Roses
Guns N’ Roses haaras tähelepanu 1987. aastal debüütalbumiga Appetite for Destruction, millest kujunes üks kõigi aegade enimmüüdud albumeid. Plaati on maailmas müüdud üle 30 miljoni eksemplari.
Bändi äratuntava kõla kujundasid Axl Rose’i kähe vokaal ja Slashi jõulised kitarrikäigud ning sellised lood nagu „Sweet Child O’ Mine“ ja „Welcome to the Jungle“ tegid neist ühe 1980. aastate edukama Ameerika rokkbändi. Kümnendi jooksul pälvis ansambel muu hulgas kaks MTV Video Music Awardsi auhinda.
Bon Jovi
Bon Jovi suur läbimurre saabus 1986. aastal albumiga Slippery When Wet, millelt pärinevad sellised menulood nagu „Livin’ on a Prayer“ ja „Wanted Dead or Alive“. Albumit müüdi maailmas üle 12 miljoni eksemplari. Bändi meeldejääv kõla, hoogsad refräänid ja Jon Bon Jovi karismaatiline lavaline olek aitasid neil kujuneda üheks 1980. aastate tuntumaks rokkansambliks.
Aerosmith
Aerosmithi 1980. aastad algasid keeruliselt, kuid kümnendi teises pooles tegi bänd tugeva tagasituleku. 1987. aastal ilmunud Permanent Vacation sisaldas selliseid hitte nagu „Dude (Looks Like a Lady)“ ja „Rag Doll“ ning tõi ansambli taas laiema publiku ette.
Aerosmithi muusikas kohtusid 1970. aastate hard rock, bluus ja üha raadiosõbralikum produktsioon. Steven Tyleri äratuntav vokaal ja Joe Perry kitarrimäng aitasid bändil taastada oma koha rokkmuusika suurte nimede seas ning sellele järgnenud Pump (1989) kinnistas tagasituleku veelgi.
AC/DC
AC/DC 1980. aasta albumist Back in Black kujunes üks kõigi aegade enimmüüdud albumeid. Plaati on maailmas müüdud hinnanguliselt üle 50 miljoni eksemplari ning sellised lood nagu „You Shook Me All Night Long“, „Hells Bells“ ja nimilugu „Back in Black“ kuuluvad bändi tuntuimate hulka.
Album oli ühtlasi AC/DC esimene Brian Johnsoniga pärast senise laulja Bon Scotti surma. Bändi jõuline ja otsekohene hard rock, Angus Youngi äratuntavad kitarririfid ning energilised kontserdid aitasid neil kujuneda üheks maailma tuntumaks rokkansambliks.
Metallica
Metallica 1983. aasta debüütalbum Kill ’Em All aitas kujundada thrash metal’i kiiret ja agressiivset kõla. Järgnenud Ride the Lightning (1984) ja eriti Master of Puppets (1986) näitasid, et bänd suutis ühendada rasked kitarririfid keerukamate kompositsioonide ja tumedate teemadega.
1988. aasta ...And Justice for All tõi Metallicale veelgi laiema publiku ning sillutas teed bändi tohutule edule järgmisel kümnendil. Metallica mõju on selgelt kuulda ka 1990. aastate rokkmuusikas, mil raskema roki ja metali eri vormid jõudsid aina suurema publikuni.
Foreigner
Foreigner oli 1980. aastate alguseks juba tuntud nimi, kuid album 4 (1981) viis bändi veel kõrgemale. Plaadilt pärinesid näiteks „Waiting for a Girl Like You“ ja „Juke Box Hero“, mis ühendasid jõulise rokk-kõla meloodiliste ja raadiosõbralike refräänidega.
Veel suurem hitt saabus 1984. aastal albumiga Agent Provocateur, millelt pärineb ballaad „I Want to Know What Love Is“. Foreigner oskas edukalt põimida hard rock’i ja poproki elemente ning sellest kujunes üks bändi pikaajalise edu võtmeid.
Bändi nimi viitab selle algsele koosseisule: pooled liikmed olid britid ja pooled ameeriklased. Ükskõik kummal pool Atlandi ookeani nad viibisid, oli vähemalt pool ansamblist seega alati „välismaalased“ ehk foreigners.
Journey
Journey oli 1980. aastate alguses oma populaarsuse tipus. 1981. aastal ilmunud Escape sisaldas selliseid hitte nagu „Open Arms“, „Who’s Crying Now“ ja „Don’t Stop Believin’“, millest viimane on püsinud popkultuuris tuntuna aastakümneid.
Steve Perry kõrge ja meloodiline lauluhääl koos Journey suurejoonelise areeniroki kõlaga muutis bändi üheks kümnendi populaarsemaks rokiartistiks. Escape kujunes ansambli edukaimaks stuudioalbumiks ning aitas kinnistada Journey koha klassikalise roki ajaloos.
Queen
Queen jätkas 1980. aastatel piiride kompamist ning bändi muusika sobis hästi kümnendisse, kus rokk, pop ja uued elektroonilised kõlad üha enam põimusid. 1980. aasta album The Game sisaldas hitte „Another One Bites the Dust“ ja „Crazy Little Thing Called Love“.
Queeni muusika võis liikuda hard rock’ist popi, ooperi, funki ja elektrooniliste mõjutusteni, samal ajal kui Freddie Mercury teatrilik lavaline olek muutis kontserdid suurejooneliseks vaatemänguks. Ansambli mõju aitab hästi mõista ka laiem pilk rokkbändide arengule läbi aastakümnete, sest Queen suutis püsida olulise tegijana mitmel eri ajastul.
Motörhead
Lemmy Kilmisteri juhitud Motörheadist sai kiire, vali ja kompromissitu rokkmuusika üks tuntumaid esindajaid. 1980. aastal ilmunud Ace of Spades kujunes bändi tähtteoseks ning selle nimiloost sai Motörheadi üks äratuntavamaid palu.
Ansambli muusikas põimusid heavy metal, punk ja rock’n’roll. Kiire tempo, moonutatud bassikõla ja Lemmy kare vokaal andsid Motörheadile stiili, mis mõjutas tugevalt hilisemat metal’it ja raskemat rokkmuusikat.
The Police
The Police ühendas roki reggae, punki ja popi mõjutustega ning lõi kõla, mis eristus selgelt paljudest teistest 1980. aastate bändidest. Sting, Andy Summers ja Stewart Copeland kasutasid suhteliselt nappi instrumentatsiooni väga leidlikult, jättes lugudesse palju ruumi ja rütmilist vaheldust.
1983. aasta album Synchronicity tõi neile ühe suurima hiti „Every Breath You Take“. Selleks ajaks oli The Police’ist saanud rahvusvaheline superstaar ning bändi looming pälvis kümnendi jooksul ka mitu Grammy auhinda.
U2
U2 alustas tõusu rahvusvahelise tuntuse poole 1980. aasta debüütalbumiga Boy, kuid tõeline läbimurre saabus kümnendi teises pooles. 1987. aasta The Joshua Tree tõi kaasa sellised hitid nagu „With or Without You“, „I Still Haven’t Found What I’m Looking For“ ja „Where the Streets Have No Name“.
Bono väljendusrikas vokaal, The Edge’i atmosfääriline kitarrikõla ning sageli ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid puudutavad laulusõnad muutsid U2 kümnendi üheks mõjukamaks rokkbändiks. Ansambli tegevusega kaasnes ka järjest nähtavam huvi heategevuse ja ühiskondlike küsimuste vastu.
Judas Priest
Judas Priest aitas 1980. aastatel kujundada heavy metal’i klassikalist kõla ja visuaalset stiili. 1980. aasta British Steel sisaldas selliseid lugusid nagu „Breaking the Law“ ja „Living After Midnight“, mis muutsid bändi tuntuks ka väljaspool senist metal’i kuulajaskonda.
Rob Halfordi jõuline ja kõrge vokaal, kaks juhtkitarri ning kiired ja rasked rifid said eeskujuks paljudele hilisematele metal-bändidele. 1982. aasta Screaming for Vengeance kinnistas Judas Priesti staatust veelgi.
Mötley Crüe
Mötley Crüe kehastas paljude kuulajate jaoks 1980. aastate glämm-metali kõige ekstravagantsemat külge. Bänd sai tuntuks nii oma hedonistliku eluviisi ja silmatorkava välimuse kui ka kaasahaaravate hard rock’i lugude poolest.
1981. aasta debüütalbumile Too Fast for Love järgnes Shout at the Devil (1983), mis tõi ansamblile laiema tuntuse. Kümnendi lõpus ilmunud Dr. Feelgood (1989) viis Mötley Crüe kommertsedu uuele tasemele. Ansambel jätkas tegutsemist ka kaua pärast kaheksakümnendaid ning kuulub nende veteranide hulka, kelle kõrval kujundasid žanri järgmist etappi juba 2000. aastate rokkbändid.
Whitesnake
Whitesnake saavutas oma suurima rahvusvahelise edu 1980. aastatel. Eriti oluline oli 1987. aasta omanimeline album Whitesnake, millelt pärinesid hitid „Here I Go Again“ ja „Is This Love“.
David Coverdale’i jõuline vokaal, meloodilised kitarrikäigud ja ajastule omane suurejooneline produktsioon sobitusid hästi kümnendi hard rock’i ja glämm-metali kõlapilti. Album saavutas mitmekordse plaatinastaatuse ning muutis Whitesnake’i üheks 1980. aastate tuntumaks hard rock’i bändiks.
Def Leppard
Def Leppardi Hysteria (1987) kuulub 1980. aastate kõige edukamate rokkalbumite hulka. Plaadil kõlasid muu hulgas „Pour Some Sugar on Me“, „Love Bites“, „Animal“ ja „Hysteria“ ning albumit on maailmas müüdud üle 20 miljoni eksemplari.
Bändi kihiline produktsioon, meloodilised refräänid ja hard rock’i ühendamine popilikuma kõlaga aitasid Def Leppardil jõuda väga suure publikuni. Albumi edu kinnistas nende koha kümnendi silmapaistvamate Briti rokkbändide seas.
REO Speedwagon
REO Speedwagoni 1980. aastal ilmunud Hi Infidelity tõi bändile senisest märksa suurema edu. Album sisaldas lugusid „Keep on Loving You“ ja „Take It on the Run“ ning püsis USA albumiedetabeli tipus mitu nädalat.
Ansambli meloodiline areenirokk erines paljude sama ajastu glämm-metali ja raskema roki bändide kõlast. Jõulised kitarrid vaheldusid ballaadidega ning see kombinatsioon aitas REO Speedwagonil leida laia kuulajaskonna nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal.
Pat Benatar
Pat Benatarist sai 1980. aastatel üks roki tuntumaid naislauljaid. Tema läbimurre saabus albumiga Crimes of Passion (1980), millelt pärineb hitt „Hit Me with Your Best Shot“. Plaat saavutas Ameerika Ühendriikides mitmekordse plaatinastaatuse.
Benatari jõuline vokaal ühendas hard rock’i popilikumate meloodiatega ning tema energiline lavaline olek aitas tal eristuda tollases tugevalt meeste domineeritud rokimaailmas. Ta võitis kümnendi alguses neli järjestikust Grammy auhinda parima naissoost rokkvokalisti kategoorias ning avas teed paljudele järgmistele naisartistidele.
Iron Maiden
Iron Maidenist kujunes 1980. aastatel üks Briti heavy metal’i tähtsamaid bände. 1982. aasta The Number of the Beast sisaldas selliseid tuntud lugusid nagu „Run to the Hills“ ja „Hallowed Be Thy Name“ ning tõi ansamblile rahvusvahelise läbimurde.
Bruce Dickinsoni võimas vokaal, keerukad kitarripartiid ja tempokas rütm andsid Iron Maidenile äratuntava kõla. Sama tähtsaks sai ansambli visuaalne maailm, eriti maskott Eddie, kellest kujunes heavy metal’i üks tuntumaid sümboleid.
ZZ Top
ZZ Top muutis 1983. aasta albumiga Eliminator märgatavalt oma senist kõla. Traditsioonilisele bluusrokile ja hard rock’ile lisandusid süntesaatorid, trummimasinad ja elektroonilisem produktsioon, mis aitas bändil jõuda senisest veel laiema publikuni.
„Sharp Dressed Man“, „Legs“ ja „Gimme All Your Lovin’“ said suurteks hittideks ning nende muusikavideod jõudsid MTV pidevasse rotatsiooni. ZZ Top suutis seega ühendada oma bluusilikud juured väga selgelt 1980. aastatele omase helipildi ja visuaalse esteetikaga.
R.E.M.
R.E.M. alustas tõusu 1980. aastate alguse Ameerika alternatiivroki ja kolledžiraadio skeenes. 1983. aasta debüütalbum Murmur paistis silma Peter Bucki heliseva kitarrikõla ning Michael Stipe’i mõtlike ja sageli mitmetähenduslike laulusõnadega.
1987. aasta Document tõi bändile laiema tuntuse ning sisaldas hitti „The One I Love“. R.E.M. aitas sillutada teed alternatiivroki suurele läbimurdele järgmisel kümnendil ning kujunes hiljem üheks žanri edukamaks ja mõjukamaks ansambliks.
1980. aastad olid rokkmuusika jaoks erakordselt muutusterohke aeg. Kui 1960. aastate rokkmuusika keskused paiknesid suuresti Londonis ja Ameerika Ühendriikide tuntud muusikalinnades, siis järgnevate kümnenditega muutus rokk järjest rahvusvahelisemaks ja stiililiselt mitmekesisemaks.
Heavy metal’i jõulisest kasvust glämm-metali suurejoonelisuse, areeniroki meloodiate ja alternatiivroki esimeste läbimurreteni tõid need artistid kümnendisse väga erinevaid kõlasid. Nende looming andis omakorda tõuke roki järgmistele arengusuundadele ning paljud 1980. aastatel kujunenud ideed kõlavad muusikas edasi tänapäevani.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
