1990. aastad olid rokkmuusika jaoks murranguline kümnend, mil esile tõusis terve rida hiljem väga mõjukaks kujunenud ansambleid. Kui 1980. aastate rokis mängisid suurt rolli glam metal, hard rock ja heavy metal, siis 1990. aastatel jõudsid laiema publikuni grunge, alternatiivrokk, poppunk ja mitmed teised uued suunad. Bändid katsetasid julgelt nii kõla kui ka laulusõnadega ning nende mõju ulatus muusikast palju kaugemale, kujundades terve põlvkonna popkultuuri.
Siin on 28 1990. aastate rokkbändi, kelle looming väärib kuulamist ka praegu.
| Bänd | Žanr | Oluline album |
|---|---|---|
| Nirvana | grunge | Nevermind (1991) |
| Alice in Chains | grunge / alternatiivmetal | Dirt (1992) |
| Soundgarden | grunge / alternatiivmetal | Superunknown (1994) |
| Green Day | poppunk / punkrokk | Dookie (1994) |
| Radiohead | alternatiivrokk / art rock | OK Computer (1997) |
| Pearl Jam | grunge / alternatiivrokk | Ten (1991) |
| R.E.M. | alternatiivrokk / jangle pop | Automatic for the People (1992) |
| Foo Fighters | alternatiivrokk / post-grunge | The Colour and the Shape (1997) |
| Red Hot Chili Peppers | funk rock / alternatiivrokk | Blood Sugar Sex Magik (1991) |
| Wilco | alternatiivrokk / alt-country | Summerteeth (1999) |
| Pantera | groove metal / heavy metal | Vulgar Display of Power (1992) |
| Blink-182 | poppunk / skate punk | Enema of the State (1999) |
| Oasis | britpop / alternatiivrokk | Definitely Maybe (1994) |
| U2 | alternatiivrokk / post-punk | Achtung Baby (1991) |
| Sonic Youth | noise rock / alternatiivrokk | Goo (1990) |
| No Doubt | ska punk / alternatiivrokk | Tragic Kingdom (1995) |
| The Offspring | punkrokk / poppunk | Smash (1994) |
| The Wallflowers | alternatiivrokk / heartland rock | Bringing Down the Horse (1996) |
| Rage Against the Machine | rap rock / alternatiivmetal | Rage Against the Machine (1992) |
| The Cranberries | alternatiivrokk / dream pop | Everybody Else Is Doing It, So Why Can't We? (1993) |
| The Smashing Pumpkins | alternatiivrokk / shoegaze | Siamese Dream (1993) |
| The Verve | britpop / alternatiivrokk | Urban Hymns (1997) |
| Megadeth | thrash metal / heavy metal | Rust in Peace (1990) |
| Dave Matthews Band | jam band / alternatiivrokk | Before These Crowded Streets (1998) |
| Tool | progressiivne metal / alternatiivmetal | Ænima (1996) |
| Counting Crows | alternatiivrokk / folk rock | August and Everything After (1993) |
| Hootie & the Blowfish | roots rock / poprokk | Cracked Rear View (1994) |
| Sublime | ska punk / reggae rock | Sublime (1996) |
Nirvana
Vähesed ansamblid on rokkmuusikat ja popkultuuri mõjutanud sama tugevalt kui Nirvana. Bändi läbimurre saabus 1991. aastal albumiga Nevermind, millelt pärineb ka legendaarne hitt „Smells Like Teen Spirit“. Albumit on müüdud üle 30 miljoni eksemplari ning selle edu aitas grunge’il kujuneda ülemaailmseks kultuurinähtuseks. Kuigi Kurt Cobain suri 1994. aastal, on Nirvana mõju rokkmuusikale ja popkultuurile püsinud tänaseni.
Kui võrrelda Nirvanat näiteks 1960ndate populaarsete rokkbändidega, on hästi näha, kui palju oli žanr mõne aastakümnega muutunud.
Alice in Chains
Grunge’i ja heavy metal’it ühendav Alice in Chains saavutas laiema tuntuse 1990. aastal albumiga Facelift, kuid nende kõige hinnatumaks teoseks kujunes kaks aastat hiljem ilmunud Dirt. Sellised lood nagu „Man in the Box“ ja „Rooster“ tõid hästi esile bändi sünge, raske ja kummitusliku kõla.
Selle atmosfääri kujunemist mõjutas ka ansambli kodulinn Seattle, mille hall ja vihmane kuvand sobitus hästi Alice in Chainsi muusikaga.
Soundgarden
Chris Cornelli jõuline vokaal andis Soundgardeni grunge’ile tavapärasest raskema kõla. 1994. aastal ilmunud Superunknown saavutas mitmekordse plaatinamüügi ning sellelt pärineb „Black Hole Sun“, üks kümnendi tuntumaid rokilaule.
Soundgarden võitis kaks Grammy auhinda. Pärast 1997. aasta laialiminekut taasühines bänd 2010. aastal ning tegutses kuni Cornelli surmani 2017. aastal. Bändi loomingust sai oluline osa nii Seattle’i grunge-skeenest kui ka 1990. aastate raskemast alternatiivrokist.
Chris Cornelli hääl oli erakordselt jõuline. Albumi Superunknown salvestamisel katsetati erinevaid mikrofone, kompressoreid ja ekvalaisereid ning helitehnik Jason Corsaro sõnul ei pidanud kõik mikrofonid Cornelli tugevale helirõhule vastu. Lauldes suutis ta rikkuda isegi mitu mikrofoni.
Green Day
Green Day on üks neist 1990. aastatel läbimurde teinud bändidest, kelle mõju on püsinud kaua. Poppunk jõudis palju laiema publikuni suuresti tänu 1994. aasta albumile Dookie, mida on müüdud üle 20 miljoni eksemplari. „Basket Case“ ja „When I Come Around“ aitasid kujundada bändist terve põlvkonna ühe tuntuma punkroki nime.
Ansambel jätkas oma kõla arendamist ning saavutas uue suure populaarsuslaine albumiga American Idiot, mis kujunes üheks oluliseks teoseks ka 2000ndate rokkmuusikas.
Radiohead
Radiohead jõudis laiema publiku teadvusse 1992. aastal lauluga „Creep“, kuid bändist kujunes kiiresti midagi palju enamat kui ühe hiti ansambel. 1997. aasta OK Computer tõstis nad alternatiivroki kõige uuenduslikumate tegijate hulka ning albumit on hiljem sageli nimetatud žanri üheks mõjukamaks teoseks.
Radioheadi eksperimentaalne kõla, ebaharilikud arranžeeringud ja filosoofilised laulusõnad eristasid neid paljudest kaasaegsetest. Nende looming mõjutas omakorda arvukalt hilisemaid alternatiiv- ja indie-roki artiste.
Pearl Jam
Pearl Jami debüütalbum Ten (1991) kujunes üheks kõigi aegade edukamaks rokkalbumiks. Sellised lood nagu „Alive“, „Even Flow“ ja „Jeremy“ aitasid määratleda grunge’i kõla ning tõid ansamblile kiiresti rahvusvahelise publiku.
Erinevalt mitmest teisest sama perioodi bändist suhtus Pearl Jam suure kommertseduga kaasnevasse kuulsusse ettevaatlikult. Nende toores kõla ja raskete teemadega tegelevad laulusõnad kõnetasid aga tugevalt grunge’i publikut ning aitasid bändil säilitada pikaajalise populaarsuse.
R.E.M.
R.E.M. oli endale nime teinud juba 1980. aastatel, kuid 1990. aastatel jõudis ansambel veelgi laiema publikuni. „Losing My Religion“ ja „Man on the Moon“ kujunesid nende tuntuimate lugude hulka ning 1992. aastal ilmunud Automatic for the People pälvis palju tähelepanu nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas.
Foo Fighters
Pärast Nirvana tegevuse lõppu asutas trummar Dave Grohl Foo Fightersi, mille omanimeline debüütalbum ilmus 1995. aastal. Järgnenud aastatel kujunesid „Everlong“ ja „My Hero“ bändi kõige tuntumate lugude hulka.
Foo Fighters ühendas jõulise kitarrikõla meloodiliste refräänide ja Grohli äratuntava vokaaliga. 1990. aastatel alanud edu on püsinud aastakümneid ning ansambel on jätkanud nii uue muusika avaldamist kui ka kontsertide andmist.
Red Hot Chili Peppers
Red Hot Chili Peppers ühendas oma loomingus funki, rokki ja alternatiivroki ning saavutas suure läbimurde albumiga Blood Sugar Sex Magik (1991). Sellelt pärinev „Under the Bridge“ kujunes üheks bändi tuntumaks looks.
Kümnendi lõpus ilmunud Californication (1999) kinnistas ansambli positsiooni veelgi. „Scar Tissue“ ja teised albumi lood ühendasid meloodilise kõla, tugeva rütmisektsiooni ja isiklikumad laulusõnad, mis aitasid Red Hot Chili Peppersil jõuda väga laia publikuni.
Wilco
Wilco alustas peamiselt alt-country bändina, kuid hakkas üsna kiiresti katsetama märksa erinevamate stiilidega. Nende muusikas võib kuulda nii 1970ndate psühhedeelse roki mõjutusi kui ka post-punki, ambient’i ja klassikalist rokki.
Albumid Being There (1996) ja Summerteeth (1999) näitasid hästi, kui vabalt suutis ansambel žanripiiridega ümber käia. Selline mitmekülgsus aitas Wilcol kujuneda indie-muusika publiku pikaajaliseks lemmikuks.
Wilco laulja ja kitarrist Jeff Tweedy sattus 12-aastaselt jalgrattaõnnetusse ning pidi pärast seda mitu kuud voodis taastuma. Aja sisustamiseks hakkas ta õppima kitarrimängu.
Pantera
Pantera aitas tuua groove metal’i laiema publikuni ning 1992. aasta Vulgar Display of Power kujunes üheks kümnendi oluliseks raskemuusika albumiks. Ansambel eemaldus 1990. aastatel oma varasemast, rohkem glam metal’ist mõjutatud kõlast ja liikus märksa raskema stiili poole.
See muutus eristas Panterat selgelt paljudest 1980ndate rokkbändidest, kelle seas oli glam metal kümnendi lõpus veel väga nähtaval kohal. Pantera jõuline kitarrikõla, agressiivne vokaal ja tumedamad teemad tõid neile tugeva poolehoiu eriti metal’i kuulajate seas.
Blink-182
Blink-182 1999. aasta album Enema of the State aitas viia poppungi kümnendi lõpus täielikult peavoolu. „All the Small Things“ ja teised albumi hitid tutvustasid tervele põlvkonnale bändi äratuntavat kiiret, meloodilist ja humoorikat stiili.
Nende laulud kõnetasid eriti teismelisi, kuid jõudsid kiiresti ka palju laiema publikuni. Blink-182 kõla ja laulustiil mõjutasid omakorda tugevalt järgmise kümnendi poppungi artiste.
Oasis
Oasisest sai 1990. aastate britpop’i üks kõige tuntumaid ansambleid. „Wonderwall“ ja „Don’t Look Back in Anger“ kõlasid raadiotes üle maailma ning albumit (What’s the Story) Morning Glory? müüdi üle 22 miljoni eksemplari.
„Wonderwall“ on aastate jooksul saanud isegi omamoodi kitarrimängu klišeeks, sest seda õpitakse sageli ühe esimese saateloona. See ei vähenda aga Oasise mõju britpop’ile ega ansambli rolli 1990. aastate Briti rokkmuusikas.
U2
U2 oli saavutanud suure rahvusvahelise edu juba eelmisel kümnendil, kuid 1990. aastate alguses otsustas ansambel oma kõla põhjalikult uuendada. 1991. aasta Achtung Baby ühendas roki elektrooniliste ja alternatiivsete mõjutustega ning tähistas bändi loomingus olulist uut etappi.
Sellised lood nagu „One“ aitasid U2-l püsida mõjukate rokkbändide seas ajal, mil kogu rokkmuusika maastik kiiresti muutus.
Sonic Youth
Sonic Youthi varast loomingut mõjutas tugevalt avangardne no wave’i liikumine, mis vastandus tavapärastele rokivormidele ja peavoolu klišeedele. Ansamblist kujunes üks noise rock’i teerajajaid ning eksperimentaalne Goo (1990) tõi nende muusika varasemast laiema publikuni.
Kui bändi esimesed albumid jäid paljude kuulajate jaoks üsna nišilikuks, siis 1990. aastatel muutus Sonic Youthi kompromissitu ja ebaharilik kitarrikõla alternatiivmuusika peavoolus järjest mõjukamaks.
No Doubt
1990. aastate rokkmuusika üheks huvitavaks suunaks kujunes ska mõjutuste jõudmine laiema publikuni. No Doubt ühendas ska, punkroki ja alternatiivroki ning saavutas suure läbimurde albumiga Tragic Kingdom (1995).
„Don’t Speak“ kujunes üheks kümnendi tuntumaks looks, samal ajal kui „Just a Girl“ tõi hästi esile Gwen Stefani karismaatilise vokaali ja bändi energilise kõla.
The Offspring
The Offspring kuulus bändide hulka, mis aitasid 1990. aastatel punkroki ja poppungi taas massipubliku ette tuua. 1994. aasta Smash, millel kõlavad „Self Esteem“ ja „Come Out and Play“, kujunes ansambli kõige edukamaks albumiks.
Ka 1998. aasta Americana tõi mitu suurt hitti. „Pretty Fly (for a White Guy)“, „Why Don’t You Get a Job?“ ja „The Kids Aren’t Alright“ kuuluvad siiani The Offspringi kõige tuntumate lugude hulka.
The Wallflowers
The Wallflowers ei saavutanud küll sama suurt kommertsedu kui mitmed teised selle nimekirja bändid, kuid tõid 1990. aastate rokimaastikule omanäolise kõla. Jakob Dylani juhitud ansambli läbimurre saabus 1996. aastal albumiga Bringing Down the Horse.
„6th Avenue Heartache“ ja „One Headlight“ tõid bändile kiiresti laiema tuntuse. Umbes aasta jooksul liikus The Wallflowers tagasihoidlikumast tuntusest Grammy auhindade nominatsioonideni.
Rage Against the Machine
Rage Against the Machine ühendas räpi, raskeroki ja metal’i ning lõi selle põhjal ühe kümnendi kõige äratuntavama kõla. „Killing in the Name“ kujunes protestilauluks, mille jõuline kitarririff ja poliitiliselt laetud sõnum tegid sellest bändi ühe kuulsama loo.
Ühiskondlike ja poliitiliste teemade käsitlemine oli Rage Against the Machine’i identiteedi keskne osa. Bänd kasutas oma muusikat järjekindlalt selleks, et juhtida tähelepanu sotsiaalsele ebavõrdsusele ja poliitilistele konfliktidele.
The Cranberries
The Cranberries oli aastaid oma kõla arendanud, enne kui 1993. aastal ilmus nende debüütalbum Everybody Else Is Doing It, So Why Can’t We?. Sellelt pärit „Linger“ ja „Dreams“ tõid Iiri ansamblile kiiresti rahvusvahelise edu.
Dolores O’Riordani äratuntav ja kohati kummituslik vokaal eristas bändi selgelt paljudest kaasaegsetest. Poliitilisema sisuga „Zombie“ suurendas nende tuntust veelgi ning kujunes üheks 1990. aastate kõige meeldejäävamaks rokilooks.
The Smashing Pumpkins
Billy Corgani loominguline visioon jõudis eriti võimsalt esile 1995. aasta albumil Mellon Collie and the Infinite Sadness. „1979“ ja „Bullet with Butterfly Wings“ kujunesid kiiresti bändi suurimate hittide hulka.
The Smashing Pumpkinsi muusika oli sageli tume ja melanhoolne ning eristus sellega märgatavalt paljudest teistest tolle aja menukatest rokilugudest. Just see atmosfääriline ja emotsionaalne kõla aitas neil jõuda laia publikuni.
The Verve
The Verve’i suurim kommertsedu jäi võrreldes paljude teiste siinsete bändidega suhteliselt lühikeseks, kuid nende mõju 1990. aastate Briti alternatiivrokile oli märkimisväärne. 1997. aasta albumilt Urban Hymns pärineb „Bitter Sweet Symphony“, millest sai ansambli kõige tuntum lugu.
The Verve ühendas alternatiivroki psühhedeelsete mõjutustega ning lõi avara ja atmosfäärilise kõla, mis eristas neid paljudest teistest britpop’i ajastu ansamblitest.
„Bitter Sweet Symphony“ kasutab sämplit Andrew Oldham Orchestra orkestriversioonist The Rolling Stonesi loost „The Last Time“. Salvestise kasutamiseks oli luba olemas, kuid teose kirjastusõigused polnud täielikult klaaritud ning järgnenud vaidluse tõttu jäi Richard Ashcroft aastateks loo autoritasudest ilma. 2019. aastal anti talle tulevased autoritasud ja autorikrediit tagasi.
Megadeth
Megadeth oli thrash metal’i üks olulisi nimesid juba 1980. aastatel ning jätkas tugevalt ka järgmisel kümnendil. Bänd ühendas agressiivse kõla tehniliselt nõudliku kitarrimänguga ning 1992. aasta Countdown to Extinction tõi neile senisest suurema kommertsedu.
„Symphony of Destruction“ kujunes albumi tuntuimaks looks ning aitas Megadethil jõuda ka nende kuulajateni, kes thrash metal’it tavaliselt ei jälginud.
Dave Matthews Band
Dave Matthews Band sai esmalt tuntuks improvisatsiooniliste kontsertide poolest, kuid 1990. aastate keskel jõudis ansambel ka peavoolupublikuni. Under the Table and Dreaming (1994) ja Crash (1996) tõid neile suure kommertsedu.
„Crash Into Me“ ühendas roki, folgi ja džässi elemente ning kujunes üheks bändi tuntumaks looks. Under the Table and Dreaming saavutas Ameerika Ühendriikides kuuekordse plaatinastaatuse ning kinnistas Dave Matthews Bandi koha kümnendi edukamate rokkansamblite seas.
Tool
Tool sai tuntuks eksperimentaalse kõla ning intensiivsete kontsertide ja muusikavideote poolest. 1996. aasta Ænima tõi nende progressiivse ja raskepärase stiili palju laiema publikuni.
Bänd oli tuntud ka terava suhtumise poolest muusika tsenseerimisse ning liikmed ei hoidnud oma seisukohti enda teada. Kuna suur osa Tooli loomingust ei sobinud tavapärasesse raadioformaati, kasvas nende populaarsus paljuski kontsertide, muusikavideote ja kuulajate soovituste kaudu.
Counting Crows
Poeetilised laulusõnad ja melanhoolsed meloodiad tõid Counting Crowsi laiema publiku ette albumiga August and Everything After (1993). Sellelt pärinev „Mr. Jones“ sai kiiresti hitiks ja aitas ansamblil kujuneda üheks kümnendi tuntumaks alternatiivroki bändiks.
Äkiline kuulsus polnud laulja Adam Duritzile alati kerge, kuid Counting Crows jäi kogu 1990. aastate jooksul aktiivseks ja nähtavaks osaks Ameerika rokimaastikust.
Hootie & the Blowfish
Hootie & the Blowfish ühendas roots rock’i popilikuma kõlaga ning nende 1994. aasta debüütalbum Cracked Rear View kujunes üheks kümnendi kõige edukamaks albumiks. „Only Wanna Be with You“ ja teised lood kõlasid rohkelt raadiotes ning tõid bändile ka Grammy tunnustuse.
Darius Ruckeri soe ja meloodiline vokaal muutis ansambli kõla kergesti äratuntavaks ning aitas neil jõuda kuulajateni ka väljaspool traditsioonilist rokikogukonda.
Sublime
Sublime ühendas ska, pungi ja reggae ning nende 1996. aastal ilmunud omanimeline album kujunes tihedalt seotuks 1990. aastate California alternatiivkultuuriga. „Santeria“ ja „What I Got“ on jäänud bändi kõige tuntumate lugude hulka.
Ansambli edu varjutas laulja Bradley Nowelli surm vahetult enne albumi ilmumist. Vaatamata bändi lühikeseks jäänud tegevusajale püsis Sublime’i muusika populaarne ning mõjutas mitmeid hilisemaid ska-pungi ja reggae rock’i artiste.
1990. aastate rokimaastik erines märgatavalt varasemate kümnendite omast. Ühe kindla domineeriva stiili asemel jõudsid kõrvuti peavoolu grunge, alternatiivrokk, poppunk, britpop, metal ja mitmed žanre ühendavad suunad. Need 28 bändi aitasid kujundada kümnendi kõla ning nende mõju on kuulda ka paljude hilisemate rokiartistide loomingus.
Kokkuvõte AI abil:
Kas artikkel meeldis? Jäta hinnang
Laadin...
