1970. aastad olid rokkmuusika jaoks erakordselt mitmekesine aeg. Tuntud ansamblid ja artistid viisid roki uutesse suundadesse ja kujundasid kõlapilti, mille mõju ulatus kaugele järgmistesse kümnenditesse. Esile tõusid sellised stiilid nagu glämmrokk, progressiivne rokk ja heavy metal, samal ajal kui muusikas püsisid tugevad bluusi mõjutused ning 1960. aastatest pärit psühhedeelsed kõlad.
Järgnevas valikus vaatame 35 ansamblit ja artisti, kes jätsid 1970. aastate rokki eriti tugeva jälje. Nimekiri on subjektiivne ja ei pretendeeri lõplikule tõele, kuid annab hea ülevaate sellest, kui eriilmeliseks rokk selle kümnendi jooksul kujunes.
| Ansambel / artist | Žanr | 1970. aastate enimmüüdud album |
|---|---|---|
| Led Zeppelin | hard rock, bluusrokk | Led Zeppelin IV (1971) |
| The Rolling Stones | rokk, bluusrokk | Some Girls (1978) |
| Pink Floyd | progressiivne rokk, psühhedeelne rokk | The Dark Side of the Moon (1973) |
| Fleetwood Mac | rokk, soft rock | Rumours (1977) |
| Eagles | rokk, kantrirokk | Hotel California (1976) |
| Queen | rokk, progressiivne rokk | A Night at the Opera (1975) |
| David Bowie | glämmrokk, art rock | The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars (1972) |
| AC/DC | hard rock, bluusrokk | Highway to Hell (1979) |
| Chicago | rokk, džässrokk | Chicago II (1970) |
| Van Halen | hard rock, heavy metal | Van Halen (1978) |
| Tom Petty and the Heartbreakers | heartland rock, rock'n'roll | Damn the Torpedoes (1979) |
| The Clash | punkrokk | London Calling (1979) |
| The Allman Brothers Band | lõunarokk, bluusrokk | At Fillmore East (1971) |
| The Doobie Brothers | rokk, soft rock | Minute by Minute (1978) |
| Boston | hard rock, areenirokk | Boston (1976) |
| Bruce Springsteen | heartland rock, folkrokk | Born to Run (1975) |
| Heart | hard rock, folkrokk | Little Queen (1977) |
| Grand Funk Railroad | hard rock, bluusrokk | We're an American Band (1973) |
| Deep Purple | hard rock, heavy metal | Machine Head (1972) |
| Bad Company | hard rock, bluusrokk | Bad Company (1974) |
| Cheap Trick | power pop, hard rock | Cheap Trick at Budokan (1978) |
| Meat Loaf | rokk-ooper, hard rock | Bat Out of Hell (1977) |
| Lynyrd Skynyrd | lõunarokk, hard rock | (Pronounced 'Lĕh-'nérd 'Skin-'nérd) (1973) |
| Alice Cooper | shock rock, hard rock | Billion Dollar Babies (1973) |
| Kansas | progressiivne rokk, hard rock | Leftoverture (1976) |
| Foghat | bluusrokk, hard rock | Foghat Live (1977) |
| Blue Öyster Cult | hard rock, heavy metal | Agents of Fortune (1976) |
| Ted Nugent | hard rock, heavy metal | Cat Scratch Fever (1977) |
| Jethro Tull | progressiivne rokk, folkrokk | Aqualung (1971) |
| Van Morrison | folkrokk, bluusrokk | Moondance (1970) |
| The Band | roots rock, folkrokk | The Last Waltz (1978) |
| Ramones | punkrokk | Ramones (1976) |
| The Velvet Underground | eksperimentaalrokk, protopunk | Loaded (1970) |
| Rush | progressiivne rokk, hard rock | 2112 (1976) |
| Genesis | progressiivne rokk, art rock | Selling England by the Pound (1973) |
35. Genesis
Peter Gabrieli ja hiljem Phil Collinsi juhtimisel aitas Genesis progressiivse roki kõlapilti märgatavalt kujundada. 1974. aastal ilmunud kontseptalbum The Lamb Lies Down on Broadway paistis silma keeruka ülesehituse ja teatriliku lähenemisega, mida bänd kandis edasi ka oma live-esitustesse.
1970. aastate lõpuks hakkas Genesise muusika liikuma järk-järgult raadiosõbralikuma roki suunas. See muutus sillutas teed ansambli veelgi suuremale kommertsedule järgmisel kümnendil.
34. Rush
Rush kujundas 1970. aastatel välja omanäolise stiili, milles põimusid progressiivne rokk, hard rock ja sisutihedad laulusõnad. 1976. aastal ilmunud album 2112 sai bändi üheks olulisemaks teoseks ning selle keskmes on ligi 20-minutiline samanimeline pala.
Ansambel oli tuntud keerukate kompositsioonide, tehnilise meisterlikkuse ja võimsate kontsertide poolest. Kuigi suurem kommertsedu saabus hiljem, pälvis Rush juba 1970. aastatel kriitikute tähelepanu ja kogus endale lojaalse kuulajaskonna.
33. The Velvet Underground
Kuigi The Velvet Underground ei saavutanud omal ajal suurt kommertsedu, kasvas ansambli mõju järgmistel aastakümnetel märgatavalt. Nende avangardistlik ja eksperimentaalne lähenemine aitas suunata rokkmuusika arengut ning 1970. aastal ilmunud album Loaded mõjutas hilisemat punk- ja alternatiivroki kõlapilti.
Bändi julgelt katsetav muusika ja poeetilised laulusõnad inspireerisid mitut järgmist põlvkonda rokkmuusikuid ning kinnistasid The Velvet Undergroundi koha ühe mõjukama kultusbändina roki ajaloos.
32. Ramones
Ramones oli üks punkroki teerajajaid, kelle muusika oli kiire, toores ja teadlikult minimalistlik. Ansambli 1976. aastal ilmunud omanimeline debüütalbum sisaldas pala „Blitzkrieg Bop“, millest kujunes üks punkroki tuntumaid hümne.
Kuigi bändi kommertsedu jäi tagasihoidlikuks, oli selle mõju punkliikumisele ja rokkmuusika arengule väga suur. Ramonesi jälgi võib kuulda ka paljude hilisemate, sealhulgas 2000. aastate rokkbändide loomingus.
31. The Band
The Bandi juured olid Ameerika folk-, kantri- ja bluusmuusikas ning nende stiilide ühendamine andis ansamblile omanäolise kõla. Bändi 1968. aasta debüütalbum Music from Big Pink sisaldas pala „The Weight“, millest kujunes üks nende tuntumaid lugusid. Järgmisel aastal ilmus omanimeline album The Band.
Olulise osa ansambli loost moodustas koostöö Bob Dylaniga. The Band saatis teda nii stuudios kui ka laval ning nende ühine looming jättis omanäolise jälje Ameerika roots rock'i arengusse.
30. Van Morrison
Enne soolokarjääri oli Van Morrison Põhja-Iiri ansambli Them solist ning just selle koosseisuga sündis näiteks hitt „Gloria“. 1970. aastatel kujunes Morrisonist aga juba iseseisev ja väga omanäoline artist.
1970. aastal ilmunud Moondance tõi kokku roki, bluusi, souli, folgi ja džässi mõjutused ning sisaldas selliseid lugusid nagu „Moondance“, „Crazy Love“ ja „Into the Mystic“. Morrisoni oskus eri žanre loomulikult ühendada aitas kujundada tema äratuntava stiili.
29. Jethro Tull
Ian Andersoni juhitud Jethro Tull ühendas progressiivse roki folgi ja bluusi mõjutustega. Ansambli kõlapildis oli oluline roll flöödil, mis eristas neid paljudest teistest sama ajastu rokkbändidest.
1971. aastal ilmunud Aqualung sisaldas nii samanimelist nimilugu kui ka pala „Locomotive Breath“. Albumist kujunes üks bändi tuntumaid teoseid ning Jethro Tulli ebatavaline helikeel jättis tugeva jälje progressiivse roki arengusse.
28. Ted Nugent
Ted Nugent tõi 1970. aastate hard rock'i jõulise kitarrimängu ja energilise lavastiili. Tema 1975. aasta omanimelisel albumil ilmunud ligi kaheksa minutit kestev „Stranglehold“ näitas eriti selgelt tema kitarrikeskset lähenemist.
1977. aasta album Cat Scratch Fever ja selle samanimeline nimilugu aitasid Nugentil jõuda veel laiema publikuni ning kinnistasid tema koha kümnendi hard rock'i tuntud nimede seas.
27. Blue Öyster Cult
Blue Öyster Cult ühendas tumedama atmosfääri hard rock'i ja heavy metal'i mõjutustega. 1976. aasta album Agents of Fortune sisaldas ansambli suurimat hitti „(Don't Fear) The Reaper“, mis tõi neile laiema tuntuse.
Salapärased laulusõnad, raskepärased kitarrikäigud ja eksperimentaalsemad ideed aitasid Blue Öyster Cultil luua oma niši ning koguda pühendunud kuulajaskonna.
26. Foghat
Foghat ühendas bluusroki jõulisema hard rock'i kõlaga. Ansambli 1975. aasta albumilt Fool for the City pärinev „Slow Ride“ kujunes nende tuntuimaks looks ning energilised kontserdid olid oluline osa bändi mainest.
1977. aastal ilmunud Foghat Live kinnistas veelgi nende staatust ühe kümnendi silmapaistva live-bändina. Foghat ise kirjeldab oma varast loomingut Ameerika bluusi ja Briti roki kohtumispaigana.
Foghat sai oma nime väljamõeldud sõnast, mille kitarrist ja laulja Dave Peverett olevat kunagi Scrabble'it mängides kokku pannud.
25. Kansas
Kansas jõudis laiema publikuni 1976. aasta albumiga Leftoverture, millelt pärineb üks bändi tuntumaid palu „Carry On Wayward Son“. Nende progressiivse roki kõla ühendas võimsad kitarrid klassikalise muusika mõjutuste ja keerukate arranžeeringutega.
Järgmisel aastal ilmunud Point of Know Return sisaldas pala „Dust in the Wind“, millest sai ansambli üks suuremaid hitte. Need kaks albumit tõstsid Kansase 1970. aastate progressiivse roki tähtsamate nimede hulka.
24. Alice Cooper
Alice Cooperi nimi muutus 1970. aastatel shock rock'iga peaaegu sünonüümseks. Teatraalsed kontserdid, sünge huumor, dramaatilised kostüümid ja provokatiivsed lavastused muutsid tema esinemised tavalisest rokk-kontserdist millekski märksa suuremaks.
1973. aasta album Billion Dollar Babies jõudis edetabelite tippu ja sisaldas muu hulgas pala „No More Mr. Nice Guy“. Alice Cooperi lavapersoonast kujunes üks kümnendi äratuntavamaid rokikuvandeid.
23. Lynyrd Skynyrd
Bluusi, kantri ja hard rock'i ühendades kujunes Lynyrd Skynyrdist üks lõunaroki olulisemaid ansambleid. „Sweet Home Alabama“ ja „Free Bird“ said bändi tunnuslugudeks ning albumid Second Helping (1974) ja Street Survivors (1977) tõid neile suure publiku.
Bändi ajalugu muutus traagiliselt 20. oktoobril 1977, kui nende lennuk Mississippis alla kukkus. Õnnetuses hukkusid laulja Ronnie Van Zant, kitarrist Steve Gaines ja taustalaulja Cassie Gaines ning veel kolm pardal olnud inimest. Ülejäänud bändiliikmed jäid ellu, kuid said raskeid vigastusi.
22. Meat Loaf
Meat Loaf tõusis 1970. aastate roki suurte nimede hulka 1977. aasta albumiga Bat Out of Hell. Jim Steinmani kirjutatud ja Todd Rundgreni produtseeritud plaat ühendas hard rock'i, teatrilikkuse ja rokiooperi suurejoonelise jutustamisstiili.
Nimiloo kõrval sai eriti tuntuks „Paradise by the Dashboard Light“. Bat Out of Hell kujunes pika aja jooksul üheks populaarsemaks rokkalbumiks ning Meat Loafi dramaatiline vokaal muutis selle kõla kergesti äratuntavaks.
21. Cheap Trick
Cheap Trick sidus hard rock'i meloodilise power pop'iga ning jõudis suurema publikuni 1970. aastate lõpus. Erilise läbimurde tõi 1978. aastal Jaapanis salvestatud live-album Cheap Trick at Budokan, mis ilmus järgmisel aastal ka Ameerika Ühendriikides.
Sellised lood nagu „Surrender“ näitasid hästi bändi oskust ühendada raskemad kitarrid kaasahaaravate popmeloodiatega. Ansambli mõju jätkus ka 1980. aastate rokis, kuid sellele pani aluse just nende 1970. aastate looming.
20. Bad Company
Paul Rodgersi jõuline lauluhääl aitas Bad Companyl juba karjääri alguses teistest hard rock'i bändidest eristuda. 1974. aasta omanimeline debüütalbum sisaldas hitti „Can't Get Enough“ ning tõi ansamblile kiire läbimurde.
Bad Company ühendas hard rock'i bluusiliku kõlaga ning jätkas eduka albumite ja singlite jadaga kogu ülejäänud kümnendi vältel.
19. Deep Purple
Deep Purple kuulus nende bändide hulka, kes aitasid kujundada nii hard rock'i kui ka varajase heavy metal'i kõla. 1972. aasta album Machine Head sisaldas „Smoke on the Waterit“, mille kitarririffist sai üks rokkmuusika kõige äratuntavamaid.
Ansambel oli tuntud ka erakordselt valjude kontsertide poolest. 1972. aastal mõõdeti Londoni Rainbow Theatre'is nende helitugevuseks 117 dBA, mistõttu Deep Purple sai omal ajal Guinnessi rekordiga seostatud „maailma valjema bändi“ tiitli. Hiljem ületasid selle tulemuse teised artistid.
18. Grand Funk Railroad
Grand Funk Railroad oli eriti populaarne 1970. aastate alguse Ameerika hard rock'i ja bluusroki kuulajate seas. Nende toores, jõuline kõla ja energilised kontserdid aitasid bändil kiiresti suure publiku leida.
1973. aasta We're an American Band kujunes üheks nende edukaimaks albumiks, samanimelisest loost aga suureks hitiks. Bändi tuntud lugude hulka kuulub ka „Some Kind of Wonderful“.
17. Heart
Õed Ann ja Nancy Wilson tõid Hearti muusikasse jõulise vokaali ja kitarrikeskse kõla, milles kohtusid hard rock ja folk. 1976. aasta debüütalbum Dreamboat Annie sisaldas lugusid „Crazy on You“ ja „Magic Man“, mis tõid ansamblile kiire tuntuse.
1977. aastal järgnes „Barracuda“, millest kujunes Hearti üks äratuntavamaid palu. Ansambel näitas ühtlasi, et naised võisid hard rock'i laval olla sama jõulised ja nähtavad kui nende meeskolleegid.
16. Bruce Springsteen
Bruce Springsteeni laulud kõnetasid Ameerika publikut muu hulgas seetõttu, et neis oli palju lugusid töölisklassi elust, igapäevastest unistustest ja pettumustest. Tema suur läbimurre saabus 1975. aastal albumiga Born to Run, millelt pärinevad nii nimilugu kui ka „Thunder Road“.
Hüüdnime „The Boss“ all tuntuks saanud Springsteen kogus kuulsust ka pikkade ja energiliste kontsertidega. Kuigi üks tema suurimaid kommertshitte „Born in the U.S.A.“ ilmus alles 1984. aastal, oli Springsteen 1970. aastate lõpuks juba kindlalt Ameerika roki tähtsamate nimede seas.
15. Boston
Bostoni 1976. aasta omanimelisest debüütalbumist sai üks kümnendi edukamaid rokkdebüüte. Plaadil kõlas muu hulgas „More Than a Feeling“, millest kujunes kiiresti klassikalise roki raadiojaamade üks lemmiklugusid.
Bändi kihiline kitarrikõla ja hoolikalt lihvitud produktsioon eristasid neid paljudest kaasaegsetest. Boston tõestas juba esimese albumiga, et stuudiokeskne ja tehniliselt viimistletud hard rock võis kõnetada väga suurt publikut.
14. The Doobie Brothers
The Doobie Brothers ühendas roki, bluusi, kantri ja souli mõjutusi ning kohandas oma kõla kümnendi jooksul mitu korda. 1978. aasta album Minute by Minute tähistas nende karjääris eriti edukat perioodi.
Album sisaldas Michael McDonaldi kirjutatud ja lauldud pala „What a Fool Believes“. Bändi pehmem, kuid endiselt energiline kõla aitas neil jõuda 1970. aastate lõpuks veelgi laiema publikuni.
13. The Allman Brothers Band
The Allman Brothers Band oli lõunaroki üks alustalasid. Ansambel ühendas bluusi, džässi ja roki improvisatsioonilise lähenemisega, mis tuli eriti hästi esile nende kontsertidel.
1971. aasta live-album At Fillmore East näitas bändi võimet arendada lugusid pikkadeks improvisatsioonideks. Näiteks plaadil kõlav „Whipping Post“ kestab üle 22 minuti. Taolised pikad jämmid muutsid The Allman Brothers Bandi paljude rokihuviliste jaoks erakordselt mõjukaks.
12. The Clash
The Clash oli üks 1970. aastate punkroki muusikaliselt mitmekesisemaid bände. Nende loomingus kohtusid punk, reggae, ska ja rockabilly ning laulusõnades käsitleti sageli ühiskondlikke teemasid.
Nende 1979. aastal ilmunud London Calling näitas eriti selgelt, kui kaugele võis punk oma esialgsest toorest kõlast areneda. Albumi nimiloost sai üks ansambli tuntumaid palu ning The Clash avaldas suurt mõju nii hilisemale punk- kui ka alternatiivrokile.
11. Tom Petty and the Heartbreakers
Tom Petty and the Heartbreakers ühendas roki, folgi ja lisas veidi punklikku otsekohesust. 1976. aasta omanimeline debüütalbum pani nende karjäärile aluse ning 1979. aasta Damn the Torpedoes tõi bändile veelgi suurema läbimurde.
„American Girl“ ja „Refugee“ said rokkraadiote raudvaraks. Petty selge laulukirjutamisstiil, kähe hääl ja argielulised teemad andsid bändile vahetu ja kergesti samastutava kõla.
10. Van Halen
Van Halen muutis 1970. aastate lõpus arusaama sellest, mida elektrikitarriga hard rock'is teha saab. Eddie Van Haleni virtuoosne mäng, eriti tema kahe käega tapping'u tehnika, kujunes bändi kõla üheks kõige iseloomulikumaks osaks.
1978. aasta omanimeline debüütalbum sisaldas lugusid „Runnin' with the Devil“ ja instrumentaalpala „Eruption“. Hard rock'i, heavy metal'i ja David Lee Rothi karismaatilise lavapersoona kombinatsioon muutis Van Haleni üheks olulisemaks sillaks 1970. ja 1980. aastate rokkmuusika vahel.
9. Chicago
Chicago paistis 1970. aastate rokis silma puhkpillide, džässi ja roki ühendamisega. Ansambli 1970. aasta album Chicago, mida tuntakse sageli nime all Chicago II, sisaldas muu hulgas pala „25 or 6 to 4“.
Bänd jätkas kümnendi jooksul oma kõla arendamist ning 1972. aastal ilmunud „Saturday in the Park“ tõi neile veel ühe suure hiti. Puhkpilliseaded andsid Chicagole kõla, mida oli lihtne teiste rokkbändide seast ära tunda.
8. AC/DC
AC/DC alustas tegevust 1973. aastal Austraalias ning kujundas kümnendi lõpuks välja oma otsekohese bluusist mõjutatud hard rock'i. Albumid High Voltage ja Let There Be Rock aitasid kasvatada nende rahvusvahelist tuntust, 1979. aasta Highway to Hell viis bändi aga juba uuele tasemele.
Angus Youngi kitarririfid ja Bon Scotti kähe lauluhääl muutsid AC/DC kõla hetkega äratuntavaks. Bändi ametliku kodulehe andmetel on AC/DC tänaseks müünud maailmas üle 200 miljoni albumi.
7. David Bowie
David Bowie muutis 1970. aastatel korduvalt nii oma muusikalist stiili kui ka lavapersoonat. 1972. aasta The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars ning Bowie loodud Ziggy Stardusti tegelaskuju tegid temast glämmroki ühe keskse kuju.
Bowie ühendas glämmroki, hard rock'i, souli ja eksperimentaalse muusika ideid ning liikus pidevalt uute kõlade poole.
Sama oluline kui tema muusika oli visuaalne eneseväljendus, mis muutis Bowie üheks kümnendi kõige äratuntavamaks artistiks. Ta käsitles albumit ja lavapersoonat sageli ühtse tervikuna, kus kostüümid, lavakujundus ja karakteriloome olid muusikaga tihedalt seotud.
6. Queen
Queen ühendas progressiivse roki, glämmroki, hard rock’i ja ooperlikud mõjutused viisil, mis eristas bändi paljudest kaasaegsetest ja tõi neile koha kõigi aegade mõjukamate rokkbändide seas. 1975. aasta album A Night at the Opera sisaldas „Bohemian Rhapsodyt“, millest sai üks ansambli tuntumaid lugusid.
Freddie Mercury erakordselt lai vokaalne väljendusvõime, Brian May äratuntav kitarrikõla ning kogu bändi mitmehäälsed seaded aitasid Queenil välja kujundada väga omanäolise stiili. Suurejoonelised kontserdid ja valmisolek žanripiire ületada tõid neile rahvusvahelise publiku.
5. The Eagles
Eagles sai tuntuks eriti täpsete vokaalharmooniate ning kantri ja roki sujuva ühendamise poolest. 1976. aasta album Hotel California kujunes bändi üheks olulisemaks teoseks ning sisaldas lisaks nimiloole näiteks „Life in the Fast Lane'i“.
Ka „Take It Easy“ oli selleks ajaks juba kinnistanud ansambli koha Ameerika roki tähtsamate nimede seas. Eaglesi meloodiline kõla osutus väga laiale publikule ligipääsetavaks ning nende albumid kuuluvad jätkuvalt rokkmuusika enimmüüdud plaatide hulka.
4. Fleetwood Mac
Fleetwood Mac alustas bluusibändina, kuid 1970. aastate keskpaigaks muutus koosseis ja koos sellega ka ansambli kõla. Lindsey Buckinghami ja Stevie Nicksi liitumine aitas bändil liikuda meloodilisema roki ja popi poole.
1977. aasta Rumours kujunes Fleetwood Maci tähtteoseks ning sisaldas lugusid „Go Your Own Way“, „Dreams“, „Don't Stop“ ja „The Chain“. Album võitis Grammy aasta albumi auhinna ning kuulub tänini rokkmuusika tuntumate ja enimmüüdud albumite hulka. Bändi populaarsus püsis ka järgmistel kümnenditel ning Fleetwood Maci mõju on selgelt tuntav ka 1990. aastate rokkmuusikas.
3. Pink Floyd
Pink Floyd viis kontseptalbumite ja eksperimentaalse stuudiotöö 1970. aastatel uuele tasemele. 1973. aasta The Dark Side of the Moon ühendas progressiivse roki elektrooniliste helide, stuudioefektide ja läbivate temaatiliste ideedega.
Albumi edu jätkus aastaid pärast ilmumist ning sellele järgnesid teisedki mõjukad teosed, näiteks Wish You Were Here (1975) ja The Wall (1979). Pink Floydi huvi tervikliku albumiformaadi vastu tegi neist progressiivse roki ühe olulisema nime.
2. The Rolling Stones
The Rolling Stones oli 1970. aastate alguseks juba maailmakuulus, kuid kümnend tõi neile mitu uut klassikaks kujunenud albumit ja lugu. „Brown Sugar“ ja „Angie“ said suurteks hittideks ning Sticky Fingers (1971) ja Exile on Main St. (1972) kuuluvad bändi hinnatuimate albumite sekka.
Bluusi, roki ja rock'n'roll'i ühendav stiil aitas Rolling Stonesil säilitada oma koha rokkmuusika tipus ka siis, kui muusikamaastik nende ümber kiiresti muutus.
1. Led Zeppelin
Led Zeppelin oli üks bände, kes aitas 1970. aastate alguses kujundada hard rock'i raskemat kõla ja mõjutas tugevalt hilisemat heavy metal'it. Albumid Led Zeppelin IV (1971) ja Physical Graffiti (1975) näitasid samal ajal, et nende looming ulatus palju kaugemale lihtsalt raskest kitarrimuusikast.
„Stairway to Heaven“, „Black Dog“ ja „Rock and Roll“ kuuluvad bändi tuntumate lugude hulka. Jimmy Page'i kitarrimäng, Robert Planti vokaal ning John Paul Jonesi ja John Bonhami rütmisektsioon aitasid Led Zeppelinil kujundada kõla, mille mõju on rokkmuusikas tuntav tänini.
Seitsmekümnendatel muutus rokk üha mitmekesisemaks. 1960. aastate rokkmuusikas alanud žanripiiride avardumine jätkus ning järgmisel kümnendil jõudsid peavoolu glämmrokk, progressiivne rokk, punk ja heavy metal. Samal ajal hakkasid artistid käsitlema laulusõnades ja laval üha avatumalt teemasid, mida varasem popkultuur sageli vältis.
Tulemuseks oli kümnend, mille jooksul võis rokk tähendada nii Pink Floydi pikki kontseptuaalseid teoseid, Ramonesi paariminutilist punkroki plahvatust kui ka Queeni suurejoonelisi stuudioeksperimente. Selle mitmekesisuse tulemusena on 1970. aastate bändide mõju rokkmuusikas endiselt tunda.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
